Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
3-1-1-13-14 27. märts 2014 Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kivi Kriminaalasi K.G süüdistuses KarS § 209 lg 1 järgi; L.N-i süüdistuses KarS § 209 lg 1 - § 22 lg 3 ja § 345 lg 1 järgi ja
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled
OÜ Kassetiabi süüdistuses KarS § 345 lg 2 järgi. Tallinna Ringkonnakohtu 23. septembri 2013. a otsus kriminaalasjas nr 1-11-14397 Kannatanu Kasseti Expert OÜ esindaja vandeadvokaat Veikko Puolakainen, kassatsioon K.G, L.N-i ja OÜ Kassetiabi kaitsja vandeadvokaat Margo Normann;
Prokuratuur, esindaja Lääne ringkonnaprokurör Merry Tiitus Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 26. veebruar 2014, kirjalik menetlus
Ringkonnaprokuratuuri
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 23. septembri 2013. a otsus sisuliselt muutmata, asendades nii ringkonnakohtu otsuse kui ka Pärnu Maakohtu 3. juuni 2013. a otsuse põhistused tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise põhjuste ja õigusliku aluse kohta Riigikohtu otsuse põhistustega.
K.G anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 209 lg 1, § 377 lg 1 ja § 394 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavates kuritegudes; L.N süüdistatuna KarS § 209 - § 22 lg 3, § 345 lg 1 ja § 394 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavates kuritegudes ning OÜ Kassetiabi süüdistatuna KarS § 345 lg 2 ja § 394 lg 4 järgi kvalifitseeritavates kuritegudes. 1.1 K.G süüdistati KarS § 209 lg 1 järgi selles, et ta pettis L.N-i kaasabil Kasseti Expert OÜ-lt välja vara järgmistel asjaoludel: 1) K.G töötas Kasseti Expert OÜ kaupluses müüja-tehniku ametikohal ja täitis kaupluse juhataja ülesandeid; 2) 10. märtsil 2008. a tegi ta Kasseti Expert OÜ juhatuse liikmele M. M.-ile ja tegevjuhile J. A.-le ettepaneku anda OÜ-le Fregatid frantsiisilepingu alusel tasu eest üle Kasseti Expert OÜ tegevuskohas Pärnus Vanapargi 1 asuva kaupluse ruumid, Kasseti Expert OÜ-le kuuluvad kaubad ja muud esemed ning Kasseti Expert OÜ kasutuses olev telefoninumber; 3) 17. märtsil 2008 sai K.G OÜ Fregatid ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks. Samal päeval asutasid L.N ja H. V.-P. OÜ Kassetiabi; 4) 28. märtsil 2008 sõlmisid OÜ Fregatid (esindaja K.G) ja Kasseti Expert OÜ (esindaja M. M.) frantsiisilepingu. Sellega omandas OÜ Fregatid õiguse kasutada kaubamärki Kasseti Expert, toodetel kasutatavat ärilist tähistust ja printerite ning
paljundusmasinate kulumaterjalide kasutamise oskusteavet; tegutseda Pärnumaa piirkonnas, täita ja müüa kassette Kasseti Expert kaubamärgi all; kasutada printerite täitmiseks Kasseti Expert OÜ-lt saadud kaupu väärtuses 83 200 krooni. Lepinguga kohustus OÜ Fregatid tasuma saadud kauba eest 10 päeva jooksul alates lepingu sõlmimisest. Oskusteabe ja investeeringute eest kohustus OÜ Fregatid tasuma 20 kuu jooksul vastavalt 20 000 krooni ja 5 000 krooni. Lepingu punkt 9.8 sätestas, et Kasseti Expert OÜ kohustub lepingu sõlmimisel andma üle frantsiisivõtjale renditud kaupluse ruumid ning sisutuse (sh müügiks oleva kauba) ja telefoninumbri. Lepingu punkti 9.9 kohaselt kohustus frantsiisivõtja punktis 9.8 saadud lepingud ja hüved andma üle frantsiisiandjale lepingu lõpetamisel. 28. märtsil 2008 allkirjastati frantsiisilepingu poolte vahel ka vara üleandmise akt; 5) K.G lõi Kasseti Expert OÜ esindajatele tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, avaldades frantsiisilepingu sõlmimisel OÜ Fregatid esindajana tahet frantsiisilepingust tulenevaid kohustusi täita. Seetõttu andis Kasseti Expert OÜ K.G-le kui OÜ Fregatid seaduslikule esindajale 28. märtsi 2008. a aktis nimetatud esemed koguväärtusega 232 700 krooni (ilma käibemaksuta). Üleantud vara koosseis oli järgmine: kaup, mis oli mõeldud printerikassettide täitmiseks frantsiisilepingu järgi väärtusega 83 200 krooni (ilma käibemaksuta); 2 arvutit väärtusega 13 000 krooni; 2 monitori väärtusega 6000 krooni; müügiletid väärtusega 14 000 krooni; tindi- ja laserkassettide originaalid müügiks väärtusega 36 000 krooni; kompressor väärtusega 4000 krooni; konditsioneer väärtusega 5000 krooni; diivan väärtusega 2000 krooni; akukruvikeeraja väärtusega 2000 krooni; akudrell väärtusega 1000 krooni; tõmbeventilaator väärtusega 2000 krooni; testprinterid väärtusega kokku 8500 krooni; poe avamiseks tehtud remont ja kulutused väärtusega 45 000 krooni; printer HP müügiks väärtusega 8500 krooni; kassettide täitmise tööriistad väärtusega 2500 krooni. Samuti loobus Kasseti Expert OÜ OÜ Fregatid kasuks kaupluse kasutuses olnud telefoninumbrist ja sellega seotud äripaketist ning volitas K.G lõpetama ruumide rendilepingu OÜ-ga Vanapargi; 6) tegelikult ei kavatsenud K.G sõlmitud frantsiisilepingut täitma asuda. 31. märtsil 2008 loobus ta OÜ Fregatid esindajana Kasseti Expert OÜ-lt saadud telefoninumbrist ja kaupluse ruumidest OÜ Kassetiabi kasuks. 3. aprillil 2008 võõrandas ta oma osaluse OÜ-s Fregatid R. V.-ile ja hakkas tegutsema L.N-i ning H. V.-P. asutatud OÜ-s Kassetiabi ostu-müügijuhina. Ühtlasi andis ta OÜ-le Kassetiabi üle Kasseti Expert OÜ-lt pettuse teel saadud vara väärtuses 247 676 krooni, Kasseti Expert OÜ kaupluse ruumid ja Kasseti Expert OÜ telefoninumbri, millele helistasid Kasseti Expert OÜ kliendid. 1.2 L.N süüdistati KarS § 209 lg 1 - § 22 lg 3 järgi selles, et ta aitas K.G punktis 1.1 kirjeldatud asjaoludel Kasseti Expert OÜ-lt vara välja petta. L.N-i kaasaaitamistegu seisnes süüdistuse kohaselt selles, et ta asutas uue Kasseti Expert OÜ-ga samal tegevusalal tegutseva äriühingu OÜ Kassetiabi selleks, et see äriühing võtaks üle Kasseti Expert OÜ-lt pettusega saadud vara väärtuses 247 676 krooni, Kasseti Expert OÜ kaupluse ruumid ja telefoninumbri. 1.3 Samuti süüdistati L.N KarS § 345 lg 1 järgi selles, et ta OÜ Kassetiabi juhatuse liikmena kasutas 2008. a aprilli- ja maikuus äriühingu raamatupidamises OÜ Vargost nimel väljastatud võltsitud dokumente. Seda tegi L.N eesmärgiga näidata OÜ Kassetiabi raamatupidamises, nagu oleks OÜ Kassetiabi ostnud Kasseti Expert OÜ-le kuuluvad originaalkassetid, toonerid, trumlid, rullid, printerid ja moodulletid Vargost OÜ-lt, ja tõendada nii OÜ Kassetiabi omandiõigust sellele varale. 1.4 OÜ-d Kassetiabi süüdistati KarS § 345 lg 2 järgi käesoleva otsuse punktis 1.3 kirjeldatud teos. Tsiviilhagi ja selle täiendus
