Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

1-14-10107 kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Katseajaks määrata 18 (kaheksateist) kuud. Katseaja algus – 18.12.2014. S.I -le valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Võlaõigusseaduse § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel mõista S.I -lt välja kannatanu xxx (xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 79 (seitsekümmend üheksa) eurot 75 senti, nimetatud summa tuleb tasuda kannatanu arveldusarvele EE162200001100773074. Mõista S.I-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot ja 50 senti, kaitsja Vladimir Rogulski poolt kriminaalasja eeluurimisel osutatud õigusabi eest 120 (ükssada kakskümmend) eurot. Määrata, et S.I -le on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr SEB pangas nr EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, NORDEA PANK EE401700017002872300, DANSKE BANK EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99914700043930 ning selgitus „S.I , 1-14-10107 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistatav ja kaitsja ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Asja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas S.I , viibides 24.06.2014 kella 04.10 ajal Narva-Jõesuus aadressil Linda tn 8 asuva elumaja trepikojas, nõudis korteris nr 7 elavalt xxx, et viimane kutsuks oma poja xxx korterist välja vestlemiseks, kuid kuna xxx keeldus nõuet täitmast, siis hakkas S.I teda ning tema perekonda tapmisega ähvardama. Kartes ähvarduse täideviimist, jooksis xxx korterisse tagasi ning pani vaheukse kinni. S.I , jõudes majast välja, viskas kiviga kannatanu köögiakent, mille tagajärjel aknaklaas purunes. xxx oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna tema pojal xxx oli samal ööl olnud konflikt S.I-ga ning tema vendadega, mille käigus pussitati Igor S.I.

1-14-10107 Sel moel pani S.I toime tapmisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, s.o KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kooskõlas S.I , tema kaitsja Vladimir Rogulski ja Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonna prokuröri abi Ragnar Plistkini vahel 20.11.2014 sõlmitud kokkuleppega KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. Kohaldada S.I suhtes KarS § 74 lg 1, 3 ja jätta mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata tingimusel, et süüdimõistetu ei pane 18kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks pandud KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, nimelt S.I on kohustatud käitumiskontrolli ajal: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohtuistungil S.I avaldas, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet. Prokuröri abi toetas sõlmitud kokkulepet. Asja kohtuliku uurimise käigus jõudis kohus arvamusele, et kokkuleppemenetluse kohaldamisel kokkuleppe sõlmimine oli süüdistatava tõelise tahte avaldus, kõikidest kokkuleppemenetluse normidest on kinni peetud. Kohus teeb kohtuotsuse tuvastatud asjaolude, tõendite ja karistuse määramise motiivide alusel ning juhindudes KrMS § 248-249.

Innokenti Menšikov Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.