Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb Osaühingul Linaleo tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Hagiavalduse kohaselt sai hagejale kui kostja enamusaktsionärile 01.09.2022 teatavaks, et kostja nimel on Tartu Maakohtu registriosakonnale esitatud 31.08.2022 digitaalselt allkirjastatud kandeavaldus J L juhatuse liikmena registrikaardile kandmiseks. Kandeavaldusele oli lisatud kostja nõukogu 23.08.2022 otsus. Hageja on seisukohal, et tekstifail, mis on pealkirjastatud kostja nõukogu otsusena, ei ole kostja nõukogu otsus. 23.08.2022 otsusest nähtub, nagu oleks nõukogu otsuse teinud Harju Maakohtu poolt tsiviilasjas xxx 11.03.2020 määrusega määratud kostja nõukogu. Kohtu poolt määratud nõukogusse kuulusid E H, A P ja J R. A P esitas 01.06.2020 avalduse enda nõukogu liikme kohustuste täitmisest vabastamiseks tsiviilasjas xxx. Samuti ei olnud E H enam kohtu poolt määratud nõukogu liige, kuna ta oli kohtu poolt määratud nõukogust tagasi astunud 03.03.2022. Seega 23.08.2022 otsuse tegemise ajal kostja nõukogu enam ei eksisteerinud, kuna järel oli vähem liikmeid, kui nõukogus olema peab. Lisaks olid kõik kohtu poolt nimetatud nõukogu liikmed kostja 18.06.2021 üldkoosoleku otsusega tagasi kutsutud. Hageja teavitas 01.09.2022 Tartu Maakohtu registriosakonda, et puudub kohtu poolt määratud nõukogu, kuna kohtu poolt määratud nõukogu liige E H ei ole enam nõukogu liige. Kuna aktsiaseltsi nõukogus peab olema vähemalt kolm liiget ja E H oli sealt välja astunud ja aktsionärid ei olnud uut liiget valinud, siis puudus 23.08.2022 otsuse tegemise ajal kostjal nõukogu. Seega ei olnud kohtu poolt määratud nõukogul võimalik otsuseid vastu võtta ega kostjale uut juhatuse liiget valida. Hageja palus 01.09.2022 kirjas registripidajal 31.08.2022 kandeavalduse alusel kandeid mitte teha. Registripidaja teatas 01.09.2022 vastuses hageja kirjale, et registripidajal ei ole õigust keelduda kande tegemisest, kui kõik seaduses nõutavad dokumendid on esitatud ja vastavad seaduse nõuetele. Registripidaja juhtis tähelepanu äriseadustiku (ÄS) § 322 lg-le 11, mis sätestab, et nõukogu otsustusvõimet ega otsuse kehtivust ei mõjuta asjaolu, et nõukogusse kuulub vähem liikmeid, kui on ette nähtud põhikirjaga. Äriregistrist nähtub, et 01.09.2022 on kostja juhatuse liikmena registrikaardile kantud J L. Hageja on seisukohal, et juhatuse liikme J L juhatuse liikmeks valimine ja registrikaardile kandmine on õigusvastane, kuna otsuse tegemise ajal seadusele ja põhikirjale vastavat nõukogu ei eksisteerinud ning seega ei saanud olemas olla ka nõukogu otsust ega ka seadusele vastavat nõukogu protokolli. Hagejal on kostja aktsionärina õiguslik huvi esitada tuvastushagi, mille eesmärk on tuvastada Harju Maakohtu 11.03.2020 määrusega tsiviilasjas xxx määratud kostja nõukogu volituste lõppemine ja seeläbi nõukogu 23.08.2022 otsuse tühisus, kuna hagejat kui enamusaktsionäri puudutab otseselt, kes on kostja juhatuse liige.