2.Kannatanu Kasseti Expert OÜ esitas 24. septembril 2009 Lääne Politseiprefektuurile tsiviilhagi, milles palus mõista K.G-lt, L.N-ilt, H. V.-P.-lt, R.V.-ilt, OÜ-lt Kassetiabi ja OÜ-lt Fregatid solidaarselt välja põhivõla summas 4 300 000 krooni ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 594 776 krooni ning 1118 krooni päevas kuni põhinõude täitmiseni. 2.1 Kannatanu tugines oma tsiviilhagis järgmistele asjaoludele: 1) K.G koos L.N-i ja teiste kostjatega võtsid tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomise teel kannatanult üle viimasele kuulunud Kasseti Experdi kaubamärgi all tegutsenud ettevõtte Pärnus. Kannatanu töötajad K.G ja L.N tegid kannatanule ettepaneku, et nende äriühing OÜ Fregatid võtab tasu eest frantsiisilepingu alusel üle Kasseti Expert OÜ Pärnus asuva kaupluse, kaubad ja ruumid. Kannatanu sõlmiski 28. märtsil 2008 OÜ-ga Fregatid frantsiisilepingu. Selle alusel sai K.G ja L.N-i kontrolli all tegutsenud OÜ Fregatid õiguse kasutada oma majandustegevuses kannatanule kuuluvaid õigusi, teavet ja vara. Sisuliselt anti üle kogu äritegevus, ruumid, mööbel, tarvikud jne; 2) K.G ja L.N koos teiste kostjatega olid lepingu sõlmimise ajaks teinud ettevalmistused, mille tulemusena pidi kannatanu kaotama oma vara nii, et selle eest keegi ei tasu ja et see läheb OÜ Fregatid asemel hoopis K.G ja L.N-iga seotud OÜ-le Kassetiabi. OÜ Kassetiabi asutati vahetult enne frantsiisilepingu sõlmimist. Kohe pärast seda, kui kannatanu oli vara OÜ-le Fregatid üle andnud, asus OÜ Kassetiabi tegutsema üleantud ruumides ja võõrandama kannatanult pettuse teel saadud vara; 3) OÜ Fregatid frantsiisiandja kaubamärgi all tegevust ei alustanudki ega tasunud kannatanult saadud vara eest. Üleantud ruumide uut üürilepingut ei sõlminud mitte OÜ Fregatid, vaid OÜ Kassetiabi. Vahetult pärast vara kättesaamist võõrandas
K.G OÜ Fregatid osa ja lahkus selle äriühingu juhatusest. Pärast K.G sai OÜ Fregatid ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks R. V., kelle näol on tõenäoliselt tegemist "tankistiga" ja kes ei kavatse äriühingu kohustusi täita; 4) K.G ja L.N asusid kasutama kannatanult välja petetud vara OÜ Kassetiabi tegevuses. Kaupluse asukohas on Kasseti Experdi välireklaam asendatud Kassetiabi omaga; 5) eelkirjeldatud käitumisega sekkusid kostjad kannatanu majandustegevusse, võttes kelmusega üle kannatanu poe ja teenindusettevõtte; 6) ettevõtte ülevõtmisega on kannatanule tekitatud kahju ettevõtte väärtuse ulatuses (ülevõtmisele eelnenud aja seisuga). Rimess OÜ hinnangu kohaselt oli ettevõtte väärtus 4 300 000 krooni. 2.2 Tsiviilhagis leiti, et K.G, L.N, H. V.-P., R. V., OÜ Kassetiabi ja OÜ Fregatid vastutavad kannatanule tekitatud kahju hüvitamise eest tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 1043, § 1045 lg 1 p-st 6 ja lg-st 4 ning § 1054 lg-st 1. VÕS § 113 lg 1 kohaselt on kannatanul õigus nõuda viivise tasumist.
3.16. aprillil 2013 Pärnu Maakohtule esitatud tsiviilhagi täienduses palus kannatanu talle tekitatud kahju (274 820 eurot) ja viivised välja mõista solidaarselt K.G-lt, L.N-ilt ja OÜ-lt Kassetiabi. 3.1 Tsiviilhagi täienduses märgiti, et kannatanu nõue, mis tuleneb OÜ-ga Fregatid 28. märtsil 2008 sõlmitud frantsiisilepingust, on väärtusetu. Seda põhjusel, et OÜ Fregatid on maksejõuetu ja tal pole kunagi olnud raha kannatanule tasumiseks. OÜ-l Fregatid ei ole majandustegevust ja ta ei ole 2010. aastast ka majandusaasta aruandeid esitanud. Ühtlasi kinnitas kannatanu, et on valmis loovutama oma võimalikud nõuded OÜ Fregatid vastu isikule, kellelt kannatanu kasuks kahjuhüvitis välja mõistetakse. 3.2 Kannatanu leidis, et kuna Kasseti Expert OÜ-l puudub L.N-i, K.G ja OÜ-ga Kassetiabi lepinguline suhe, vastutavad nad kannatanu ees lepinguvälisel alusel. Kannatanu nõue süüdistatavate vastu tuleneb sellest, et viimased tekitasid ühiselt tegutsedes kannatanule tahtlikult heade kommete vastaselt kahju. Süüdistatavate tahtlik heade kommete vastane käitumine seisnes selles, et nad ei avaldanud lepingueelsetel läbirääkimistel oma tegelikku kavatsust võtta üleantav ettevõte kasutusse kolmandas ühingus. Süüdistatavad vastutavad ka tulenevalt VÕS §-dest 14 ja 115. Süüdistatavate poolt valeandmete esitamise tõttu nõustus kannatanu sõlmima lepingu OÜ-ga Fregatid ja loovutama oma ettevõtte. Kannatanu nõude materiaalõiguslik alus tuleneb VÕS §-st 1043 ja § 1045 lg 1 p-st 8, samuti § 1045 lg 1 p-st 7 koostoimes KarS §-ga 209. Menetlus Pärnu Maakohtus
4.Prokuratuur saatis kriminaalasja maakohtule arutamiseks üldmenetluse korras. 16. aprilli 2013. a kohtuistungil esitas kaitsja lühimenetluse kohaldamise taotluse, millega nõustus ka prokuratuur. Maakohus rahuldas taotluse ja jätkas ajas menetlemist lühimenetluses.
