Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik
Otsuse tegemise aeg ja koht
26.01.2024, Tallinn
Kohtuasja number
2-22-3216
Kohtuasi
X ja Osaühingu Linaleo hagi
RÄVALA
BÜROOHOONE AKTSIASELTSI vastu aktsionäride 18.06.2021 üldkoosoleku otsuse ja nõukogu 21.06.2021 otsuse kehtivuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.09.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X ja Osaühingu Linaleo apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
7000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) X (isikukood XXXXXXXXX) Hageja (apellant) Osaühing Linaleo (registrikood 10940483), lepinguline esindaja vandeadvokaat Eve Fink Kostja (vastustaja)
RÄVALA
BÜROOHOONE
AKTSIASELTS (registrikood 10179460), lepinguline esindaja vandeadvokaat Heidi Rajamäe-Parik
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 28.11.2023 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta Harju Maakohtu 19.09.2022 otsus muutmata. Jätta apellatsioonimenetluse kulud solidaarselt X ja Osaühingu Linaleo kanda. Mõista Xlt ja Osaühingult Linaleo solidaarselt RÄVALA BÜROOHOONE AKTSIASELTSI kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulude hüvitis 2174 eurot. Nimetatud summalt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.
2-22-3216 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja I) ja Osaühing Linaleo (hageja II) esitasid 03.03.2022 Harju Maakohtule RÄVALA BÜROOHOONE AKTSIASELTSI (kostja, aktsiaselts) vastu hagi, milles palusid tuvastada, et aktsiaseltsi üldkoosoleku 18.06.2021 otsus, millega valiti aktsiaseltsile uus nõukogu, ja nõukogu 21.06.2021 otsus, millega valiti hageja I aktsiaseltsi juhatuse liikmeks, on õiguspärased ja kehtivad.
1.1.Hagiavalduse kohaselt otsustas aktsiaseltsi üldkoosolek 18.06.2021 kutsuda tagasi kõik aktsiaseltsi nõukogu liikmed ja valis uue nõukogu. Uus nõukogu otsustas 21.06.2021 kutsuda tagasi kõik juhatuse liikmed peale hageja I, pikendas hageja I volitusi kuni 20.06.2024 ja valis hageja I järgmiseks kolmeaastaseks perioodiks aktsiaseltsi juhatuse liikmeks. Otsuseid ei ole vaidlustatud ja need kehtivad. Aktsiaseltsi üldkoosolek võttis 18.06.2021 otsuse vastu koosolekut kokku kutsumata. Aktsionäridele (Osaühing Viker (aktsionär I) ja hageja II (aktsionär II)) edastati 15.06.2021 otsuse eelnõu ja paluti hiljemalt 18.06.2021 e-kirja teel teatada oma seisukoht eelnõu kohta. Hageja II hääletas eelnõu poolt. Eesti väärtpaberite registri (EVR) kande kohaselt olid hageja II aktsiad 100 000 aktsia ulatuses kohtumääruse alusel blokeeritud ja 100 000 aktsia ulatuses blokeerimata ning aktsionäri I aktsiad 100 000 aktsia, s.o kõigi talle kuuluvate ulatuses kohtumääruse alusel blokeeritud. Aktsionäril I ei olnud kohtumäärusega keelatud teostada aktsiatest tulenevaid õigusi, kuid hagejal II oli aktsiatest tulenevaid õigusi 100 000 aktsia osas keelatud teostada. Kuna aktsiaraamatusse kantud arest tähendab võlaõigusseaduse (VÕS) § 917 ning väärtpaberite registri pidamise seaduse (EVKS) § 9 lg 1 ja § 17 lg 1 kohaselt ka aktsiast tulenevate õiguste teostamise keeldu, kohaldub aktsiatest tulenevate õiguste teostamise keeld ka aktsionärile I. EVKS tähenduses tuleb eristada käsutamist ja võõrandamist ning kuna need ei ole samatähenduslikud, peab väärtpaberi blokeerimine hõlmama veel midagi peale võõrandamise keelu. Seega ei saanud aktsionär I blokeeritud aktsiate osas neist tulenevaid õigusi teostada ning üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisel tuli arvestada üksnes hageja II blokeerimata aktsiate alusel antud hääli. Sellest juhindudes on aktsiaseltsi üldkoosoleku 18.06.2021 otsus nõukogu liikmete tagasikutsumise ja uute nõukogu liikmete nimetamise kohta hageja II blokeerimata aktsiate alusel antud poolthäältega vastu võetud.