Hageja palub tuvastada Harju Maakohtu tsiviilasjas xxx 11.03.2020 tehtud kohtumäärusega määratud RÄVALA BÜROOHOONE AKTSIASELTSI nõukogu volituste lõppemine alates 03.03.2022 ning tuvastada RÄVALA BÜROOHOONE AKTSIASELTSI nõukogu 23.08.2022 otsuse tühisus algusest peale. Samuti tuvastada RÄVALA BÜROOHOONE AKTSIASELTSI kohustus esitada äriregistrile avaldus RÄVALA BÜROOHOONE AKTSIASELTSI esindusõigust puudutava kande „Juhatuse liige on J L, isikukood xxx“ kustutamiseks ning kohtulahendis märkida, et RÄVALA
BÜROOHOONE AKTSIASELTSI avaldust „Juhatuse liige on J L, isikukood xxx“ kustutamiseks asendab jõustunud ja viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja vaidles vastu, et E H ei olnud enam kostja nõukogu liige. Isegi kui kostja nõukogu oleks muutunud kaheliikmeliseks, ei ole õiguslikult võimalik, et nõukogu lakkab olemast selle tõttu, et nõukogu liikmete arv väheneb alla põhikirjas ja/ või seaduses sätestatud miinimumi. Kostja kehtiva põhikirja p 4.12 järgi on aktsiaseltsi nõukogus kolm kuni seitse liiget. ÄS § 318 lg 1 kohaselt peab aktsiaseltsi nõukogul olema kolm liiget. ÄS § 322 lg 11 sätestab, et nõukogu otsustusvõimet ega otsuse kehtivust ei mõjuta asjaolu, et nõukogusse kuulub vähem liikmeid, kui on ette nähtud põhikirjaga. Asjaolu, et nõukogu liikmeid on ka alla seaduses sätestatud alampiiri, ei too samuti kaasa nõukogu liikmete volituste lõppemist. Õiguskirjanduses on leitud, et nõukogu organina saab tegutseda ka 1-liikmelisena. Alla kolme liikmeline nõukogu ei täidaks küll seaduse kriteeriumi (ÄS § 318 lg 1), kuid see ei tähenda, et nõukogu liikmete arvu langemisel alla kolme kaasuks seaduse eesmärgi ja mõttega vastuolus olev olukord, milles äriühing kaotab juhtimisorgani. ÄS § 244 lg 1 p 7 kohaselt peab aktsiaseltsi põhikirjas olema märgitud mh juhatuse ja nõukogu liikmete arv. Selleks võib olla ka ÄS § 318 lg-s 1 sätestatud miinimum, st 3 liiget. ÄS § 322 lg-s 11 sõnastuse viide nõukogu liikmete arvule põhikirjas on piisav ja sellest ei järeldu, et liikmete arvu langemine alla seaduses ettenähtud miinimumi tooks kaasa nõukogu otsuste tühisuse või nõukogu otsusevõime puudumise. Eeltoodut ei mõjuta asjaolu, et kostja nõukogu on määratud kohtu poolt. ÄS § 322 lg 11 kohaldamise mõttes ei ole vahet, kas nõukogu liikmed on valinud aktsionärid või on nõukogu asendusliikmed määranud kohus. Isegi kui eeldada, et E H on kostja nõukogust lahkunud ja nõukogusse on alles jäänud vaid kaks liiget, ei saa see kaasa tuua nõukogu otsusevõimetuks muutumist. Kostja on seisukohal, et E H ei ole tagasiastumise tõttu automaatselt kaotanud kostja nõukogu liikme staatust. Kohtu määratud asendusliige võib taotleda kohtult enda ametist vabastamist, kuid arvestades, et ametisuhte tekkimise aluseks on kohtumäärus, peab kohus määratud isiku tagasikutsumiseks tema enda taotluse alusel tegema samuti vastava otsustuse (TsMS § 604 lg 5). Nõukogu liige E H on vabastatud alles Harju Maakohtu 14.11.2022 kohtumääruse alusel. Kohtuotsuse põhjendused
4.Kohus, tutvunud asja materjalidega, sh uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
Kohus tuvastas asja lahendamiseks järgmised asjaolud:
7.1.Hageja on kostja aktsionär (dtl 31-33).