5.Pärnu Maakohtu 3. juuni 2013. a otsusega tunnistati K.G süüdi ja teda karistati KarS § 209 lg 1 järgi. Süüdistuses KarS § 377 lg 1 ja § 394 lg 2 p 1 järgi mõistis kohus K.G õigeks. Sama kohtuotsusega tunnistati L.N süüdi ja teda karistati KarS § 209 lg 1 - § 22 lg 3 ning § 345 lg 1 järgi. KarS § 394 lg 2 p 1 järgi mõisteti L.N õigeks. OÜ Kassetiabi tunnistati süüdi ja teda karistati KarS § 345 lg 2 järgi. KarS § 394 lg 4 järgi mõisteti OÜ Kassetiabi õigeks. OÜ Kasseti Expert tsiviilhagi jättis maakohus läbi vaatamata. Samuti tühistas maakohus vara aresti. 5.1 Põhjendades K.G süüditunnistamist kelmuses ja L.N-i süüditunnistamist kelmusele kaasaaitamises, tuvastas maakohus muu hulgas järgmised faktilised asjaolud: 1) 2008. a märtsis avastasid Kasseti Expert OÜ omanikud Pärnu poes puudujäägi ja soovisid K.G ja L.N-iga töölepingud lõpetada. K.G tegi neile ettepaneku, et ta hakkab edasi tegutsema frantsiisilepingu alusel; 2) 28. märtsil 2008 sõlmisid Kasseti Expert OÜ (esindaja M. M.) ja OÜ Fregatid (esindaja K.G) frantsiisilepingu; 3) tõele ei vasta K.G väide, nagu poleks frantsiisilepingu alusel koostatud üleandmise aktis nimetatud kaupu tegelikult üle antud. Ühtlasi kummutavad tõendid kaitseversiooni kaupade soetamisest OÜ-lt Vargost. Kokku andis Kasseti Expert OÜ OÜ-le Fregatid üle vara väärtuses 247 676 krooni ehk 15 829 eurot 38 senti; 4) selleks, et OÜ Fregatid saaks võimalikult kiiresti majandustegevust alustada loobus Kasseti Expert OÜ oma kaupluse ruumidest ja telefoninumbrist Pärnus OÜ Fregatid kasuks. Kasseti Expert OÜ võimaldas OÜ-l Fregatid alustada frantsiisilepingu alusel äritegevust 1. aprillist 2008. 31. märtsil 2008 loobus K.G OÜ Fregatid juhatuse liikmena telefoninumbrist OÜ Kassetiabi kasuks; 5) 17. märtsil 2008 ehk samal päeval, kui K.G omandas OÜ Fregatid osa, asutasid L.N ja H. V.-P. (XX xxxxxxxx) OÜ Kassetiabi. 25. märtsil 2008 esitas OÜ Kassetiabi Maksu- ja Tolliametile avalduse enda registreerimiseks
käibemaksukohustuslasena. 3. aprillil 2008, s.o kuus päeva pärast frantsiisilepingu sõlmimist ja Kasseti Expert OÜ-lt vara saamist, võõrandas K.G oma osaluse OÜ-s Fregatid R.V.-ile, tehes ühtlasi koos R. V.-iga äriregistrile avalduse juhatuse liikme kande muutmiseks. Samas jäeti OÜ Fregatid dokumentatsioon R.V.-ile üle andmata ja see leiti hiljem läbiotsimistel OÜ Kassetiabi asukohas ja K.G elukohas. Alates 7. aprillist 2008 maksis OÜ Kassetiabi K.G eest sotsiaalmaksu; 6) Kasseti Expert OÜ esindaja J. A. kinnitas kohtus, et kui ta oleks teadnud, et K.G müüb OÜ Fregatid osa kolmandale isikule ja hakkab ise tegutsema OÜ Kassetiabi nime all, poleks Kasseti Expert OÜ frantsiisilepingut sõlminud; 7) K.G tekkis juba 10. märtsil 2008 mõte luua OÜ Fregatid kõrvale OÜ Kassetiabi. Ta sõlmis Kasseti Expert OÜ-ga frantsiisilepingu eesmärgiga saada OÜ Fregatid valdusesse Kasseti Expert OÜ vara ja alustada seda vara kasutades äritegevust hoopis OÜ Kassetiabi nime all. OÜ Kassetiabi loodi selleks, et K.G ja L.N saaksid alustada majandustegevust frantsiisilepingust tulenevate rahaliste kohustusteta; 8) L.N, teades, et Kasseti Ekspert OÜ valmistab ette frantsiisilepingut OÜ-ga Fregatid, ja olles samal ajal Kasseti Expert OÜ töötaja, lõi kooskõlastatult K.G-ga sarnast ärinime kandva OÜ Kassetiabi. See viitab otseselt kavatsusele asuda tegutsema Kasseti Ekspert OÜ-ga samas valdkonnas. L.N aitas oma tegevusega K.G õigusvastast tegu toime panna. 5.2 Kannatanu tsiviilhagi läbi vaatamata jätmist põhjendas maakohus järgmiselt. 5.2.1 Käesolevas kriminaalasjas ei saa esitada nõuet R. V.-i, H. V.-P. ja OÜ Fregatid vastu, sest nad ei ole selles asjas süüdistatavad ega tsiviilkostjad. 5.2.2 Lähtudes tsiviilhagis esile toodud ja kriminaalasjas tuvastatud faktilistest asjaoludest, ei ole kannatanu õiguste rikkumine hagis kirjeldatud viisil võimalik ning tsiviilhagiga ei ole võimalik kannatanu taotletud eesmärki saavutada. Nõude esitamisel süüdistatavate vastu on kannatanu tuginenud deliktiõiguslikule alusele. Asjas tuvastatud faktiliste asjaolude kohaselt tuleneb Kasseti Expert OÜ nõue OÜ-ga Fregatid sõlmitud frantsiisilepingust. VÕS § 1044 lg 2 kohaselt ei saa lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist nõuda deliktiõiguslikul alusel. Otsuses asjas nr 3-1-1106-12 on Riigikohus selgitanud, et pettuse mõjul tehingu teinud isik ei saa tehingu teiselt poolelt nõuda pettusest tingitud kahju hüvitamist deliktiõiguse alusel, vaid saab tehingu tühistada ja nõuda kahju hüvitamise korras enda asetamist olukorda, milles ta oleks olnud tehingut tegemata (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 94 lg 3 ja § 101 lg 1). Seega pidanuks Kasseti Expert OÜ esitama OÜ-le Fregatid TsÜS § 94 lg 3 alusel avalduse frantsiisilepingu tühistamiseks. Sellisel juhul saaks Kasseti Expert OÜ TsÜS § 90 lg 2 kohaselt nõuda OÜ-lt Fregatid VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 lg 1 alusel tagasi frantsiisilepingu alusel üleantu. Lisaks alusetust rikastumisest tulenevale nõudele on võimalik esitada ka kahju hüvitamise nõue TsÜS § 101 alusel. Selle sätte järgi oleks frantsiisivõtjalt võimalik välja mõista näiteks saamata jäänud tulu, s.o summad, mida OÜ Fregatid pidi Kasseti Expert OÜ-le maksma lepingu järgi igakuiselt, aga ka muu kahju, mida frantsiisiandjale pettuse mõjul sõlmitud lepinguga tekitati. Selliseks kahjuks ei saa siiski olla kogu ettevõtte eeldatav müügiväärtus frantsiisilepingu sõlmimise hetkel. 5.2.3 Riigikohtu praktikas on asutud seisukohale, et kui isikul on või oli kõrvuti rikkujalt kahju hüvitamise nõudega võimalus nõuda kolmandalt isikult tagasi rikkumise tõttu tema poolt tasutu või muul viisil õigusliku aluseta üleantu, siis tuleb seda kahju hüvitamise nõude puhul arvestada. Kahjuna saab olla vaadeldav vaid see osa väidetavast kahjust, mille võrra hageja tagasinõudeõiguse väärtus on kahjuna nõutavast summast väiksem. Seega saab K.G, L.N-i ja OÜ Kassetiabi poolt kannatanule tekitatud kahjuna olla vaadeldav vaid see osa OÜ-le Fregatid üle antud varast, mida OÜ-l Kasseti Expert ei ole reaalselt võimalik OÜ-lt Fregatid tagasi nõuda. Kannatanu oleks pidanud kahju tuvastamiseks kindlaks tegema, et tema nõue OÜ Fregatid vastu on osaliselt või täielikult väärtusetu. Nõude väärtus sõltub esmajoones OÜ Fregatid maksevõimest. Selle asjaolu tõendamiseks ei ole kannatanu esile toonud muud peale fakti, et OÜ Fregatid ei esitanud registripidajale 2010. a majandusaasta aruannet. Äriregistri kohaselt on OÜ Fregatid tegutsev äriühing, kelle suhtes ei ole pankrotimenetlust alustatud. OÜ-l Fregatid ei ole maksuvõlga ja tema puhul ei esine ka muid makseraskustele viitavaid asjaolusid. 5.2.4 Tsiviilhagist ja kohtule esitatud tõenditest ei nähtu frantsiisilepingu tühistamist. Samuti ei ole kannatanu esitanud alusetust rikastumisest tulenevat nõuet. Seega ei saa rahuldada ka TsÜS §-st 101 tulenevat kahju hüvitamise nõuet OÜ Fregatid ja süüdistatavate vastu. 5.2.5 Eeltoodud põhjustel ja juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 272 lg-st 2, § 310 lg-st 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg-st 2 ning VÕS § 1044 lg-st 2, jättis maakohus tsiviilhagi kõigi kostjate osas läbi vaatamata. Apellatsioonid
6.Pärnu Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid K.G, L.N-i ja OÜ Kassetiabi kaitsja vandeadvokaat Margo Normann ning kannatanu Kasseti Expert OÜ esindaja vandeadvokaat Carri Ginter.