1.2.Tartu Maakohtu registriosakond tegi registripidaja algatusel 08.10.2021 kandemääruse aktsiaseltsi registrikaardilt hageja I kustutamise kohta, hagejad esitasid kandemääruse peale määruskaebuse ning Tartu Ringkonnakohus peatas tsiviilasjas nr 2-21-16428 registrimenetluse
2-22-3216 kuni vaidluse lahendamiseni hagimenetluses, määrates hagejatele tähtaja otsuste kehtivuse tuvastamiseks hagi esitamiseks. Hagejal I on õigustatud huvi selle tuvastamise vastu, sest sellest sõltub, kas ta on kostja juhatuse liige. Hagejal II on õigustatud huvi, sest ta on kostja 2/3 aktsiate omanik. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle läbi vaatamata või rahuldamata ja jätta menetluskulud hagejate kanda.
2.1.Kostja vastuväidete kohaselt tuleb hagi jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata, sest hagejate õiguste rikkumine ei ole hagis esitatud asjaoludel võimalik. Riigikohus tuvastas tsiviilasjas nr 2-21-15353, et aktsionäride 18.06.2021 üldkoosoleku otsus ja nõukogu 21.06.2021 otsus ei ole käsitatavad kostja juhtimisorganite otsustena.
2.2.Kostjal on kokku 300 000 aktsiat, millest on blokeeritud 100 000 aktsionärile I kuuluvat aktsiat ja 100 000 hagejale II kuuluvat aktsiat ning blokeerimata 100 000 hagejale II kuuluvat aktsiat. Hagejale II kuuluvad 100 000 aktsiat on hagi tagamise korras blokeeritud ning lisaks on hagejal II keelatud teostada neist aktsiatest tulenevaid õigusi. Selleks, et aktsionäride üldkoosolek oleks saanud võtta 18.06.2021 otsuse vastu üksnes hageja II häältega, peaks ka aktsionäril I olema keelatud aktsiatest tulenevate õiguste teostamine. Ainuüksi aktsiate käsutamise keelamine (blokeerimine) ei hõlma aktsiatest tulenevate õiguste teostamise keeldu. Aktsiate blokeerimine on EVKS § 17 lg 1 tähenduses väärtpaberite käsutamist piirava kirje kandmine registrisse. Käsutuskeeld tehakse nähtavaks EVR-s, kuid käsutuskeelu kehtivus ei olene sellest. Õiguse käsutamist ei saa samastada õiguse teostamisega. Õiguse käsutamine tähendab õiguse võõrandamist või koormamist. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus jättis 19.09.2022 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. Maakohus määras kindlaks, et kostjal ei ole hüvitatavaid menetluskulusid.
3.1.Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud: -
-
-
-
kostja aktsiaraamatu kohaselt on kostja aktsiakapital jaotatud 300 000 aktsiaks, millest 100 000 kuulub Osaühingule Viker (aktsionär I) ning 200 000 Osaühingule Linaleo (hageja II); Tallinna Ringkonnakohus blokeeris 20.03.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-19435 hagi tagamise korras hageja II väärtpaberikontol asuvad 100 000 kostja aktsiat ning keelas hagejal II teostada nendest aktsiatest tulenevaid õigusi; Harju Maakohus arestis 14.01.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-525 hagi tagamiseks Osaühingu Nordland Ehitus kasuks 31.12.2007 laenulepingust ning selle lisakokkulepetest tuleneva nõude tagamiseks aktsionäri I väärtpaberikontol asuvad 100 000 kostja aktsiat; kostja 18.06.2021 üldkoosoleku otsusega kutsuti tagasi kõik nõukogu liikmed (otsuse p 1) ja valiti nõukogu uus seitsmeliikmeline koosseis (otsuse p 2); kostja 21.06.2021 nõukogu otsusega valiti nõukogu esimeheks SK (otsuse p 1), kutsuti tagasi kõik juhatuse liikmed peale hageja I (otsuse p 2), pikendati hageja I volitusi juhatuse liikmena kuni 20.06.2024, valiti hageja I juhatuse liikmeks järgmiseks kolmeaastaseks perioodiks (otsuse p 3), otsustati esitada äriregistrile avaldus, milles
2-22-3216 paluti kustutada äriregistrist MA kui juhatuse liige ja pikendada hageja I volitusi juhatuse liikmena (otsuse p 4).