7.2.Harju Maakohtu 11.03.2020 määrusega tsiviilasjas nr xxx määrati kostja nõukogu asendusliikmeteks E H, J R ja A P (dtl 64-69).
7.3.A P esitas 01.06.2020 avalduse enda nõukogu liikme kohustuste täitmisest vabastamiseks tsiviilasjas nr xxx (dtl 632-635).
7.4.E H esitas 03.03.2022 e-kirja teel kostja nõukogu liikmetele ja aktsionäridele teate, et ta ei ole kostja nõukogu liige (dtl 566-569).
7.5.Kostja nõukogu 23.08.2022 otsusega on kostja juhatuse liikmeks valitud J L (dtl 4261).
7.6.Kostja esitas 31.08.2022 Tartu Maakohtu registriosakonnale kandeavalduse J L kostja juhatuse liikmena registrikaardile kandmiseks (dtl 35-41) ja 01.09.2022 on kostja juhatuse liikmena registrikaardile kantud J. L (dtl 81).
Pooled vaidlevad selle üle, kes olid nõukogu vaidlusaluse 23.08.2022 otsuse vastuvõtmise ajal kostja nõukogu liikmed ja kas nõukogu otsus on kehtivalt vastu võetud.
Äriseadustiku (ÄS) § 319 lg 6 kohaselt mõjuval põhjusel võib väljalangenud nõukogu liikme asemele uue liikme määrata kohus juhatuse või nõukogu, aktsionäri või muu huvitatud isiku nõudel. Kohtu poolt määratud nõukogu liikme volitused kestavad kuni uue nõukogu liikme valimiseni või määramiseni. ÄS § 319 lg 7 järgi võib nõukogu liige nõukogust tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest üldkoosolekule või enda määrajale. Nõukogu liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Nõukogu liikme lepingu ülesütlemisele kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut.
Riigikohus on 07.02.2024 määruses tsiviilasjas nr 2-20-13187 (punkt 12) selgitanud, et ÄS § 319 lg 6 ei reguleeri ammendavalt nõukogu asendusliikme ametisuhte lõppemise aluseid. ÄS § 319 lg 7 kohaldamist ei välista asjaolu, et nõukogu liikme on ÄS § 319 lg 6 esimese lause kohaselt määranud kohus. Äriseadustikust ei tulene, et kohtu määratud nõukogu liikme tagasiastumisele kohaldub ÄS § 319 lg-s 7 sätestatust erinev kord. Seega on kolleegium seisukohal, et ka kohtu määratud nõukogu liige saab igal ajal sõltumata põhjusest tagasi astuda ja tagasiastumisel tuleb juhinduda ÄS § 319 lg-s 7 sätestatust.
Seega on Riigikohus 07.02.2024 lahendis tsiviilasjas nr 2-20-13187 jõudnud järeldusele, et: 1) kohtu poolt määratud nõukogu asendusliikmed saavad ise tagasi astuda ning 2) see, kas isik on nõukogu liikme kohalt kehtivalt tagasi astunud, sõltub sellest, kas ta esitas oma tagasiastumisavalduse õigele organile või isikule.
A Pa volitused kostja nõukogu liikmena
10.A Pa tagasiastumist tsiviilasjas nr xxx esitatud 01.06.2020 avalduse alusel on juba analüüsitud tsiviilasjas nr xxx, tsiviilasjas nr xxx (Tallinna Ringkonnakohtu 04.10.2024 kohtuotsus (jõustunud), p 81) ja Riigikohtu ülalviidatud lahendis tsiviilasjas nr xxx.