6.1 Kaitsja apellatsioonis taotleti maakohtu otsuse tühistamist süüdistatavate süüditunnistamist ja karistamist puudutavas osas ning süüdistatavate õigeksmõistmist süüdituse kogu mahus või alternatiivselt kriminaalmenetluse lõpetamist menetluse mõistliku aja möödumise tõttu. 6.2 Kannatanu esindaja apellatsioonis taotleti maakohtu otsuse tühistamist osas, millega jäeti tsiviilhagi läbi vaatamata ja tühistati hagi tagamise abinõud. Apellant palus ringkonnakohtul tsiviilhagi rahuldada. Ringkonnakohtu otsus
7.Tallinna Ringkonnakohtu 23. septembri 2013. a otsusega tühistati maakohtu otsus osas, millega maakohus jättis läbi vaatamata kannatanu esindaja menetluskulude hüvitamise taotluse. Tühistatud osas saatis ringkonnakohus kriminaalasja uue otsuse tegemiseks Pärnu Maakohtule samas kohtukoosseisus. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Kaitsja apellatsioon jäeti rahuldamata, kannatanu esindaja apellatsioon rahuldati osaliselt. Ringkonnakohtu seisukohad seoses kannatanu esindaja apellatsiooniga olid kokkuvõtlikult järgmised. 7.1 Kasseti Expert OÜ tsiviilhagi ei ole lahendatav kriminaalmenetluse raames. Kriminaalmenetluses on tsiviilhagi institutsioon piiratud menetletava kuriteoga tekitatud kahjunõudega. Kriminaalmenetlus ei saa asendada tsiviilkohtumenetlust. Maakohtul on õigus nõuda eelmenetluses tsiviilhagi täpsustamist või jätta läbi vaatamata tsiviilhagi, mille nõue ületab kuriteoga tekitatud kahju või mis on esitatud isikute vastu, kes ei ole kriminaalmenetluses menetlusosalised. 7.2 Riigikohus on selgitanud, et kannatanu võib tsiviilhagis esitada nõude, mille aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad olulises osas süüdistuse alusfaktidega. Praeguses asjas ei kattu tsiviilhagi aluseks olevad asjaolud olulises osas süüdistuse alusfaktidega. Süüdistuse kohaselt tekitasid K.G ja L.N kannatanule kelmusega kahju ca 250 000 krooni, kannatanu nõuab aga tsiviilhagis üle 4 000 000 krooni hüvitamist ja seda nii süüdistavatelt kui ka mitmelt isikult, keda pole kelmuses süüdi tunnistatud. Hagisumma käsitlemine kuriteoga tekitatud kahjuna muudaks ka kuriteo kvalifikatsiooni, tuues kaasa kuriteo kvalifitseerimise KarS § 209 lg 2 p 2 järgi. Kannatanu kahjunõue lähtub arusaamast, et omastatud on kogu äriühing, süüdistuses käsitatakse kuriteo objektina aga konkreetseid süüdistuses loetletud esemeid, mille koosseis tuleneb pettuse teel sõlmitud frantsiisilepingust. 7.3 Kannatanul puudus alus esitada hagi nende isikute vastu, keda ei süüdistatud kelmuses. H. V.-P., R. V.-i, OÜ-d Fregatid ega OÜ-d Kassetiabi ei saa käsitada ka tsiviilkostjatena. 7.4 K.G ja L.N-i poolt kelmusega tekitatud kahju hüvitamist kannatanule ei ole võimalik otsustada käeolevas kriminaalmenetluses ja tsiviilhagi tuleb jätta läbi vaatamata. Esiteks ei ole kriminaalmenetluses tuvastatud kahju täpne suurus. Küsitav on süüdistuse käsitlus, mille kohaselt arvati kelmusega tekitatud kahju hulka ka 45 000 krooni, mis kannatanul oli kulunud kaupluse remondile. Samuti on ebaselge süüdistuse käsitlus kahju hulka arvatud käibemaksusummast. Kahjusumma ei ole aga kindlasti väiksem, kui 187 700 krooni, mis on piisav kvalifitseerimaks kelmust kuriteona. Samas ei ole välistatud, et tegelik kahju oli sellest summast suurem (vt ka Riigikohtu otsus asjas nr 3-11-61-09). Teiseks takistab tsiviilhagi läbivaatamist see, et nähtuvalt kriminaalasja materjalidest on osa süüdistuses nimetatud asjadest kannatanule tagastatud, samas pole kriminaaltoimiku pinnalt võimalik kindlaks teha tagastatud asjade väärtust. Seega pole tuvastatav ka kannatanu kahju täpne ulatus. Kuna kriminaalasja arutamine toimub lühimenetluses, ei ole kohtul võimalik tsiviilhagi lahendamiseks vajalikke tõendeid kriminaaltoimikusse lisada. Kriminaalasja tagastamine maakohtule selleks, et maakohus selle tsiviilhagi lahendamiseks vajalike tõendite saamiseks prokuratuurile tagastaks, ei ole otstarbekas. Arvestades ka kannatanu nõude ulatust ja adressaatide ringi, on otstarbekas ja mõistlik jätta kogu tsiviilhagi läbivaatamiseks tsiviilkohtumenetluses.
KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
8.Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni kannatanu esindaja vandeadvokaat Veiko Puolakainen, kes taotleb nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu otsuse tühistamist osas, milles tsiviilhagi jäeti läbi vaatamata ja tühistati tsiviilhagi tagamise abinõud, ning palub saata kriminaalasi tsiviilhagi puudutavas osas maakohtule uueks arutamiseks. Kassaator põhistab oma taotlust kokkuvõtlikult järgmiselt. 8.1 Väär on kohtute seisukoht, et kannatanu tsiviilhagi ei ole võimalik läbi vaadata. Tsiviilhagi saab läbi vaatamata jätta ainult siis, kui selleks on kriminaalmenetluse seadustikus või tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alus (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-47-07, p 36 jj). Praegusel juhul sellist alust ei ole ja kohtud oleksid saanud tsiviilhagi rahuldada. 8.2 Kannatanu esitas tsiviilhagi juba 24. septembril 2009. Riigikohus on asjas nr 3-1-1-53-13 märkinud, et kui kannatanu tsiviilhagi jäetakse pärast pikaajalist kriminaalmenetlust läbi vaatamata ja ta peab alustama uut kohtuteed tsiviilkohtumenetluses, võib see tähendada kannatanu õiguste rikkumist.
8.3 Maakohtu ja ringkonnakohtu põhjendused tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise kohta on erinevad. Ringkonnakohus jättis maakohtu põhjendused ja nende kohta käivad kannatanu apellatsiooni väited sisuliselt analüüsimata, esitades tsiviilhagi lubamatuse kohta oma põhjendused, mis on kassaatori jaoks üllatuslikud. 8.4 Ringkonnakohtu käsitlus tsiviilhagi läbivaatamise võimatusest kriminaalmenetluses on ebaõige ega vasta õiguspraktikale. Riigikohus on leidnud, et kannatanu võib esitada tsiviilhagis mis tahes tsiviilõigusliku nõude, mille aluseks olevad faktilised asjaolud on olulises osas kattuvad süüdistuse alusfaktidega (otsus asjas nr 3-1-1-79-09, p 11) ja mis on vahetult suunatud kuriteo tunnustele vastava teoga rikutud hüveolukorra taastamisele (otsus asjas nr 3-1-1-3-10, p 24). Käesolevas asjas esitatud tsiviilhagi aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad süüdistuse alusfaktidega. Nii süüdistuse kui tsiviilhagi peamiseks aluseks on see, et isikud võtsid kelmuse teel üle kannatanu ettevõtte ning põhjustasid toimepandud kuritegudega kannatanule suure varalise kahju, mis väljendus peamiselt kelmuse teel üle võetud ettevõtte harilikus väärtuses. Seega on süüdistusel ja tsiviilhagil piisav ühisosa. Ringkonnakohtu osutatud erinevusel süüdistuses ja tsiviilhagis näidatud kahjusummade ulatuses pole kohtu pädevuse seisukohalt otsustavat tähtsust. Ringkonnakohus on lähtunud üksikute asjade väärtusest. Kannatanu kahju ei piirdu aga üksikute asjade kaotsiminekuga. Välja petetud ettevõtte kaotusega on kannatanule tekkinud märksa suurem varaline kahju. 8.5 Seadus võimaldab esitada tsiviilhagi ka sellise isiku vastu, kes ei ole kriminaalasjas süüdistatav. Tsiviilkostjaks KrMS § 39 tähenduses võib tunnistada isiku, kes seaduse järgi kannab varalist vastutust kahju eest, mis on tekitatud vahetult kuriteoga. Tsiviilkostjad olid nende vastu esitatud nõudest teadlikud ja neil on olnud piisav võimalus end selle vastu kaitsta. 