3.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hagejatel Tartu Ringkonnakohtu 23.02.2022 määrusest tsiviilasjas nr 2-21-16428 tulenevalt õigustatud huvi esitada siinses asjas TsMS § 368 lg 1 alusel tuvastushagi.
3.3.Hagejate nõue aktsionäride 18.06.2021 üldkoosoleku otsuse osas tuleb jätta rahuldamata, sest üldkoosoleku otsuse vastuvõtmiseks ei piisanud üksnes hageja II häältest. Siinsel juhul blokeeris registripidaja hagi tagamise määruste alusel EVKS § 17 lg 1 järgi aktsiate käsutamise ehk kandis registrisse piirava kirje „arest“. Ühestki õigusnormist ei tulene, et aktsiate käsutamise keelamine ja nende arestimine tähendab ühtlasi ka keeldu teostada aktsiatest tulenevat hääleõigust. Aktsiaid loetakse VÕS § 917 lg 2 tähenduses väärtpaberiteks, mida antakse üle üksnes registrikande vahendusel ning sellisele õigusele ei kohaldata üldjuhul võlaõigusseaduses ja asjaõigusseaduses õiguse kohta sätestatut. Aktsiatega seonduv on reguleeritud eelkõige äriseadustikus (ÄS) ja väärtpaberite registri pidamise seaduses. ÄS § 226 kohaselt annab aktsia aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses sätestatud ja põhikirjaga ettenähtud õigused. ÄS § 228 lg 1 kohaselt on aktsiad nimelised ja need peavad olema registreeritud Eesti väärtpaberite registris. ÄS § 228 lg 2 alusel kuuluvad nimelisest aktsiast tulenevad õigused isikule, kes on aktsionärina kantud aktsiaraamatusse. ÄS § 233 lg 1 kohaselt peetakse aktsia kohta aktsiaraamatut ning lg 2 alusel peab aktsiaraamatut Eesti väärtpaberite registri pidaja või muu depositoorium ning aktsiaraamatus sisalduvad andmed määratakse väärtpaberite registreerimist reguleerivate õigusaktidega. ÄS § 236 lg 1 järgi annab iga aktsia eraldi hääleõiguse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. EVKS § 12 lg 2 kohaselt on Eesti väärtpaberite register riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu aktsiate, võlakohustuste ja teiste EVKS § 2 lg-tes 1 ja 2 nimetatud väärtpaberite ning nende väärtpaberitega tehtavate toimingute registreerimiseks. EVKS § 2 lg 1 p 3 järgi registreeritakse registris Eestis registreeritud aktsiaseltsi aktsiad. EVKS § 17 lg 1 sätestab, et väärtpaberite või väärtpaberikonto blokeerimine on väärtpaberite või väärtpaberikonto käsutamist ajutiselt piirava kirje kandmine registrisse. Väärtpaberid või väärtpaberikonto võib blokeerida registritoimingu tegemise tagamiseks, õigusaktidega ettenähtud juhtudel ja korras ka sissenõude pööramiseks ning hagi tagamiseks. TsMS § 378 lg 1 p 2 järgi on hagi tagamise üheks abinõuks kostja või teise isiku valduses oleva kostjale kuuluva vara arestimine ning selle alusel käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmine kinnistusraamatusse või muu käsutuskeeldu nähtavaks tegeva kande tegemine muusse vararegistrisse. Vara arestimisel ei või TsMS § 389 lg 1 järgi arestitud vara käsutada. TsMS § 389 lg 4 sätestab, et kinnisasja ja registrisse kantud vallasasja või muu eseme arestimisel kantakse kinnistusraamatusse või muusse registrisse vara käsutamise keelumärge hageja kasuks tema avalduse ja hagi tagamise määruse alusel. Seega tähendab aktsiate arestimine nende käsutamise keelamist. Käsutamise mõiste sisustamisel tuleb lähtuda tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 6 lg-s 3 sätestatud käsutustehingu definitsioonist, mille järgi antakse õigused ja kohustused üle üleandmise tehinguga (käsutustehing). Aktsiate käsutamine tähendab nende juriidilise saatuse määramist, s.o. võõrandamist või koormamist. Käsutustehing on tehing, mille tagajärjena väheneb käsutajale kuuluvate õiguste ulatus/maht. Käsutus sisaldab endas reeglina mingi varalise õiguse üleandmist ühelt isikult teisele (nt omandi kui asjaõiguse üleandmine võõrandajalt omandajale. Seega ei tähenda aktsiate käsutamise keelamine seda, et keelatud