11.Tsiviilasjas nr xxx oli hagiesemeks tuvastusnõue, et A P ei ole alates 01.06.2020 RÄVALA BÜROOHOONE AKTSIASELTSI nõukogu liige. Tallinna Ringkonnakohus on 05.04.2024 kohtuotsusega tsiviilasjas xxx (otsus jõustunud 12.08.2024) tuvastanud, et A Pa 01.06.2020 avaldus oli esitatud kohtule ja A P ei esitanud seda aktsionäridele ning A P oli avalduse esitamise järgselt jätkuvalt nõukogu liige.
12.Riigikohus on 07.02.2024 määruses tsiviilasjas nr xxx selgitanud, et kui kohtu määratud nõukogu asendusliige soovib nõukogu liikme kohalt tagasi astuda, siis on tal õigus teha sellekohane tahteavaldus üldkoosolekule või isikule, kellel on põhikirja järgi õigusnõukogu liikmeid määrata või valida (ÄS § 319 lg 7). Nõukogu liikmed valib ja kutsub tagasi ÄS § 319 lg 1 esimese lause järgi üldkoosolek. Samas võib ÄS § 319 lg 2 järgi äriühingu põhikirjaga ette näha, et mitte rohkem kui pooled nõukogu liikmed valitakse või määratakse ja kutsutakse tagasi sama paragrahvi lg-s 1 sätestatust erineval viisil. Kui nõukogu liikme määrab ÄS § 319 lg 6 ja TsMS § 602 järgi kohus, siis sellekohane kohtumäärus asendab aktsionäride üldkoosoleku või selleks õigustatud isiku
otsust nõukogu liikme valimise kohta. Selle määruse tegemisega ei lähe kohtule üle muud üldkoosoleku õigused ja kohustused. Sealjuures ei muutu kohus organiks või isikuks, kellele nõukogu liige peaks tagasiastumiseks esitama ÄS § 319 lg 7 esimese lause kohaselt tagasiastumisavalduse. Kohtu määratud nõukogu asendusliikme ametisuhe lõpeb seega ÄS § 319 lg 7 kohase kehtiva (TsÜS § 69) tahteavalduse tegemisega üldkoosolekule või isikule, kellel on õigus nõukogu liikmeid aktsiaseltsi põhikirja järgi valida. Seega ei ole A. Palmitsa 01.06.2020 kohtule esitatud avaldus käsitatav tagasiastumisavaldusena. Kolleegium on varem leidnud, et aktsiaseltsi juhatuse liikme tagasiastumine on kujundusõigus ja õigussuhe loetakse lõpetatuks alates ajast, mil ülesütlemisavaldus jõustub, ehk ajast, mil õigussuhte teine pool (äriühing oma nõukogu kaudu) avaldusest TsÜS § 69 lg 2 mõttes teada saab (RKTKo 07.03.2018, 2-16-11889/42, p 22). Kolleegiumi hinnangul kohaldub sama põhimõte ka nõukogu liikme tagasiastumisele. Kui nõukogu liige peab tagasiastumiseks tegema sellekohase tahteavalduse üldkoosolekule, peab ta sellest teavitama kõiki aktsionäre, kuid sellekohane tahteavaldus jõustub siiski ajast, mil vähemalt üks aktsionär on avalduse TsÜS § 69 lg 1 esimese lause ja lg 2 kohaselt kätte saanud. Lisaks ÄS § 319 lg-s 7 nimetatud viisil tagasiastumisele on kohtu määratud nõukogu liikmel võimalik taotleda enda vabastamist nõukogu liikme ametist ka tema määranud kohtult. Selline taotlus on käsitatav menetlusliku taotlusena, mitte eespool kirjeldatud kättesaamisel jõustuva tagasiastumisavaldusena. See tähendab, et kui kohtu määratud nõukogu liige esitab taotluse enda vabastamiseks, on kohtul võimalik see nõukogu liige määrusega ametist vabastada. Seega ei ole kohtule tehtud taotlusel samasugust toimet nagu üldkoosolekule või isikule, kellel on põhikirja järgi õigus nõukogu liikmeid määrata või valida, tehtud tahteavaldusel (Riigikohtu 07.02.2024 määrus tsiviilasjas 2-20-13187, punktid 13-15).