8.6 Kannatanu nõue on materiaalõiguslikult põhjendatud. Süüdistatavad kallutasid kannatanut astuma lepingulistesse suhetesse OÜ-ga Fregatid. Kuna kannatanul puudub L.N-i, K.G ja OÜ-ga Kassetiabi lepinguline suhe, on nende vastutus lepinguväline. Asjaolul, kas leping OÜ-ga Fregatid kehtib, ei ole seejuures õiguslikku tähendust. Kannatanu kahjunõue ei tulene mitte sellest, et sõlmiti tühine või tühistatav leping, vaid sellest, et süüdistatavad tekitasid kannatanule tahtlikult heade kommete vastaselt kahju. Tahtlik heade kommete vastane käitumine seisnes selles, et lepingueelsetel läbirääkimistel ei avaldatud tegelikku kavatsust võtta saadud ettevõte kasutusse kolmandas äriühingus. Kannatanu nõude primaarne õiguslik alus on VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7. Kahju tekitamine oli VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes õigusvastane, kuna süüdistatavad rikkusid KarS §-s 209 sätestatud deliktiõiguslikku kaitsenormi (vt ka Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-1-62-13, p 17). Samuti tuleneb kurjategijate vastutus VÕS § 1045 lg 1 p-st 8, mis kohaldub seetõttu, et süüdistatavate tahtlus oli suunatud kannatanu kahjustamisele. Kolmas alternatiiv kannatanu nõude õiguslikul kvalifitseerimisel on tugineda culpa in contrahendo - lepingueelsete läbirääkimiste võlasuhte - sätetele ja mõista kahjuhüvitis välja VÕS § 115, § 2 lg 2 ja § 14 alusel. Isikud võivad vastutada VÕS § 14 tulenevalt, kuna nende poolt lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus antud andmed ei olnud tõesed. Riigikohus on leidnud, et VÕS § 14 loob läbirääkimisi pidavate isikute vahel seadusest tuleneva võlasuhte, millest tulenevate kohustuste rikkumise eest vastutab kohustust rikkunud isik VÕS § 115 alusel (otsus asjas nr 32-1-62-13, p 15). Süüdistatavate esitatud valeandmetele tuginedes nõustus kannatanu kirjutama alla lepingu OÜ-ga Fregatid ja loovutama oma ettevõtte. 8.7 Väär on maakohtu põhjendus, nagu poleks kannatanu õiguste rikkumine üldse võimalik. Kohus tugines vääralt VÕS § 1044 lg-le 2. VÕS § 1044 lg 2 ei reguleeri kahju tekitamisest tulenevat võlasuhet kannatanu ja kahju tekitaja vahel, kellega kannatanu ei ole lepingulises suhtes, kuid kes võib vastustada deliktiõiguse alusel sama kahju eest olukorras, kus kannatanu ees võib üksnes lepinguõiguse alusel vastutada ka teine isik (vt nt Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-1-53-12, p 11). Frantsiisilepingu rikkumisest tulenevaid õiguskaitsevahendeid ja võimalikke nõudeid saaksid üksteise vastu esitada vaid frantsiisilepingu pooled (OÜ-d Kasseti Expert ja Fregatid). OÜ Kasseti Expert esitas deliktil põhineva kahjunõude ka isikute vastu, kes frantsiisilepingu pooleks ei ole. 8.8 Samuti on ekslik maakohtu käsitlus, et kannatanu pidanuks frantsiisilepingu pettuse (TsÜS § 94) tõttu tühistama ja esitama kahjunõude TsÜS § 101 alusel. Lepingu tühistamine ja lepingu rikkumisest tulenevate muude õiguskaitsevahendite kasutamine saaks toimuda vaid teise lepingupoole suhtes. TsÜS § 101 ei ole rakendatav, sest see hõlmab üksnes nn usalduskahju hüvitamist. Kannatanu ei saaks selle sätte alusel nõuda ettevõtte väärtuse hüvitamist, mis on tema eesmärk. 8.9 Iseenesest on õige maakohtu seisukoht, et K.G, L.N-i ja OÜ Kassetiabi poolt tekitatud kahjuna saab olla vaadeldav vaid see osa OÜ-le Fregatid väljastatud varadest, mida OÜ-l Kasseti Expert ei ole reaalselt võimalik OÜ-lt Fregatid tagasi nõuda. Paraku ei arvestanud kohus kaasuse asjaoludega. Kohus on jätnud hindamata kannatanu väited selle kohta, et tema nõue, mis tuleneb OÜ-ga Fregatid sõlmitud frantsiisilepingust, on täielikult väärtusetu. Seda eeskätt põhjusel, et OÜ Fregatid on maksevõimetu ega ole kunagi omanud raha kannatanule tasumiseks. Sõltumata eeltoodust on kannatanu läbivalt kinnitanud, et on nõus loovutama oma võimalikud nõuded OÜ Fregatid vastu isikutele, kellelt kannatanu kasuks kahjuhüvitis välja mõistetakse. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-49-07 leidnud, et tulenevalt hea usu põhimõttest (VÕS § 6) peab kahju tekitamise eest vastutav isik, kes väidab, et kahjustatud isikule kuuluv alusetust rikastumisest tulenev nõue omab väärtust, nõustuma nõude loovutamisega. Kui ta sellest keeldub, tuleb eeldada, et kahjustatud isikule kuuluv alusetust rikastumisest tulenev nõue on väärtusetu. Kuna kahju tekitajad nõude loovutamisega nõustunud ei ole, siis ei ole ka nõude väärtusetuse eeldust ümber lükatud.
9.Prokuratuur leiab kassatsioonivastuses, et kassatsioonis märgitu ei anna alust ringkonnakohtu otsust tühistada.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kassatsioonimenetluse esemeks on küsimus, kas Kasseti Expert OÜ tsiviilhagis esitatud nõue on võimalik läbi vaadata selle kriminaalmenetluse raames.
11.Kolleegium nõustub ringkonnakohtu järeldusega, et kannatanu tsiviilhagi aluseks olevad faktilised asjaolud ei ole süüdistuse alusfaktidega piisaval määral kattuvad ja et seetõttu tuleb tsiviilhagi jätta läbi vaatamata. Samas on nii ringkonnakohus kui ka maakohus tsiviilhagi läbi vaatamata jätmist põhjendades esitanud argumente, mis on õiguslikult ebatäpsed ja vastuolus senise kohtupraktikaga. Maakohus on tsiviilhagi õiguslikku perspektiivikust hinnates tõlgendanud vääralt materiaalõigust ja mõistnud vääralt Riigikohtu erikogu 22. veebruari 2013. a otsuses väljendatud seisukohti. Kummagi astme kohus ei ole õigesti välja toonud tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise menetlusõiguslikku alust. Kassaatori kriitika kohtute põhjenduste aadressil on mitmes aspektis õigustatud. Samas ei saa nõustuda kannatanu esindaja hinnanguga tsiviilhagi lubatavuse kohta.
12.Kassaator osutab õigesti sellele, et maa- ja ringkonnakohtu põhjendused tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise kohta on lahknevad. Maakohus jättis tsiviilhagi läbi vaatamata eeskätt selle perspektiivituse tõttu TsMS § 423 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel. Ringkonnakohus, kes maakohtu põhjendusi ja nendele kannatanu esindaja apellatsioonis esitatud vastuväited sisuliselt ei hinnanud, tugines tsiviilhagi läbi vaatamata jätmist argumenteerides peaasjalikult sellele, et kannatanu nõue ja menetletav kuritegu pole omavahel piisavalt seotud. Kolleegium märgib, et ringkonnakohtul on õigus maakohtu otsuse põhistusi tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise kohta muuta või asendada need enda põhjendustega. Olukorras, kus ringkonnakohus leiab, et tsiviilhagi tuleb jätta läbi vaatamata mingitel maakohtu poolt nimetamata põhjustel, ei ole välistatud seegi, et apellatsioonikohus ei võta maakohtu poolt samas küsimuses esitatud argumentide suhtes lõplikku seisukohta. Samas peaks ringkonnakohus sellisel juhul selguse huvides seda ka oma lahendis märkima. Praegusel juhul apellatsioonikohus seda teinud ei ole. Kolleegium ei loe seda puudust aga kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks. Seda ei taotle ka kassaator.
