Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

-

1 CD plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures pitseeritud pakendis, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

pulbrit kokku massiga 1085,41 grammi ehk 1,08541 kilogrammi (milles puhtal kujul oli amfetamiini kokku 280,31 grammi), s.o rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi. Raivo Harrak hoidis üht osa osundatud eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest enda valduses kuni 15.11.2013. a kella 19.20, mil Tallinnas A.H. Tammsaare tee 104 asuva maja juures tema kahtlustatavana kinnipidamise käigus leiti ja võeti tema teksajaki sisetaskust ära pakend kahe minigripp kilekotiga, milles kokku oli 121,90 grammi narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit (puhtal kujul 19,31 grammi amfetamiini). Ülejäänud osa, eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest, hoidis Raivo Harrak enda elukohaks olevas korteris Tallinnas A.H.Tammsaare tee 104-26 kuni 15.11.2013. a kella 19.40, mil korteris teostatud läbiotsimise käigus leiti ja võeti politseiametnike poolt rõdult ära pooleliitrine klaaspurk, milles olnud minigripp kilekottides oli kokku 185,90 grammi narkootilist ainet amfetamiini sisaldav pulber (puhtal kujul 50,50 grammi amfetamiini) ning tema magamistoas olnud seljakotist leiti erinevatesse pakenditesse mähitult kolm termost, milles olnud minigripp kilekottides ja lahtiselt oli kokku 777,61 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit (puhtal kujul 210,50 grammi amfetamiini). Suures koguses narkootilise aine (amfetamiini) ebaseadusliku omandamise ja valdamisega pani Raivo Harrak isikuna, kes on varem toime pannud karistusseadustiku 12. peatükis 1. jaos sätestatud kuriteo, toime KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Juhindudes KrMS § 250 sätetest on Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör Vahur Verte, süüdistatav Raivo Harrak ja tema kaitsja Rein Kiviloo sõlminud kriminaalasja kohtuliku arutamise ajal kokkuleppe. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist KarS § 184 lg 2 p 2 jägi vangistusega 7 aastat 6 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja alguseks 15.11.2013. a, s.o päev, mil Raivo Harrak peeti kahtlustatavana kinni ja tema suhtes kohaldati tõkendit vahistamine. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkulepete juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkuleppe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Raivo Harrak kuulub KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Raivo Harraki suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Asitõendid

KarS § 83 lg 4 alusel konfiskeeritakse aine (s.h narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Kriminaalasja materjalide juures asuvate asitõenditega seoses otsustab kohus alljärgnevat: - narkootilist ainet amfetamiini sisaldav pulber kogukaaluga 1085,41 grammi (mis sisaldab puhtal kujul kokku 280,31 grammi amfetamiini), mis on jäetud hoiule EKEI keemiaosakonda, konfiskeerida ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - pakendid, termosed, minigripp kilekotid, fooliumtükid, tükike majapidamispaberit, kilekotid, klaaspurk, salvrätik, seljakott, läbipaistev teiplint, valget värvi võrkteip, mis on jäetud hoiule Põhja prefektuuri asitõendite hoidlasse (Tallinnas Rahumäe tee 6), konfiskeerida ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - 1 CD plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures pitseeritud pakendis, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. Menetluskulud - KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu summas 576,00 eurot; - KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 887,50 eurot; - KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulud kokku summas 3867,00 eurot. - KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2, § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 1,00 euro. 17.04.2014 toimunud kohtuistungil süüdistatava kaitsja esitas taotluse jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kuna Raivo Harraki puhul on tegemist invaliidiga. Prokurör toetas menetluskulude ajatamist maksimumperioodini, kuid ei nõustunud menetluskulude jätmisega riigi kanda. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt Raivo Harrak ei tööta ning tema sissetulekuks on töövõimetuspension 67,00 eurot (tl 98). EMTA andmetel 2012. aastal tehtud tulumaksuga maksustatavate väljamaksete summa pärast tulumaksu mahaarvamist oli 897 eurot (tl 19). Muu vara puudub (tl 12-14). Ülalpeetavad puuduvad. Eeltoodu viitab süüdistatava maksejõuetusele. Menetluskulud on kokku 5331,50 eurot. Tallinna Ringkonnakohus on oma määruses kriminaalasjas nr 1-14-869 sedastanud järgmist: kohtupraktikas on omaks võetud seisukoht, et menetluskulude täies ulatuses tasumise võimalikkuse hindamisel tuleb arvesse võtta mitte üksnes kohustatud isiku sissetulekut, vaid isikule kuuluvat vara tervikuna, s.t võimalust tasuda menetluskulud isiku kogu vara arvelt. Hinnates seda, kas süüdistatav saaks tasuda menetluskulud võimaliku tulevikus saadava töötasu arvelt, tuleb arvestada, et süüdistatavalt välja mõistetud menetluskulud on üsna suured. Olukorras, kus ei ole kindel, et isikul on koheselt karistuse kandmise algusest tagatud vähemalt alampalgamäärale vastav sissetulek, ei võimalda sellise summa täielikku tasumist ka see, kui isik võib tasuda menetluskulusid osade kaupa 12 kuu jooksul. Samas on riigikohus oma 3-1-1-120-12 lahendis asunud järgnevale seisukohale: hoolimata sellest, et vangistuse ajal ei ole kinnipeetavale igakord tagatud võimalust töötada, ei saa menetluskulude hüvitamise otsustust tegev kohus juba ette lähtuda sellest, et süüdimõistetu karistuse kandmise ajal kindlasti ei tööta. Juhul kui isik menetluskulusid siiski õigeaegselt ei tasu, tuleb lähtuda täitemenetluse seadustiku regulatsioonist. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib

süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Võttes arvesse Raivo Harraki varalist seisundit, on kohus seisukohal, et menetluskulude tasumine täies ulatuses s.o summas 5331,50 eurot käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu. Eeltoodust johtuvalt ning tuginedes KrMS § 180 lg 3 jätta menetluskulud osaliselt, summas 2665,75 eurot (kaks tuhat kuussada kuuskümmend viis eurot ja 75 senti) riigi kanda. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Raivo Harrakilt välja menetluskuluna summa 2665,75 eurot (kaks tuhat kuussada kuuskümmend viis eurot ja 75 senti). KrMS § 424 alusel tuleb Raivo Harrakil tasuda menetluskulud summas 2665,75 eurot 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest selliselt, et iga kuu 10. kuupäevaks tasuda 222,15 eurot (kakssada kakskümmend kaks eurot ja 15 senti) Rahandusministeeriumi arveldusarvele: nr 10220034796011 (IBAN EE 89 1010 2200 3479 6011) SEB Pank, nr 221023778606 (IBAN EE93 2200 2210 2377 8606) Swedbank, nr 333416110002 (IBAN EE 40 3300 3334 1611 0002) Danske Bank või nr 17001577198 (IBAN EE 701 7000 1700 1577 198) Nordea Pank. Viitenumber 2800049777. Selgitusse tuleb märkida ees- ja perekonnanimi, kriminaalasja number, „menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Ingrid Kullerkann kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.