13.Kohus tuvastab asjas esitatu alusel, et A Pa 01.06.2020 avaldus enda nõukogu liikme kohustuste täitmisest vabastamiseks oli esitatud tsiviilasjas nr xxx kohtule (dtl 632635) ja A P ei esitanud seda aktsionäridele. Alusetu on hageja väide, et kohtule esitatud avaldus oli adresseeritud kostjale ning OÜ-le L ja OÜ-le V kui kostja aktsionäridele (hageja 04.03.2024 seisukoha p 9, dtl 564) – A Pa 01.06.2020 avaldus tsiviilasjas nr xxx oli otseselt ja üheselt suunatud kohtudokumendina kohtule, sh avalduses sisalduv taotlus vabastada A P nõukogu liikme kohustuste täitmisest oli suunatud kohtule (dtl 625-628). Asjaolu, et aktsionärid kohtumenetluse käigus avaldusest teada said, ei muuda asjaolu, et avaldus oli esitatud kohtule. Samamoodi on A Pa 01.06.2020 avalduse esitamine kohtule tuvastatud ka tsiviilasjades nr xxx, nr xxx ja xxx. Kuna A Pa 01.06.2020 avaldus oli esitatud kohtule, mitte aktsionäridele, ei ole A Pa 01.06.2020 avaldus käsitletav tagasiastumisavaldusena, mis jõustuks ajast, mil vähemalt üks aktsionär on avalduse TsÜS § 69 lg 1 esimese lause ja lg 2 kohaselt kätte saanud. A Pa 01.06.2020 kohtule saadetud tahteavaldus ei lõpetanud tema nõukogu liikme ametisuhet.
14.Pooled ei ole esile toonud, et A P oleks 01.06.2020 avalduse esitamise järgselt enne 23.08.2022 nõukogu otsust esitanud aktsionäridele tagasiastumisavalduse. Seega oli A P 23.08.2022 nõukogu otsuse vastuvõtmise ajal kostja nõukogu liige. E Hi volitused kostja nõukogu liikmena
15.E H esitas 03.03.2022 e-kirja teel kostja nõukogu liikmetele ja aktsionäridele teate, et ta ei ole kostja nõukogu liige (dtl 566-569). E H edastas vastava teate kõikidele nõukogu ja juhatuse liikmetele, samuti P K ja Ü U. Seega saadeti avaldus kõikidele aktsionäridele.
Hageja on esile toonud (dtl 583), et vähemalt üks aktsionär, s.o Linaleo OÜ sai avalduse kätte 03.03.2022 (04.03.2024 taotluse punkt 8, dtl 563, 583). Kohus tuvastab, et 03.03.2025 teadet saab käsitleda nõukogu liikme tagasiastumisavaldusena ning E H astus nõukogu liikme kohalt tagasi 03.03.2022 ja E Hi volitused nõukogu liikmena lõppesid 03.03.2022.
16.Kuna E H astus nõukogu liikme kohalt tagasi 03.03.2022 teate alusel, ei oma käesolevas asjas tähendust Harju Maakohtu 14.11.2022 kohtumäärusega E Hi kostja nõukogu liikme kohalt vabastamine (dtl 694-695). Nõukogu olemasolu ja otsustusvõime kaheliikmelisena
17.Kohus tuvastab eeltoodu alusel, et 23.08.2022 nõukogu otsuse vastuvõtmise ajal olid kostja nõukogu asendusliikmeteks 11.03.2020 määrusega tsiviilasjas nr xxx määratud kostja nõukogu asendusliikmed J. R ja A P (E H oli nõukogu liikme kohalt kehtival tagasi astunud 03.03.2022). Kostjal rohkem nõukogu liikmeid ei olnud. Seega nõukogus oli 23.08.2022 otsuse vastuvõtmise ajal kaks liiget, kes mõlemad hääletasid otsuste poolt (dtl 42-59).