13.Järgnevalt põhjendab Riigikohus seda, miks kannatanu Kasseti Expert OÜ tsiviilhagi tuleb jätta läbi vaatamata. Selleks käsitleb kolleegium esmalt neid põhimõtteid, millest peab lähtuma, otsustamaks, kas kannatanu nõue on võimalik läbi vaadata kriminaalmenetluses (I). Seejuures osutab kolleegium ka ringkonnakohtu eksimustele tsiviilhagi lubatavuse reeglite tõlgendamisel. Võttes aluseks I osas toodud seisukohad, selgitab kolleegium seejärel II osas, miks kannatanu nõuet käesolevas kriminaalmenetluses lahendada ei saa. Pärast seda peatub kolleegium tsiviilhagi läbi vaatamata jätmist puudutavatel maakohtu seisukohtadel ja maakohtu viidetel Riigikohtu otsusele asjas nr 3-1-1-106-12 (III). Lõpuks võtab kolleegium kokku kassatsioonimenetluse tulemuse (IV). I
14.KrMS § 38 lg 1 p 2 kohaselt on kannatanul (KrMS § 37 lg 1) kriminaalmenetluses õigus esitada uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu tsiviilhagi.
15.Kriminaalmenetluse seadustiku süstemaatilise tõlgendamise pinnalt võib järeldada, et kannatanu saab esitada tsiviilhagi sellise isiku vastu, kes on samas kriminaalasjas süüdistatav (KrMS § 35) või tsiviilkostja (KrMS § 39 lg 1). Kolleegium ei võta käesolevas asjas seisukohta, kas teatud juhtudel on tsiviilhagi võimalik esitada ka kolmanda isiku (KrMS § 401) vastu. Ei ole nõutav, et isikul, kelle vastu tsiviilhagi esitatakse, oleks süüdistatava või tsiviilkostja menetlusseisund juba tsiviilhagi esitamise hetkel. Piisab, kui selle isiku kohta koostatakse süüdistusakt või kui ta tunnistatakse menetleja määrusega tsiviilkostjaks pärast tsiviilhagi esitamist. Riigikohus on leidnud, et tsiviilhagi on võimalik esitada alates kriminaalmenetluse alustamisest või isegi enne seda, nt koos kuriteoteatega, kui pärast tsiviilhagi esitamist alustatakse selle aluseks olevas teos kriminaalmenetlust ja tsiviilhagi esitaja kaasatakse kannatanuna menetlusse (vt Riigikohtu erikogu 22. veebruari 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-106-12, p 44). On ilmne, et kui tsiviilhagi esitatakse enne kriminaalmenetluse alustamist, ei saa isik, kelle vastu hagi esitatakse, veel süüdistatav olla. Samuti on Riigikohus märkinud, et tavaliselt on menetlejal mõistlik kaasata isik tsiviilkostjana menetlusse alles pärast seda, kui selle isiku vastu on esitatud tsiviilhagi (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. veebruari 2014. a määrus asjas nr 3-1-1-1-14, p 19). Asjaolu, et tsiviilhagi on esitatud isiku vastu, kes tsiviilhagi esitamise hetkel veel süüdistatav ega tsiviilkostja polnud, iseenesest seega selle hagi läbi vaatamata jätmise aluseks ei ole.
16.Tsiviilhagi, mis on esitatud menetlusvälise isiku vastu, saab kohus sel põhjusel läbi vaatamata jätta üksnes juhul, kui ta leiab, et KrMS § 39 lg 1 kohaselt puudub alus isikut tsiviilkostjaks tunnistada. Tsiviilkostjaks tunnistamise pädevus on ka kriminaalasja arutaval kohtul.
17.Kriminaalmenetluse seadustik ei täpsusta, mida ja millisel alusel kannatanu tsiviilhagis nõuda võib. Riigikohus on selles küsimuses leidnud, et kriminaalmenetluses esitatava tsiviilhagi esemeks võib olla mis tahes tsiviilõiguslik nõue, mis on vahetult suunatud kuriteo tunnustele vastava teoga rikutud hüveolukorra taastamisele. Tegemist ei pea olema üksnes õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudega tsiviilõiguslikus mõttes. (Riigikohtu
kriminaalkolleegiumi 14. aprilli 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-3-10, p 24). Märkides oma 11. aprilli 2011. a määruses, et KrMS § 38 lg 1 p-s 2 nimetatud tsiviilhagi esemeks ei pea olema kahjuhüvitise saamine, viitas kolleegium ühtlasi võimalusele esitada kriminaalmenetluses näiteks vindikatsiooninõue (asjaõigusseaduse (AÕS) § 80), alusetust rikastumisest tulenev nõue (VÕS § 1028 jj), kohustuse täitmise nõue (VÕS § 108). (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. aprilli 2011. a määrus asjas nr 3-1-1-97-10, p 16.) Sellele, et tsiviilhagis saab esitada näiteks alusetust rikastumisest tuleneva nõude on kolleegium osutanud ka hilisemas praktikas (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. juuni 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-69-12, p 14). Seega on ekslik ringkonnakohtu seisukoht, nagu saaks kannatanu tsiviilhagis esitada üksnes kahjuhüvitusnõude.
18.Samuti on ebatäpne ringkonnakohtu väide, et kannatanu võib tsiviilhagis nõuda vaid "kuriteoga tekitatud" kahju hüvitamist. Nii Riigikohtu tsiviil- kui ka kriminaalkolleegium on korduvalt selgitanud, et teo lugemine kuriteoks on üksnes karistusõiguslik hinnang teole, mitte uus iseseisev tegu, millest tekiks eraldiseisev tsiviilõiguslik nõue. Tsiviilõiguslik vastutus saab jätkuvalt põhineda esmajoones lepingu rikkumisel või deliktil. (Vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. mai 2005. a otsus asjas nr 3-2-1-41-05, p 19 ja kriminaalkolleegiumi 28. jaanuari 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-60-07, p 32). Seega ei saa tsiviilhagi aluseks olla mitte süüdistatava "kuritegu" kui karistusõiguslik hinnang süüdistatava käitumisele, vaid süüdistatava "tegu" (faktiline tegevus või tegevusetus), mis täidab tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise eeldused, vastates samas tervikuna või osaliselt ka mõne kuriteokoosseisu tunnustele.
19.Senises kohtupraktikas ei ole kinnitust leidnud ringkonnakohtu arusaam, nagu ei tohiks tsiviilhagis esitatava nõude suurus ületada kuriteo ulatust või koosseisulise kahju suurust. Näiteks on kriminaalkolleegium osutanud sellele, et varguses (KarS § 199) kannatanul asja kaotsiminekust tekkinud kahjuhüvitusnõude suurus (VÕS § 132) võib ületada varguse ulatust ehk varastatu väärust teo toimepanemise ajal (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. juuni 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-6912, p 14). Ka näiteks kelmuses (KarS § 209) kannatanu tsiviilhagis esitatav nõue võib erinevatel põhjustel olla suurem temalt välja petetud vara väärtusest (nt kui kannatanu nõuab ka saamatajäänud tulu või tehingu täitmata jätmisest tekkinud kahju hüvitamist - vt nt Riigikohtu erikogu 22. veebruari 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-106-12, p-d 56 ja 71). Samas ei saa kannatanu haginõude ega selle rahuldamise ulatus mõjutada süüdistatava käitumisele antavat karistusõiguslikku hinnangut, nagu ringkonnakohus ekslikult leidis. Selles osas on kohus seotud süüdistuse piiridega (KrMS § 268 lg-d 1 ja 5).
20.Eeltoodust ei saa aga järeldada, nagu võiks kannatanu tsiviilhagis esitada mis tahes (tsiviilõigusliku) nõude, mis tal võib olla isiku vastu, kes on samas kriminaalasjas süüdistatav või tsiviilkostja. Tsiviilhagis esitataval nõudel peab olema piisav seos kriminaalmenetluse esemega. Vastasel korral satub kannatanu nõude lahendamine vastuollu kriminaalmenetlusliku tsiviilhagi instituudi olemusega ja väljub kriminaalasja arutava kohtu pädevuse piiridest.
