(Tagaseljaotsus) Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Maido Roots
Otsuse tegemise aeg
08.01.2025.a.
Tsiviilasja number
2-24-127217
Tsiviilasi
Holm Bank AS hagi D. K.’i vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Holm Bank AS (ik 14080830) Lepinguline esindaja: Helina Sild Kostja: D. K. (ik XXX)
Hagihind
1324,64 eurot
Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. Välja mõista kostjalt D. K.-lt hageja Holm Bank AS-i kasuks 1324,64 eurot, millest 1100,39 eurot moodustab põhivõlg, 125,23 eurot intress, 54,79 eurot viivis, 29,23 eurot lepingutasu ja 15 eurot menetluskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest. Jätta poolte menetluskulud kostja D. K.’i kanda ning välja mõista kostjalt D. K.-lt menetluskulud summas 300 eurot hageja Holm Bank AS-i kasuks. Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.
Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1 (5)
Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele. Riigilõivuseaduse § 59 lõike 19 kohaselt tasutakse kajalt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank ASis (viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.
Hageja ja kostja sõlmisid 16.06.2023 laenulepingu nr xxxx, mille kohaselt väljastas hageja kostjale laenu 1301,49 eurot, M OÜ-lt kauba ostmiseks. Laenuleping sõlmiti tagastamise lõpptähtajaga 20.06.2026, vastavalt Lepingu p 2 on intressimäär 17,90% aastas. Lepingu koostamise päeval on Lepingu p 3 alusel krediidi kulukuse esialgne määr 36,76% aastas eeldusel, et intressimäär on 17,90% aastas, laenutähtpäev 20.06.2026, lepingu sõlmimise tasu 39,04 eurot, laen võetakse kohe kasutusse ja leping kehtib kokkulepitud aja jooksul. Lepingu p 5 kohaselt on laenu tagastamiseks ja kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma lepingu sõlmimise päeval 2042,02 eurot. Vastavalt Lepingu p 2 võib pank nõuda viivist lepingujärgsete maksetega hilinemisel lepingujärgses intressimääras või seadusjärgses viivisemääras, kui see on kõrgem. Lepingu sõlmimise päeval on viivisemäär 17,90% aastas (0,05% päevas). Laenu tagastamise graafiku kohaselt pidi laenu, intresside ja lepingutasu tagastamine toimuma 20.07.2023 kuni 20.05.2026 osamaksena summas 56,73 eurot ja 20.06.2026 osamaksena summas 56,47 eurot. Hageja on krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil küsinud teavet kostjalt endalt ja teinud kostja poolt öeldud andmete kontrollimiseks täiendavad päringud kolmandate isikute poolt peetavatesse andmekogudesse. Kostja on edastanud hagejale krediiditaotluse, milles on märkinud igakuiseks sissetulekuks 1315 eurot ja kohustusteks 200 eurot (Lisa 2 Krediiditaotlus). Hageja on krediidivõimelisuse hindamisel kontrollinud kostja poolt öeldud andmeid vastavalt pangas kehtivatele laenu andmise reeglitele. Lepingu sõlmimisel on tehtud päringud maksehäireregistritesse AS Creditinfo Eesti ja OÜ Krediidiregister (Lisa 3 Maksehäire kontroll) - mõlema andmetel puudusid kostjal maksehäired. Lisaks kontrolliti kliendi poolt öeldud sissetulekute andmeid ja töösuhte kestvust Maksu- ja Tolliameti päringuga (Lisa 4 Päring Maksu- ja Tolliametisse). Maksu- ja Tolliameti päringust nähtuvalt on kostjal püsiv töösuhe aastast 2021. Kostja märkis enda sissetulekuks 1315,00 eurot, Maksu- ja Tolliameti päringuga on teada, et Kostja aritmeetiline keskmine sissetulek on 849,24 eurot. Hageja on küsinud kostja poolt taotlusel öeldud andmete kontrolliks lisaks eeltoodud päringule kostjalt konto väljavõtet. Konto väljavõtte esitamiseks on andnud kostja nõusoleku ja hageja kasutanud 2 (5)
Accountscoringut. Accountscoringu vahendusel on võetud kostja kohta andmed kõikidest pankadest ja kategoriseeritud need vastavalt Hageja vajadusele (Lisa 5 Accountscoringu väljavõte). Konto väljavõtte analüüsi tulemusena on kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 1237 eurot ning igakuiseks kohustuseks 606 eurot. Hageja võttis laenu andmisel arvesse kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 1237 eurot ning kohustuseks 606 eurot. Hageja hinnangul oli kostja maksevõime laenutaotluse esitamise hetkel laenu saamiseks piisav. Hageja lisab hagile limiidi otsuse andmed (Lisa 6 Krediidimenetlus ja otsus). Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Kostjal on maksegraafikujärgsed osamaksed täielikult tasutud kuni 20.02.2024. 