Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 04. aprilli 2014 määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdimõistetu Roman Vellamo kaitsja advokaat Allan Valk, määruskaebus
RESOLUTSIOON
Viru Maakohtu 04. aprilli 2014 määrus jätta muutmata ning süüdimõistetu Roman Vellamo kaitsja advokaat Allan Valki määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Viru Maakohtu 21.11.2011 ja Tartu Ringkonnakohtu 11.04.2012 otsusega mõisteti Roman Vellamo süüdi KarS § 113 - § 22 lg 3 ja § 25 lg 2 järgi ning karistati 6 aastase vangistusega. Karistusaja algus 18.03.2011 ja lõpp 17.03.2017.
2.Viru Maakohtu 04.04.2014 määrusega jäeti R. Vellamo vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.
2.1.Maakohus leidis, et süüdimõistetu käitumine vanglas (kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine, sotsiaalprogrammis osalemine, töötamine) ja tema võimalused vabanemisel (garanteeritud elu- ja töökoht, nõusolek elektroonilise valve kohaldamiseks) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid.
2.2.R. Vellamo tunnistati süüdi kaasaaitamises tapmise katsele. Prokurör leidis oma seisukohtades, et raskest kuriteost kaasaaitajana osavõtt ei välista kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Maakohus iseenesest nõustus selle seisukohaga, kuid leidis, et ennetähtaegse
vabastamise eelduste olemasolu kontrollimisel tuleb igale juhtumile läheneda individuaalselt. Maakohus leidis, et antud juhul on kuriteo asjaolud sellised ja kinnipeetava osalus sellise iseloomuga, mis ei anna (vähemalt praegu) alust R. Vellamo tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Maakohus tugines siinkohal muuhulgas Tartu Ringkonnakohtu 11.04.2012 otsuses asutud seisukohtadele, et R. Vellamo omas vahetut rolli põhiteo (tapmise katse) toimepanemises, milleks oli süüteo vahetu täideviijaga koos sündmuskohal viibimine, temale seeläbi täiendava toetava mõju avaldamine ja sündmuskohalt põgenemisel abistamine. Arvestada tuleb ka seda, et praegune kriminaalkaristus on R. Vellamo jaoks juba kolmas ning enne seda karistati R. Vellamo kahel korral tingimisi vabadusekaotusega.
2.3.Maakohus leidis, et arvestades eeltoodud asjaolusid ja toime pandud kuriteo raskust, ei ole R. Vellamo ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.
3.Viru Maakohtu 04.04.2014 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu R. Vellamo kaitsja advokaat Allan Valk, kes palub tühistada Viru Maakohtu 04.04.2014 määruse ja vabastada R. Vellamo vangistusest tingimisi enne tähtaega, kohaldades tema suhtes elektroonilist järelevalvet. Määruskaebuse seisukohad on kokkuvõtlikult järgnevad.
3.1.Kaitsja hinnangul ei ole kohus oma seisukohta vabastamise ennatlikkuse osas selgesõnaliselt põhjendanud – ainuüksi viited toimepandud kuriteo asjaoludele ei saa olla iseenesest põhjendusteks. Kohtu mõttekäik pole seega täpselt jälgitav
3.2.Kaitsja nõustub prokuröri seisukohaga selle kohta, et üksnes kaasaaitajana osavõtt raskest kuriteost ei välista antud juhul kinnipeetava ennetähtaegset vangistusest vabastamist ning samuti selle kohta, et süüdimõistetul peab olema võimalik kuriteo riskide maandamise ja õiguskuuleka käitumisega näidata, et ta väärib kohtu usaldust ja võimalust vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda.
3.3.Kaitsja leiab, et R. Vellamo puhul saab päris tõekindlalt eeldada, et edaspidi elab ta seadusekuulekat elu: R. Vellamo selgitas kohtuistungil, et ta kahetseb juhtunut väga tõsiselt ja et ta on teinud sellest endale edaspidiseks vastavad järeldused. R. Vellamo käitumine on olnud eeskujulik kogu vangistuse ajal ning seda, et R. Vellamo väärib talle vabanemise võimaluse andmist, kinnitavad kaitsja arvates Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku poolt antud seisukohad, kelle puhul on tegemist isikutega, kes R. Vellamoga igapäevaselt otseselt ja väga tihedalt kokku puutuvad.
3.4.Viru Vangla poolt kohtule esitatud materjalid tõendavad kaitsja arvates äärmiselt positiivseid asjaolusid R.Vellamo kohta - ta käib korralikult tööl, tal pole olnud ühtegi distsiplinaarkaristust ja ta on läbinud talle määratud sotsiaalprogrammid. Vabaduses on R. Vellamot ootamas kindel, kõikidele nõuetele vastav elamispind, toetav perekond ja mis kõige tähtsam, töökoht, et teenida elatusvahendeid. R. Vellamo vanemad on juba väga eakad inimesed ning tal ei ole seepärast enam jäänud palju võimalusi ja aega nendega koos olla, neid toetada ja aidata.