21.Esmalt on eelmises punktis osutatud seose olemasoluks nõutav tsiviilhagi aluseks olevate faktiliste asjaolude kogumi vahetu puutumus süüdistuses kirjeldatud teoga. Riigikohus on märkinud, et kriminaalmenetluses on võimalik esitada üksnes selline tsiviilhagi, mille aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad "olulises osas" süüdistuse aluseks olevate faktiliste asjaoludega (vt nt Riigikohtu erikogu 22. veebruari 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-106-12, p 47). See, millal saab kannatanu tsiviilnõude tekkimise asjaolude ja kuriteo koosseisuliste asjaolude kattuvat osa pidada "oluliseks", on fakti küsimus. Nõutav ei ole, et tsiviilhagi aluseks olevad faktilised asjaolud oleksid täielikult hõlmatud süüdistuse alusfaktidest (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. jaanuari 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-79-09, p 10). Kuna süüdistatava karistusõigusliku vastutuse ja tema vastu suunatud kannatanu nõude eeldused tulenevad erinevatest õigusnormidest, siis ei saa nende eelduste täitmiseks vajalik faktikogum tavaliselt täielikult kokku langeda. Seetõttu tulebki tsiviilhagi lahendamiseks üldjuhul tuvastada täiendavalt selliseid asjaolusid, millel isiku käitumise karistatavuse seisukohalt tähtsust ei ole (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. jaanuari 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-60-07, p 32). Teisalt ei tohi tsiviilhagi aluseks olevate asja‐ olude seos kriminaalmenetluse esemeks oleva teoga olla ka liiga väike. Kriminaalasjas menetletav tegu (kuriteo koosseisulistele tunnustele vastavad faktilised asjaolud) peavad moodustama tsiviilhagi aluse raskuspunkti. Muidu ei ole kahel õigusvaidlusel piisavat ühisosa ja tsiviilnõude lahendamine kriminaalmenetluses ei täida enam oma eesmärki ning võib hakata ebamõistlikult takistama karistusõiguse rakendamist.
22.Lisaks kannatanu nõude aluseks olevate faktiliste asjaolude ja süüdistuse alusfaktide olulisele ühisosale, peab kannatanu nõue selleks, et seda saaks maksma panna kriminaalmenetluse raames, olema vahetult suunatud kuriteo tunnustele vastava teoga rikutud hüveolukorra taastamisele või heastamisele (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. aprilli 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-3-10, p 24). Seejuures tuleb aga silmas pidada, et kannatanu võib tsiviilhagis esitada ka sellise nõude, mille aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad olulises osas süüdistuse alusfaktidega, kuid mis ei tulene kuriteokoosseisuga kaitstava õigushüve kahjustamisest (vt lähemalt Riigikohtu kriminaal-kolleegiumi 11. aprilli 2011. a määrus asjas nr 3-1-197-10, p 22).
23.Kriminaalmenetluslikus tsiviilhagis saab esitada üksnes sellise nõude, mis TsMS § 1 kohaselt oleks põhimõtteliselt võimalik läbi vaadata ka tsiviilkohtumenetluses (vt Riigikohtu kriminaal-kolleegiumi 23. veebruari 2011. a otsus asjas nr 31-1-105-10, p 8.1 koos seal toodud viidetega ja 11. detsembri 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-92-13, p 27). II
24.Kannatanu Kasseti Expert OÜ esitas 24. septembril 2009 tsiviilhagi K.G, L.N-i, H. V.-P., R. V.-i, OÜ Fregatid ning OÜ Kassetiabi vastu (vt otsuse punkt 2). Kriminaalasjas anti süüdistatavatena kohtu alla vaid K.G, L.N ja OÜ Kassetiabi, viimast süüdistati seejuures üksnes võltsitud dokumendi kasutamises ja rahapesus (vt otsuse punkt 1). Tsiviilhagi täpsustuses 16. aprillist 2013. a palus kannatanu kahjuhüvitise välja mõista üksnes K.G-lt, L.N-ilt ja OÜ-lt Kassetiabi (vt otsuse punkt 3).
25.Kasseti Expert OÜ tsiviilhagi aluseks olevatel faktilistel asjaoludel (vt otsuse punkt 2.1) on ühisosa K.G-le kelmuses ja L.N-ile kelmusele kaasaaitamises esitatud süüdistuse teokirjeldusega (vt otsuse punkte 1.1 ja 1.2). See ühisosa pole aga kolleegiumi hinnangul piisavalt suur, et võimaldada kannatanu nõude lahendamist praeguse kriminaalmenetluse raames. Seda järgmistel põhjustel.
26.K.G süüdistatakse KarS § 209 lg 1 järgi ja L.N KarS § 209 lg 1 - § 22 lg 3 järgi kokkuvõtlikult selles, et nad said Kasseti Expert OÜ seaduslikele esindajatele tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalist kasu, mis seisnes neile frantsiisilepingu alusel üle antud konkreetsetes (süüdistuses nimetatud) asjades (kaupluse remondikulude väljapetmise jättis ringkonnakohus sisuliselt süüdistusest välja). Tsiviilhagis ei nõuta aga süüdistuses nimetatud asjade kaotsiminekust tekkinud kahju (VÕS § 132) hüvitamist, vaid väidetavalt üle läinud ettevõtte väärtuse hüvitamist. Seega eeldab kannatanu nõude lahendamine lisaks süüdistatavate süüküsimuse seisukohalt tähtsust omavate faktide tõendatuse hindamisele veel vähemalt selle tuvastamist, kas 1) süüdistuses nimetatud varakogumil eraldivõetuna või koos mingi muu varaga olid sellised omadused, mis õiguslikult võimaldaksid pidada seda ettevõtteks TsÜS § 661 tähenduses (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 31. mai 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-108-12, p-d 15-19) ning 2) milline oli selle väidetava ettevõtte väärtus. Viimati nimetatud asjaolu kindlakstegemine nõuab omakorda ettevõtte väärtust mõjutanud majandusnäitajate, tulevikuväljavaadete jmt asjaolude kindlakstegemist (ettevõtte väärtuse hindamise kohta vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21. detsembri 2004. a otsus asjas nr 3-2-1-145-04, p-d 31-41).
27.Seega eeldaks kannatanu nõude lahendamine - eeskätt just seoses väidetava ettevõtte väärtuse hindamisega - suures mahus süüdistusest hõlmamata faktide tuvastamist. Tsiviilhagi lahendamiseks oluliste, kuid süüküsimuse seisukohalt asjassepuutumatute faktide maht ja nende tuvastamise keerukus oleks praegusel juhul selline, mis kolleegiumi hinnangul nihutaks tõendamiseseme raskuspunkti süüdistuse alusfaktide kindlakstegemiselt tsiviilhagi aluseks olevate asjaolude tuvastamisele. Seetõttu on Kasseti Expert OÜ nõude aluseks olevate asjaolude kogumi ühisosa K.G-le ja L.N-ile esitatud kelmusesüüdistuse teokirjeldusega liiga väike, et selle nõude esitamist kriminaalmenetluses saaks pidada olemuslikult kooskõlas olevaks kriminaalmenetlusliku tsiviilhagi instituudi mõttega. Olukord olnuks teistsugune, kui ka süüdistuses oleks varana, mille süüdistatavad kannatanult välja petsid, käsitatud ettevõtet.
28.L.N-ile KarS § 345 ja OÜ-le Kassetiabi KarS § 345 lg 2 järgi esitatud süüdistuse aluseks olevatel asjaoludega (vt otsuse punktid 1.3 ja 1.4) kannatanu tsiviilhagi alusfaktidel ühisosa sisuliselt puudub. Seega pole tsiviilhagi võimalik läbi vaadata ka seoses selle süüdistuse menetlemisega.
29.H. V.-P.-le, R.V.-ile ega OÜ-le Fregatid ei ole süüdistust esitatud. Samuti ei ole menetleja neid KrMS § 39 lg-s 1 sätestatud korras määrusega tsiviilkostjaks tunnistanud. Selleks, et kannatanu nõue oleks võimalik suunata isiku kui tsiviilkostja vastu, peab isik olema menetleja määrusega tsiviilkostjaks tunnistatud (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. veebruari 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-105-10, p 7.1). Eeltoodust ei saa siiski järeldada, et kohus pidi tsiviilhagi H. V.-P., R. V.-i ja OÜ-d Fregatid puudutavas osas läbi vaatamata jätma ainuüksi põhjusel, et kohtueelne menetleja neid isikuid tsiviilkostjaks ei tunnistanud. Juhul kui need isikud vastanuksid KrMS § 39 lg-s 1 sätestatud tsiviilkostja materiaalsetele tunnustele, tulnuks kohtul nad ise määrusega tsiviilkostjaks tunnistada. Samadel alustel võinuks kõne alla tulla ka OÜ Kassetiabi tunnistamine tsiviilkostjaks seoses K.G-le ja L.N-ile kelmusesüüdistuse raames omistatava teoga. H. V.-P., R. V.-i, OÜ Fregatid ja OÜ Kassetiabi tsiviilkostjaks tunnistamise esmaseks eelduseks olnuks see, et nende vastu esitatud nõude aluseks olevad asjaolud kattunuks olulises osas mõnele süüdistatavale esitatud süüdistuse teokirjeldusega. Otsuse punktides 25-28 toodud põhjustel sellise olukorraga aga tegemist polnud. Seega puudus kohtul ka alus H. V.-P., R. V.-i, OÜ-d Fregatid või OÜ-d Kassetiabi tsiviilkostjaks tunnistada ja nende vastu esitatud kannatanu nõuet läbi vaadata.
