Kuulutada välja võlgniku U.D (isikukood XXX) pankrot 08.01.2025 kell 16:00 ja algatada võlgniku U.D kohustustest vabastamise menetlus. Nimetada U.D pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes pankrotihaldur Andrus Õnnik (OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo, telefon XXX, e-post XXX). Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 29. jaanuar 2025 algusega kell 10.30 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas, saalis nr 1. Kohustada võlgnikku U.D-d andma võlgniku vanne enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut 29. jaanuaril 2025 kell 10.30. Kui U.D vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus teda trahvida, kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada hiljemalt 08.01.2026. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Avaldada teade võlgniku pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja
2-24-18150 nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul esimese pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Nõuet ei saa esitada pärast seda, kui jaotusettepanek on esitatud kohtule kinnitamiseks. Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei ole vajalik pandiga tagatud nõude puhul. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
10.Jätta menetluskulud võlgniku U.D kanda.
10.1.Määrata usaldusisiku Andrus Õnniku tasu suuruseks 1120 eurot, millele lisandub käibemaks 246,40 eurot, kokku 1366,40 eurot.
10.2.Anda võlgnikule menetlusabi usaldusisiku tasu maksmiseks 820 euro ja lisanduva käibemaksu 180,40 euro ulatuses, kokku summas 1000,40 eurot, mis hüvitada riigi vahenditest ning kanda see OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo arvelduskontole nr XXX SEB Pank AS-s, s.o büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
10.3.Usaldusisiku tasu summas 300 eurot, millele lisandub käibemaks 66 eurot, kokku 366 eurot, mõista välja võlgnikult OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo arvelduskontole nr XXX SEB Pank AS-s, s.o büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
11.Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult.
12.Kohtumäärus toimetada kätte pankrotihaldurile ja võlgnikule ning pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele kohtumääruse resolutsiooni punkti 10.2. täitmiseks. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Asjaolud
1.Võlgnik U.D esitas 29.11.2024 Pärnu Maakohtule avalduse pankrotimenetluse alustamiseks, maksejõuetuse väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. 04.12.2024 esitas võlgnik avalduse uuesti, täiendatult. Avalduse kohaselt on võlgnik abielus, abikaasal on ka makseraskused, kuid ühist avaldust ei esitatud, kuna abikaasa koondati, ta viibib lapsehoolduspuhkusel, otsib tööd ning soovib oma makseraskused ületada. Võlgnikul on peres kaks ülalpeetavat, märtsis sünnib perre kolmas laps. Avaldaja makseraskused tekkisid pärast laste sündi ja töö kaotamist, esimesed laenud võttis pärast esimese lapse sündi. Laenuga soetati perele ka auto. Esialgu suutis avaldaja laenusid tasuda, kuid tervis halvenes ja raske oli tööd leida, lisaks on töö leidmine ka kahe väikese lapse kõrvalt keeruline. Võlgnikul varad puuduvad, sissetulekuks on avalduses märgitud toetustena 351 eurot ja lastetoetusena 180 eurot. Igakuisteks väljaminekuteks on avalduses märgitud 530
2-24-18150 eurot. Võlgnevuste tasumiseks jääv summa avaldusest nähtuvalt puudub. Võlgnevuste summa on umbes 28859,43 eurot. Võlgnik palub pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnik kinnitab, et avalduses esitatud andmed on mulle teadaolevalt õiged ja täielikud.
2.Usaldusisik esitas 30.12.2024 kohtule aruande. Usaldusisik on seisukohal, et U.D on püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puuduvad vara ja vahendid kohe sissenõutavaks muutuvate kohustuste tasumiseks. Usaldusisiku hinnangul tuleb välja kuulutada U.D pankrot ja algatada U.D kohustustest vabastamise menetlus. Kohtumääruse põhjendused
4.Kohus leiab, et võlgniku U.D maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
5.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks.
6.Võlgnik on seisukohal, et ta on maksejõuetu ning samale seisukohale on jõudnud ka usaldusisik. Kohtule esitatud varanimekirja kohaselt on U.D igakuiseks sissetulekuks töövõimetoetus summas 351 eurot kuus ja peretoetus summas 180 eurot kuus. Võlgnikule kuulub abikaasaga ühisvaras sõiduauto Volkswagen Touareg XXX (2007.a esmareg.), mis on võlgniku sõnul võõrandatud kehtetu lepinguga, sõiduki asukoht müügikuulutuse põhjal on hiljuti olnud Moldovas, müügi eest saadi 2000 eurot, sularahas /dtl 121, 125/. Vara võlgnikul puudub /dtl 145-147/. Võlgnikul on kohustusi võlausaldajate ees kokku võlanimekirja kohaselt vähemalt 26586,93 eurot, kõik kohustused on tagamata (kaks nõuet eraisikute osas on täpsustamisel) /dtl 124/. Võlgnik muutus maksejõuetuks hiljemalt 2024. aasta alguses, kui tekkisid võlgnevused. Usaldusisiku hinnangul on U.D maksejõuetuse peamiseks põhjuseks mõtlematult võetud maksevõimet ületavad laenud. Maksejõuetuse tekkimisele on kaasa aidanud võlgniku töövõime osaline vähenemine ja laste sünd, mille tõttu tal ei ole võimalik tööl käia /dtl 130/.