20.03.2024 osamakse on tasutud osaliselt summas 5,16 eurot. Alates 20.04.2024 on maksegraafikujärgsed osamaksed tasumata. Lepingu punkt 2 kohaselt on hagejal õigus kostjale saata võlgnevuse kohta tasulisi nõudekirju (käesoleval juhul võla sissenõudmiseks tehtud kulud), mis on ette nähtud hageja veebilehel asuvas hinnakirjas. Hageja hinnakirja kohaselt on võlateatise edastamise tasu 5 eurot. Hageja on saatnud Kostjale postiga võlgnevuse kohta tasulised meeldetuletuskirjad. Kokku nõudis hageja kostjalt menetluskulu 15 eurot. Kostja menetluskulu tasunud ei ole. Hageja on 28.05.2024 kostjale saatnud lepingu kirjaliku meeldetuletuse (ülesütlemise hoiatuse), milles hoiatas hageja kostjat, et juhul kui 07.06.2024 ei ole jooksev võlgnevus tasutud, on hagejal õigus laenuleping erakorraliselt üles öelda. Vaatamata hoiatusele, kostja võlgnevust ära ei tasunud. Kuna kostja rikkus oluliselt talle lepingust tulenevaid maksekohustusi ning ei reageerinud ka hageja poolt talle saadetud korduvatele meeldetuletustele on hageja 28.06.2024 saatnud kostjale lepingu ülesütlemise avalduse. Kostja tagastamata põhivõla jääk 15.10.2024 seisuga on 1100,39 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Hageja palub kostjalt välja mõista intressi, suurusega 17,90% aastas, perioodi eest 21.02.2024 kuni 11.07.2024 ehk viimasest täielikult tasutud intressi osamaksest järgmine päev kuni lepingu ülesütlemise avalduse tähtajani, suurusega 125,23 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise suurusega 17,90% aastas ehk 0,049041% päevas, perioodi 21.03.2024 kuni 15.10.2024, suurusega 54,79 eurot. Viivis on arvestatud hagiavalduse koostamiseni ehk kuni 15.10.2024. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista Lepingu lepingutasu. Laenulepingul on lepingu p 2 kohaselt fikseeritud lepingutasu summas 39,04 eurot. Alates 20.04.2024 on laenulepingu maksegraafikujärgsed lepingutasu osamaksed tasumata. Kokku tasumata 29,23 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista Lepingu menetluskulud meeldetuletuskirjade saatmise eest. Laenulepingu menetluskulud on kogusummas 15 eurot. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 1324,64 eurot, millest 1100,39 eurot moodustab põhivõlg, 125,23 eurot intress, 54,79 eurot viivis, 29,23 eurot lepingutasu ja 15 eurot menetluskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest. Viru Maakohtu 15.10.2024.a. määrusega võeti hagiavaldus menetlusse. Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Kostja sai kohtudokumendid isiklikult kätte 18.12.2024. Kostja 14-päeva jooksul, s.o hiljemalt 02.01.2025 kirjalikku vastust ja vastuväiteid kohtule ei esitanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lõikele 1 võib kohus hageja 3 (5)
nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lõike 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Kohus leiab, et käesoleval juhul on krediidi kulukuse määr seadusega kooskõlas. Leping on sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja sisaldab andmed intressimäära, krediidikulukuse määra, muude võlgnetavate kulude kohta. Kohus leiab, et käesoleval juhul on krediidi kulukuse määr seadusega kooskõlas. Puuduvad ka muud tehingu tühisuse alused. Kohtu hinnangul on hageja esitatud andmete ja tõendite põhjal piisavalt kontrollinud kostja maksevõimet laenu taotlemisel. Lepingu sõlmimisel on tehtud päringud maksehäireregistritesse AS Creditinfo Eesti ja OÜ Krediidiregister. Lisaks kontrolliti kliendi poolt öeldud sissetulekute andmeid ja töösuhte kestvust Maksu- ja Tolliameti päringuga. Hageja on küsinud kostja poolt taotlusel öeldud andmete kontrolliks lisaks eeltoodud päringule kostjalt konto väljavõtet. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Kohus leiab, et hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 101 lg 1 p-dega 1 ja 6, VÕS § 108 lg-ga 1, VÕS § 94 lg-ga 1, VÕS § 113 lg-ga 1 ja VÕS § 113-2 lg 2 p-ga 2. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1 ja 3 rahuldab kohus hagi täies ulatuses. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lõike 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lõike 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus poolte menetluskulud kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 4 (5)
Hagiavalduse kohaselt koosnevad hageja menetluskulud tasutud riigilõivust summas 280 eurot ning maksekäsu kiirmenetluse kulust summas 20 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 280 euro riigilõivu osas on riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1, RLS lisa 1 ja TsMS § 147 lg 5 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Kohus leiab, et hageja poolt kantud maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja kohtule esitamise kulud 20 eurot on TsMS § 4842 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Kohtu hinnangul puuduvad hagejal lepingulise esindaja kulud, kuna hagejat esindas hageja töötaja volituse alusel. Teisi menetluskulusid hageja märkinud ei ole. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks kokku 300 eurot (280+20). Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maido Roots Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.