2-22-3216 oleks ka aktsiatest tulenevate aktsionäri ühinguõiguslike õiguste kasutamine. See, et EVKS-s on kasutatud eraldi mõisteid „võõrandamine“ ja „käsutamine“, ei tähenda seda, et blokeering tähendab ka aktsiatest tulenevate õiguste kasutamise keeldu. „Võõrandamine“ ja „käsutamine“ ongi erineva sisuga mõisted. Võõrandamine tähendab ühtlasi ka käsutamist, aga käsutada saab aktsiaid ka muul moel kui võõrandades, näiteks neid pantides. Seega on võõrandamine üks käsutamise võimalusi ning need ei peagi olema EVKS-s mõistetena kasutuses samatähenduslikena. TsMS § 378 lg 4 järgi tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Nimetatud normist tuleneb, et hagi tagamisel tuleb kohtul kohaldatavat meedet põhjalikult kaaluda ning rakendada võib vaid hagi alusest ja esemest ning hagi tagamise vajaduse põhjendustest tulenevalt (häda)vajalikke meetmeid. Aktsiast tuleneva hääleõiguse piiramine on äriühingute sisesuhetesse sekkumine, mida kohus saab rakendada vaid põhjendatud juhtudel. Vastav kaalutlus ja konkreetselt rakendatav meede peab selgelt nähtuma hagi tagamise määrusest. Selleks, et aktsiate omandiõiguse käsutamise keelamine hõlmaks endas ka aktsiast tulenevate aktsionäride õiguste teostamise keeldu, peaks selline regulatsioon olema selgesõnaliselt seaduses kirjas. Sellist regulatsiooni seaduses aga pole. Hageja seisukoht, et aktsiatest tulenevate õiguste teostamise keeld on aktsiaid koormav õigus, mis peab EVKS § 9 lg 1 järgi nähtuma EVR-s, ei põhine seadusel. Vastav keeld tuleneb hagejale II hagi tagamise määrusest. Kuna siinsel juhul on aktsiatest tulenevat hääleõigust piiratud hagi tagamise korras üksnes hagejale II kuuluva 100 000 aktsia osas, kuid sellist piirangut ei ole hagi tagamise korras seatud aktsionärile I, oli kostjal kaks hääleõiguslikku aktsionäri – aktsionär I ja hageja II, kellele kummalegi kuulus 100 000 aktsiast tulenev hääletamise õigus. Seega tuli arvestada hääletamise osalevate häälte koguarvuks 200 000 häält. Sellises olukorras oli otsuse vastuvõtmiseks vaja vähemalt 100 001 poolthäält ning aktsionäride otsuse vastuvõtmiseks ei piisanud hageja II 100 000 häälest. Kuna hääletusprotokollist ei nähtu, et aktsionär I oleks otsuste poolt hääletanud, tuleb ÄS § 2991 lg 2 viimase lause järgi lugeda ta otsustele vastu hääletanuks. TsÜS § 33 lg 1 järgi on hääle andmine juriidilise isiku organi otsuse tegemisel tahteavaldus ja hääle andmisele kohaldatakse seaduses tehingu kohta sätestatut. Selliselt on juriidilise isiku organi otsus mitmepoolne tehing TsÜS § 67 lg 2 mõttes. Sarnaselt muude tehingutega saab otsusest kui tehingust TsÜS § 67 lg 1 järgi rääkida, kui selles sisalduvad otsuse vastuvõtmiseks õigustatud isikute vastavasisulised tahteavaldused. Olukorras, kus otsusena esitatu ei sisalda nõutavas ulatuses otsuse vastuvõtmiseks õigustatud isikute tahteavaldusi, otsusest üldjuhul rääkida ei saa (RKTKo 11.06.2014, 3-2-1-55-14, p 21). Tegemist on mitteotsusega, millest ei teki õiguslikke tagajärgi, st nõukogu liikmeid ei kutsutud kehtivalt tagasi ja uusi liikmeid ei valitud.
3.4.Kuna aktsionäride 18.06.2021 otsusel ei ole õiguslikke tagajärgi, ei saanud selles otsuses nimetatud isikud kostja nõukogu liikmeks ning sellest tulenevalt ei olnud need isikud õigustatud 21.06.2021 kostja juhatuse liiget tagasi kutsuma ega uut valima. Tegemist on mitteotsusega, millel ei ole õiguslikke tagajärgi.
