Liiklussüüteod

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada Urmo-Rain Markus KarS § 422 lg 1 ja KarS § 329 järgi, KarS § 63 lg 1 alusel mõista karistuseks vangistus 1 aasta ja 3 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Urmo Rain Markusele mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõista liitkaristus, suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust, s.o vangistust 10 (kümme) kuud, Tartu Maakohtu 11.08.2008.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 8 (kaheksa) kuu ja 24 (kahekümne nelja) päeva võrra, mõistes kandmisele kuuluvaks karistuseks liitkaristusena tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva. KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel lugeda Harju Maakohtu 27.12.2013.a kohtuotsusega mõistetud kergem karistus s.o 3 kuud 27 päeva vangistust (234 ÜKT tundi) kaetuks käesoleva otsusega mõistetud raskema karistusega 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust, millest arvata maha eelmise kohtuotsuse järgi ärakantud karistus s.o 27 päeva (54 ÜKT tundi) ja lõplik ärakandmisele kuuluv karistus on 1 aasta 5 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda kohtuotsuse jõustumisel reaalselt karistusele kandmisele asumise päev. KrMS § 310 lg 1 alusel jätta rahuldamata kannatanu XXX tsiviilhagi varalise kahju nõudes, rahuldada kannatanu XXX tsiviilhagi moraalse kahju nõudes osaliselt ja mõista Urmo-Rain Markuselt kannatanu XXX kasuks välja 1000 (üks tuhat) eurot. XXX arveldusarve nr XXXXXXXXXXXXXX SEB pank. KrMS § 179 kohane sundraha summas 532,50 eurot (viissada kolmkümmend kaks eurot ja viiskümmend senti) jätta riigi kanda, kuivõrd karistus mõistetakse KarS § 65 lg 1 alusel kuritegude hiljem tuvastatud kogumi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Urmo-Rain Markuselt riigituludesse: advokaadi õigusabikulud summas 684 € (kuussada kaheksakümmend neli eurot); isiku ekspertiisiakt maksumusega 84 € (kaheksakümmend neli eurot); liiklusekspertiisiakt 457 € (nelisada viiskümmend seitse eurot). KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 10 (kümne) kuu jooksul igakuiste maksetena võrdsetes osades käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr. 10220034796011, viitenumber 2800049777 või Swedbank nr 221023778606, viitenumber 2800049777 ning selgitus: „Urmo-Rain Markus 1-14-4753 menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

1-14-4753 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutsiooni kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtukantselei kaudu kättesaadav 17. oktoober 2014.a. alates kella 14.00. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

Süüdistus Urmo-Rain Markus’t süüdistatakse selles, et tema 11.11.2011 kella 09.10 ajal juhtis tahtlikult, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust /LS § 90 lg 1 p 1/, mootorsõidukit Ford Tourneo registreerimismärgiga XXX , millega liikus Tallinnas esimesel sõidurajal mööda Paldiski mnt-d Õismäe poolt Kesklinna suunas, lähenedes Paldiski mnt 145b maja läheduses asuvale reguleerimata ülekäigurajale, mis oli tähistatud liiklusmärkidega nr 543 ja 544 /ülekäigurada/ ja teemärgisega nr 945 /vöötrada/, ei kohandanud oma sõiduki kiirust olukorrale vastavaks, mis arvestaks liikluse tihedust /teisel sõidurajal ülekäiguraja ees seisis sõiduk; ülekäigurada ületas mitu inimest/ ning muid liiklusolusid /jalakäijate liikumine ülekäigurajal/, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama nagu jalakäijate liikumine reguleerimata ülekäigurajale /LS § 50 lg 3 p 1, 2/, kuid ta ei olnud jalakäijate osas tähelepanelik ning ei jälginud reguleerimata ülekäigurada ega selle ümbrust /LS § 33 lg 1/, mistõttu ei jäänud reguleerimata ülekäiguraja ees seisma kuigi kõrvalrajal oli seisma jäänud mootorsõiduk jalakäijatele tee andmiseks /LS § 35 lg 5/, vaatas liiga hilja reguleerimata ülekäigurada ületavate inimeste poole, mistõttu pidurdas intensiivselt ning kaldus paremale vöötrajaga tähistatud teepeenrale ning seal otsa ülekäiguraja ületamist alustavale jalakäijale XXX /LS § 35 lg 4/, kes saadud löögist paiskus mootorsõiduki esiaknasse ning kukkus asfaldile, saades rasked tervisekahjustused /LS § 35 lg 1/. Urmo-Rain Markus rikkus järgmisi liiklusseaduse nõudeid: LS § 33 lg 1 /juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist/; § 35 lg 1 /juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat, tasakaaluliikuri juhti ega jalgratturit. Eriti tähelepanelik peab juht olema lapse, vanuri ning haigustunnustega, liikumispuudega ja pimeda inimese suhtes/; § 35 lg 4 /reguleerimata ülekäigurajale lähenedes peab juht sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud või astumas ülekäigurajale. Vajadusel korral peab juht seisma jääma, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada/; § 35 lg 5 /kui reguleerimata ülekäiguraja ees on pärisuunavööndis kõrvalrajal seisma jäämas või jäänud sõiduk, ei tohi sellest sõidukist mööduda vahetult enne ülekäigurada ega ülekäigurajal, vaid peab ülekäiguraja ees seisma jääma. Ülekäigurajale tohib juht sõita pärast seda, kui ta on veendunud, et ta ei ohusta ülekäigurajale astunud või astuvat jalakäijat/; § 50 lg 3 p 1, 2 /juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb/; § 90 lg 1 p 1 /mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust/.

1-14-4753 Oma tegevusega pani Urmo-Rain Markus toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus. Samuti süüdistatakse Urmo-Rain Markus’t selles, et tema olles 31.03.2009 Pärnu Maakohtu poolt KarS § 424 alusel süüdi mõistetud ning karistatud vangistusega 1 aasta 3 kuud 28 päeva ning mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 aastaks (otsus jõustus 28.07.2010 ning pöörati täitmisele 06.09.2010), juhtis tahtlikult 11.11.2011 kella 09.10 ajal Tallinnas Paldiski mnt-l mootorsõidukit Ford Tourneo registreerimismärgiga XXX , omamata juhtimisõigust. Urmo-Rain Markus pani toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o hoidis kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Leili Raedla Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.