7.PankrS § 29 lg 1 kohaselt menetlus raugeb pankrotti välja kuulutamata, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. FiMS § 45 lg 2 näeb ette, et kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohus nõustub usaldusisiku seisukohaga, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga, arvestades käesoleval hetkel võlgniku vara ning kohustuste hulka ja suurust. Võlgnikul on püsiv maksejõuetus, mis on tingitud kergekäeliselt võetud laenukohustustest, mille tagasimaksetega võlgnik on sattunud raskustesse. Lisaks on võlgnikul käesolevalt
2-24-18150 võlgade tasumiseks keeruline piisavat sissetulekut teenida, kuna tal on osaline töövõime ning perre sünnib peagi kolmas laps. Võlgnikul puuduvad vahendid ka pankrotimenetluse kulude katmiseks. Kohus loeb tuvastatuks, et U.D on maksejõuetu ning maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Tulenevalt PankrS § 31 lg-st 5 ja 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.
8.Pankrotihaldur Andrus Õnnik andis kohtule nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks, edasises menetluses pankrotihalduriks ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest /dtl 50-51/. Kohus on seisukohal, et Andrus Õnnik on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks, Andrus Õnnik on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt.
9.Lähtudes PankrS § 31 lg-st 5 ja 6, FiMS § 18 lg 2 punktist 2 kuulutab kohus võlgniku U.D pankroti välja 08.01.2025 kell 16.00, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Andrus Õnniku ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku 29. jaanuar 2025 algusega kell 10.30, mis toimub Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas (Sadama 21, Haapsalu linn) saalis nr 1. PankrS § 86 lg 1 ja 2 alusel kohus kohustab võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Kohus määrab vande andmise ajaks 29. jaanuar 2025 algusega kell 10.30.
10.Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1). Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 42). Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras (PankrS § 44 lg 1).
11.FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse.
12.Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus leiab, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle
2-24-18150 järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada hiljemalt 08.01.2026. Kohus selgitab võlgnikule järgmist: Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS§ 44). Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg 1 ja 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).
13.Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1-3 kohus avaldab viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Menetluskulud
14.FiMS § 8 lg 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. PankrS § 150 lg 1 punktide 2 ja 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku tasu ja kulud. PankrS 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.
2-24-18150 TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud (tasutud riigilõiv) jätta tema enda kanda. Eeltoodu alusel jäävad usaldusisiku kulud ja võlgniku kantud menetluskulud võlgniku kanda.
15.FiMS § 54 lg-s 1 ja 2 sätestatakse, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg-test 1 ja 2 tulenevalt kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 08.12.2023 määruse nr 113 kohaselt on alates 01.01.2024 kuupalga alammäär 820 eurot. Seega halduri (usaldusisiku) tunnitasu ülemmäär on 164 eurot. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lg 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
16.Võlgniku U.D usaldusisik Andrus Õnnik esitas kohtule 30.12.2024 usaldusisiku tasu taotluse koos arvestustega /dtl 375-376/. Kulude hüvitamist usaldusisik ei taotle. Töötasu arvestuse kohaselt kulus usaldusisikul ettenähtud ülesannete täitmiseks kokku 13,5 tundi, arvestusega 130 eurot tunnis. Kuna menetluses puuduvad vahendid usaldusisiku tasu maksmiseks ning arvestades võlgniku väikest sissetulekut taotleb usaldusisik tasu väiksemas summas ja selle osalist hüvitamist riigi vahenditest. Usaldusisik palub tasuks määrata kokku 1120 eurot, millele lisandub käibemaks 246,40 eurot, s.o kokku 1366,40 eurot. Usaldusisik taotleb võlgniku vara puudumise tõttu seaduses sätestatud ulatuses tasu väljamaksmist menetlusabi korras riigi vahenditest OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
17.Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja põhjendatud. Usaldusisik on välja selgitanud võlgniku kohustusi, teostanud päringuid selleks ja päringute vastuseid töötlenud, suhelnud korduvalt võlgnikuga, koostanud kohtule nimekirjad ja hinnangu. Samuti on põhjendatud usaldusisiku taotletav tunnitasu. Tunnitasu määr 130 eurot (+ käibemaks) jääb mõistlikult alla seaduses sätestatud ülempiiri, on kooskõlas täidetud ülesannete sisule ja mahuga.
18.Kuna menetluses ei jätku võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks taotleb usaldusisik TsMS § 183 lg 2 alusel tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest. FiMS § 54 lg 7 järgi kohus võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi TsMS § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks.
2-24-18150 TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. 01.02.2021 Justiitsministri määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 alusel, kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta (s.o 66 eurot tunnis). Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.
19.Kohus leiab, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas 820 eurot, millele lisandub käibemaks 180,40 eurot, kokku 1000,40 eurot menetlusabi korras riigi vahenditest. Andrus Õnnik taotleb tasu maksmist büroole, mille kaudu ta tegutseb, seega lisandub tasule PankrS § 65 lg 11 kohaselt käibemaks.
20.Menetlusabi kuutasu määra ületav osa tuleb välja mõista võlgnikult, s.o 366 eurot koos käibemaksuga. Kohus määrab pankrotihalduri tasu summas 610 eurot (koos käibemaksuga) hüvitamisele pankrotivara arvelt. Tasu tuleb maksta OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo, mille konto nr on XXX, s.o büroole, mille kaudu haldur tegutseb.
21.Kohus saadab kohtumääruse usaldusisikule ja avaldajale. Menetlusabi korras riigi vahenditest OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo väljamakse tegemiseks saadab kohus kohtumääruse pärast jõustumist täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.