18.Kostja põhikirja (dtl 135-140, 213-218, 577-582) p 4.12 järgi on aktsiaseltsi nõukogus kolm kuni seitse liiget. ÄS § 318 lg 1 kohaselt peab aktsiaseltsi nõukogul olema kolm liiget.
19.ÄS § 322 lg 11 kohaselt ei mõjuta nõukogu otsustusvõimet ega otsuse kehtivust asjaolu, et nõukogusse kuulub vähem liikmeid, kui on ette nähtud põhikirjaga.
20.Õiguskirjanduses on ühinguõiguse tunnustatud õigusteadlased selgitatud, et kui nõukogusse kuulub vähem arv liikmeid, kui on ette nähtud põhikirjaga, ei mõjuta see nõukogu otsustusvõimet ega otsuse kehtivust (vt ÄS § 322 lg 1 1). Seega saab nõukogu organina tegutseda oma liikmete väljalangemisel ka juhul, kui nõukogusse on alles jäänud vähemalt üks liige (K. Saare, U. Volens, A. Vutt, M. Vutt. Ühinguõigus I. Kapitaliühingud. Tallinn, 2015, lk 362, äärenr 1819). Asjaolu, et kohtu poolt määratud nõukogu liige E H astus 03.03.2022 teate alusel nõukogu liikme kohalt tagasi, ei tähenda, et kostjal puuduks nõukogu peale nõukogu ühe liikme tagasiastumist ja nõukogu liikmete arvu langemist alla põhikirja ja seadusega ette nähtud liikmete arvu.
21.Samuti ei muuda kostja nõukogu olematuks ega otsustusvõimetuks asjaolu, et kostja 18.06.2021 üldkoosoleku otsusega otsustati kõik kohtu poolt nimetatud nõukogu liikmed tagasi kutsuda (dtl 90-94). ÄS § 319 lg 4 kolmanda lause kohaselt võib nõukogu liikmed, kes ei ole valitud üldkoosoleku poolt, enne nende valimise või määramise otsuses sätestatud tähtaega tagasi kutsuda nende valija või määraja otsusel. Kostja nõukogu liikmed olid määratud kohtumäärusega tsiviilasjas nr xxx. ÄS § 319 lg 6 esimese lause kohaselt koostoimes TsMS §-ga 602 saab kohus määrata mõjuval põhjusel väljalangenud nõukogu liikme asemele uue liikme juhatuse või nõukogu, aktsionäri või muu huvitatud isiku nõudel. Kohtu poolt nõukogu asendusliikme määramise eelduseks on mõjuv põhjus, eelkõige vajadus tagada aktsiaseltsi juhtimine. Üldkoosoleku õigus kutsuda tagasi kohtu poolt määratud nõukogu asendusliikmeid muudaks asjatuks kohtu poolt nõukogu asendusliikmete määramise, kui üldkoosolek saaks kohtu määratud nõukogu liikmed kohe ja/ või igal ajal tagasi kutsuda. Seega ei olnud nõukogu liikmeid võimalik kostja
üldkoosoleku otsusel tagasi kutsuda ning kostja 18.06.2021 üldkoosoleku otsus ei oma toimet nõukogu liikmete volituste kehtivuse ja nõukogu otsustusvõime osas.
22.Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta rahuldamata hageja nõue tuvastada Harju Maakohtu tsiviilasjas xxx 11.03.2020 tehtud kohtumäärusega määratud kostja nõukogu volituste lõppemine alates 03.03.2022.