3.5.Kaitsja arvates ei riiva antud juhul R. Vellamo vabastamine ühiskonna õiglustunnet ja vastupidiselt kohtu arvamusele, leiab kaitsja, et see on kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega ning riigi karistuspoliitikaga, kuna sellega oleks tagatud süüdimõistetu taasühiskonnastamine. -2-
Kaitsja leiab, et kohtu hinnangud R. Vellamo isiksusele, käitumisele ja tema poolt varem toimepandule on liiga karmid ning kohus on jätnud arvesse võtmata isiku käitumise selge pöördumise paremuse poole. R. Vellamo ennetähtaegse vabastamise käigus säilivad tema üle kriminaalhoolduse näol riikliku kontrolli meetmed ning samas võimaldab katseaja programm jälgida kas ja kuidas tal õnnestub tagasipöördumine seaduskuulekasse ellu – need asjaolud avaldaksid kaitsja hinnangul R. Vellamole märksa suuremat mõju edaspidi kuritegelikust käitumisest hoiduma ja ühiskonda taassotsialiseeruma.
4.Tartu Ringkonnakohtu 17.04.2014 määrusega määrati määruskaebus läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Menetlusosalistele anti kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni 30.04.2014. Seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et R. Vellamo vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebusele järgnevat.
6.Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu R. Vellamo kaitsja määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja R. Vellamo ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus jätta R. Vellamo enne tähtaega vangistusest vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud kuriteo asjaoludele, nende iseloomule ja isikust tulenevatele põhjustele, on põhjendatud.
7.Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et R. Vellamo osaleb majandustöödel, läbib sotsiaalprogramme ja koolitusi ning distsiplinaarkaristused puuduvad.
7.1.Samas tuleb KarS § 76 lg 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et R. Vellamo vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajahetkel veel põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vabastamist mittetoetavad asjaolud kaaluvad üles süüdimõistetu käitumise vanglas ning tema võimalused vabanemisel (elu- ja töökoha olemasolu). Siinkohal märgib ringkonnakohus, et distsiplinaarkaristuste puudumine ei saa olla automaatselt kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise aluseks. Samuti ei ole vangla ja prokuröri seisukohad tingimisi enne tähtaega vabastamisel kohtule ülimuslikud.
8.R. Vellamot on varasemalt kriminaalkorras karistatud 3 korda ning reaalset vangistust kannab R. Vellamo esimest korda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohaga, mille kohaselt ei ole mõistetud karistused ja kriminaalhooldusametniku järelevalve alla allutamine R. Vellamot eemale hoidnud uute kuritegude toimepanemisest.
9.Ringkonnakohus, arvestades eeltoodut, samas ka R. Vellamo käitumise positiivseid asjaolusid, leiab, et käesoleval ajal on tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse puhul otsustavaks eelkõige kuriteo toimepanemise asjaolud. R. Vellamo tunnistati süüdi kaasaaitamises tapmise katsele. Süüdimõistetu, olles teadlik süüteo vahetu täideviija plaanist, aidates kaasa tapmiskatsele, viibides sealjuures vahetult sündmuskohal ning abistades täideviijat põgenemisel, vastutab küll kaasaaitajana, kuid tegemist on äärmiselt raskest kuriteost osavõtuga. Siinkohal nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, mille kohaselt arvestades kuriteo raskust, ei ole R. Vellamo ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Rõhutada tuleb siiski asjaolu, et tegemist polnud tavalises olmekeskkonnas juhuslikult toime pandud kuriteoga, vaid isiku teadliku valikuga kui ta nõustus osalema eluvastase kuriteo toimepanemises.
-3-
10.Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. R. Vellamo puhul ei esine selliseid veenvaid asjaolusid, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist. Isiku tingimisi enne tähtaega vabastamine on KarS § 76 lg 3 alusel eelkõige kogutud materjali hindamine kohtuniku siseveendumusest lähtuvalt ning iga isiku suhtes individuaalne. Ringkonnakohus peab vajalikuks ka märkida, et lisaks karistuse individuaalsele õigustusele tuleb silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust, et riik peab vastutama selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest. Kolleegiumi hinnangul on maakohus R. Vellamo kuritegude toimepanemise riskitegureid põhjalikult analüüsinud ning leidnud, et R. Vellamo ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ning tema, kui eluvastase kuriteo toimepanemise kaasaaitaja vabastamine ei ole kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
11.Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja süüdimõistetu R. Vellamo kaitsja määruskaebuse rahuldamata.
Tiit Lõhmus
Maarika Kuusk
-4-
Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.