30.Eeltoodud põhjustel leiab kolleegium, et Kasseti Expert OÜ tsiviilhagi aluseks olevad asjaolud ei kattu piisaval määral süüdistuse alusfaktidega ja seetõttu pole kohus kriminaalmenetluse raames pädev sellist hagi läbi vaatama. Seega pidanuks maakohus jätma tsiviilhagi KrMS § 2631 lg-s 1 ette nähtud korras eelmenetluses (mis toimus üldmenetluse sätete järgi) TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel menetlusse võtmata (läbi vaatamata). Olukorras, kus kohus võttis tsiviilhagi siiski menetlusse, tuleb see jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel. III
31.Kolleegium nõustub kassaatori väitega, et põhjendades tsiviilhagi läbi vaatamata jätmist hagi õigusliku perspektiivitusega (TsMS § 423 lg 2 p-d 1 ja 2), tugines maakohus materiaalõiguslikult ebaõigetele seisukohtadele.
32.Esmalt oli väär põhjendada K.G, L.N-i, H. V.-P., R. V.-i ja OÜ Kassetiabi vastu esitatud tsiviilhagi perspektiivitust viitega VÕS § 1044 lg-le 2. See säte kohaldub üksnes lepingu poolteks olevate isikute omavahelises suhtes, mitte aga ühe lepingupoole suhetes kolmandate isikutega. Riigikohtu tsiviilkolleegium on selgitanud, et VÕS § 1044 lg 2 ei reguleeri kahju tekitamisest tulenevat võlasuhet kannatanu ja kahju tekitaja vahel, kellega kannatanu ei ole lepingulises suhtes, kuid kes võib vastutada sama kahju eest, mille eest vastutab kannatanu suhtes lepingut rikkunud isik (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12. märtsi 2008. a otsus asjas nr 3-2-1-2-08, p 12). K.G, L.N, H. V.-P., R. V. ega OÜ Kassetiabi ei olnud Kasseti Expert OÜ ja OÜ Fregatid vahel sõlmitud frantsiisilepingu poolteks. Seega ei saanud kannatanul nende isikute vastu olla ka lepingulise kohustuse rikkumisest tulenevat kahju hüvitamise nõuet, mis VÕS § 1044 lg 2 kohaselt üldjuhul deliktiõigusliku kahjunõude välistab. VÕS § 137 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Seega kui isiku käitumine täidab deliktiõigusliku vastutuse eeldused, ei vabane ta kahju hüvitamise kohustusest pelgalt seetõttu, et kahjustatud isikul on õigus nõuda sama kahju hüvitamist mõnelt teiselt isikult lepingulisel alusel.
33.Maakohus asus asjas nr 3-1-1-106-12 tehtud Riigikohtu erikogu otsuse punktile 33 osutades seisukohale, et Kasseti Expert OÜ oleks oma õiguste kaitsmiseks pidanud OÜ-ga Fregatid sõlmitud frantsiisilepingu TsÜS § 94 lg 3 alusel tühistama. Sellisel juhul saanuks Kasseti Expert OÜ TsÜS § 90 lg 2 kohaselt nõuda OÜ-lt Fregatid VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 lg 1 alusel tagasi frantsiisilepingu alusel üleantu. Lisaks alusetu rikastumise nõudele oleks tal võimalik esitada ka kahju hüvitamise nõue TsÜS § 101 alusel. (Vt lähemalt otsuse punkt 5.2.2.)
34.Kolleegium märgib, et maakohtu tõlgendus ei ole õige. Kõneksoleva otsuse punktis 33 märkis Riigikohus, et "[p]ettuse mõjul tehingu teinud isik ei saa tehingu teiselt poolelt nõuda pettusest tingitud kahju hüvitamist deliktiõiguslikul alusel, vaid üksnes tehingu tühistada, tema poolt üleantu alusetu rikastumise sätete alusel tagasi nõuda ja lisaks nõuda kahju hüvitamist TsÜS § 101 alusel. Alternatiivselt võib petetu jätta tehingu tühistamata ja nõuda teiselt poolelt selle täitmist." Seega räägitakse Riigikohtu otsuse vaadeldavas punktis üksnes nendest nõuetest, mis pettuse mõjul tehingu teinud isikul on tehingu teise poole vastu. Osutatud seisukoht ei välista aga pettuse mõjul tehingu teinud isiku deliktiõiguslikke nõudeid isikute vastu, kes ise selle tehingu pooleks ei olnud. Seda kinnitab ühemõtteliselt ka erikogu otsuse järgmine punkt, milles on asutud seisukohale, et isiku tegevus, mis seisneb teise isiku pettusliku tehingu tegemisele kihutamises ja talle selleks kaasabi osutamises, on vaadeldav iseseisva deliktina petetud isiku vastu (vt lähemalt Riigikohtu erikogu 22. veebruari 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-106-12, p 34). Seega ei välista pettuse mõjul tehtud tehingu tühistamata jätmine kannatanu võimalust esitada deliktiõiguslik nõude lepingu pooleks mitteoleva isiku vastu, kes oma õigusvastase käitumisega põhjustas kahju, mis kannatanu lepingu sõlmimise tõttu sai.
35.Iseenesest on õige maakohtu seisukoht, et kui isikul on või oli kõrvuti rikkujalt kahju hüvitamise nõudega võimalus nõuda kolmandalt isikult tagasi rikkumise tõttu tema poolt tasutu või muul viisil õigusliku aluseta üleantu, siis tuleb seda kahju hüvitamise nõude puhul arvestada. Kahjuna saab olla vaadeldav vaid see osa väidetavast kahjust, mille võrra hageja tagasinõudeõiguse väärtus on kahjuna nõutavast summast väiksem (vt Riigikohtu erikogu 22. veebruari 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-106-12, p 57 koos seal toodud viidetega). Samas puudus maakohtul alus sellele seisukohale tuginedes kannatanu nõude perspektiivitust väita. Kannatanu oli andnud nõusoleku loovutada oma nõuded OÜ Fregatid vastu isiku(te)le, kellelt kahjuhüvitis tema kasuks välja mõistetakse (vt käesoleva otsuse punkt 3.1). Seda, et kannatanu vabaneb oma tagasinõudeõiguse väärtusetuse tõendamise kohustusest, kui ta selle nõude süüdistatavale (või tsiviilkostjale) loovutab ja et selline loovutamine on võimalik ka kriminaalmenetluses, on Riigikohus kinnitanud korduvalt, viimati otsuses asjas nr 3-11-106-12 punktis 58.
36.Eeltoodud põhjustel jätab kolleegium tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise põhjendusest välja maakohtu seisukoha hagi õigusliku perspektiivituse ja TsMS § 423 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaldatavuse kohta. Samuti on asjassepuutumatu maakohtu viide KrMS § 272 lg-le 2.
37.Ühtlasi märgib kolleegium, et olukorras, kus kannatanu esitab kohtule tsiviilhagi täienduse, milles on nõude adressaadina käsitatud vaid osasid algses tsiviilhagis nimetatud isikuid, tuleb kohtul selgitada, kas kannatanu soovib ülejäänud isikute osas hagi tagasi võtta (TsMS § 424) või hagist loobuda (TsMS § 429). Tsiviilhagi tagasivõtmise korral tuleb see TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata jätta. Tsiviilhagist loobumise tagajärjeks on kriminaalmenetluses aga hagi rahuldamata jätmine (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. märtsi 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-2-10, p 10). IV
38.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 3 muudab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 23. septembri 2013. a ja Pärnu Maakohtu 3. juuni 2013. a otsuste põhiosa, asendades nendes otsustes toodud põhistused Kasseti Expert OÜ tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise põhjuste ja õigusliku aluse kohta Riigikohtu otsuse põhistustega.
Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest, Lea Kivi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.