23.Kohus tuvastab, et kuna kostja nõukogus oli 23.08.2022 otsuse vastuvõtmise ajal kaks liiget, oli kostja nõukogu otsustusvõimeline (ÄS § 322 lg 1 1) ja sai 23.08.2022 otsuse kehtivalt vastu võtta. Puudub vaidlus, et 23.08.2022 otsuse vastuvõtmise ajal nõukogusse kuulunud mõlemad nõukogu liikmed hääletasid 23.08.2022 otsuse poolt (dtl 42-59). Kohus tuvastab, et kostja nõukogu 23.08.2022 otsus kehtib. Hageja nõue tuvastada kostja nõukogu 23.08.2022 otsuse tühisus algusest peale jääb rahuldamata.
24.Kuna kostja nõukogul olid 23.08.2022 otsuse vastuvõtmise ajal volitused ja nõukogu oli otsustusvõimeline ning nõukogu 23.08.2022 otsus ei ole tühine, jääb rahuldamata ka hageja nõue tuvastada RÄVALA BÜROOHOONE AKTSIASELTSI kohustus esitada äriregistrile avaldus RÄVALA BÜROOHOONE AKTSIASELTSI esindusõigust puudutava kande „Juhatuse liige on J L, isikukood xxx“ kustutamiseks ning kohtulahendis märkida, et RÄVALA BÜROOHOONE AKTSIASELTSI avaldust „Juhatuse liige on J L, isikukood xxx“ kustutamiseks asendab jõustunud ja viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus. Kuigi hageja nõuded seonduvalt äriregistri kande korrigeerimiseks vajalike tahteavaldustega jäävad rahuldamata, märgib kohus, et viidatud nõuded on ebaõigesti esitatud tuvastusnõuetena, kuna tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 alusel saab esitada kohustamisnõude. Lisaks ei ole vaja TsÜS § 68 lg 5 alusel esitatava kohustamisnõude juurde esitada tahteavalduse asendamise nõuet, mistõttu ei peaks kohus seda nõuet üldse menetlema.
25.Hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus
26.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
27.Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
28.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
29.Kostja on esitanud menetluskulude nimekirja 02.12.2024 (dtl 707-708). Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskulud kogusummas 1824,60 eurot (käibemaksuta).
30.Kostja esindaja on teinud menetluses järgmiseid toiminguid (dtl 708): Kuupäev Toiming
Tutvumine OÜ Linaleo ja P. K poolt kostja nimel esitatud määruskaebustega Seisukoha esitamine määruskaebuste kohta
0,50
0,33
.
.
.
.
23.07.2024
Kõne kliendiga (info edastamine ringkonnakohtu määruskaebuste 03.04.2023 läbi vaatamata jätmise määrusest) Hageja 04.03.2024 menetlusdokumendiga tutvumine ja vastuse koostamine kohtule Kohtu 25.10.2024 kirjaga tutvumine Hageja 11.11.2024 menetlusdokumendiga tutvumine, vastamise vajaduse analüüs Menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine kohtule
0,75
03.02.2023 14.04.2023
28.10.2024 25.11.2024 02.12.2024
KOKKU:
0,75
3,00 1,00
0,50 12,58
31.Kohus, hinnanud menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kostja poolt väljatoodud toimingud on kooskõlas menetluse käiguga, olid menetluses põhjendatud ja vajalikud, toimingutele kulunud ajakulu on mõistlik ning kooskõlas asja keerukusega. Seega kostja põhjendatud ajakuluks on 12,58 tundi.
32.Kostja on märkinud, et tema esindaja osutas talle õigusabiteenust tunnihinnaga 120 eurot, millele lisandus käibemaks, ja alates 2024. aastast tunnihinnaga 180 eurot, millele lisandus käibemaks. Kohus leiab, et õigusteenus tunnihinnaga 120 eurot ja alates 2024. aastast tunnihinnaga 180 eurot ei ületa keskmise sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu, mistõttu tuleb seda pidada põhjendatuks ja vajalikuks. Seega kujuneb kostja põhjendatud õigusabikuluks 1824,60 eurot ((7,33x120) + (5,25x180)).
33.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
34.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Mölder kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.