3.5.Menetluskulud tuleb jätta solidaarselt hagejate kanda. Kostja ei esitanud menetluskulude nimekirja ja avaldas kohtuistungil, et ei soovi seda teha. Seega puuduvad kostjal hüvitatavad menetluskulud.
2-22-3216 Apellatsioonkaebus
4.Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda koos kohustusega tasuda menetluskulude hüvitiselt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivist.
4.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt jättis maakohus kostja lepingulise esindaja esindusõiguse kontrollimata ja lubas hagejate vastuväitest hoolimata menetlusse esindusõiguseta isiku. Hageja I teatas 01.09.2022 kohtule, et ta on ainuke kostja juhatuse liige, ning palus eemaldada menetlusest kostja lepingulise esindaja Heidi Rajamäe-Pariku, samuti mitte lubada menetlusse aktsiaseltsi nõukogu 23.08.2022 tühise otsusega valitud juhatuse liiget JL ega tema volitatud lepingulist esindajat. Maakohus jättis hagejate vastuväited arvestamata ja tugines vääralt kostja seaduslikku esindajat tuvastades äriregistri kandele, kuigi kohtul oli teave, et kostja juhatuse liikmeks on hageja I.
4.2.Vaidlust lahendades tõlgendas ja kohaldas maakohus vääralt EVKS § 17 lg-t 1 ning asus vääralt seisukohale, et kostjal oli kaks hääleõiguslikku aktsionäri. Väärtpaberite käsutamise piiramine EVKS § 17 lg 1 tähenduses hõlmab kõigi aktsiast tulenevate õiguste teostamise keelamist, st kui aktsiad on arestitud, siis ei saa aktsiatega hääletada. Käsutamise mõiste avamisel ei saa lähtuda üksnes TsÜS § 6 lg-s 3 sisalduvast käsutustehingu mõistest. EVKS tähenduses on tegemist erimõistega, mida tuleb sisustada koosmõjus muude EVKS sätetega, mis eristavad võõrandamist ja käsutamist. Aktsiatest tulenevate õiguste kasutamine avab tee aktsiaseltsi vara käsutamisele ning kui arest ei tähenda hääleõiguse puudumist, võimaldab see kasutada hääli nii, et äriühing muutub väärtusetuks ja vastavalt muutuvad väärtusetuks ka aktsiad. Vastustaja seisukoht
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Menetluse edasine käik
6.Hagejad esitasid 24.11.2023 taotluse kohtuistungi aja tühistamiseks ja menetluse peatamiseks kuni tsiviilasjades nr 2-20-13187, nr 2-20-15882 ja nr 2-22-13384 lõpplahendi jõustumiseni, sest nimetatud kohtuasjade lahendamisest sõltub kostja lepingulise esindaja esindusõiguse olemasolu.
7.Kostja vaidles taotlustele vastu ja palus jätta need rahuldamata.
8.Tallinna Ringkonnakohus jättis 27.11.2023 määrusega taotlused rahuldamata, leides, et ringkonnakohus saab ja peab tsiviilasja menetledes TsMS § 226 alusel kontrollima, kas menetlusosalist esindaval isikul on õigus menetlusosalist kohtumenetluses esindada, ning üldjuhul ei ole kohtul alust peatada menetlust esindusõiguse aluseks olevate asjaolude, sh seadusliku esindaja esindusõiguse aluseks oleva äriühingu organi otsuse tühisuse või mitteeksisteerimise kohta kohtulahendi jõustumiseni. Kohus saab esindusõigust kontrollides ise tuvastada, kas lepingulisele esindajale volituse andnud äriühingu seaduslikul esindajal on äriühingu organi otsusest tulenevalt esindusõigus, arvestades mh vastaspoole vastuväiteid otsuse kehtivuse kohta.
2-22-3216
9.Ringkonnakohus määras 28.11.2023 kohtuistungil hagejale tähtaja esitada MA esindusõigust puudutavad vastuväited seoses 28.08.2020 nõukogu otsuse tühisusega ja vastuväiteid kinnitavad tõendid, ning kostjale tähtaja seisukoha esitamiseks.
10.Hageja väitel määras Harju Maakohus 11.03.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-666 kostjale kolm nõukogu liiget. Nõukogu liige AP esitas 01.06.2020 kohtule avalduse enda vabastamiseks ning see muutus kehtivaks kohtupoolse kättesaamisega. Seega ei olnud AP alates 01.06.2020 enam kostja nõukogu liige ning nõukogu liikmete arv langes alla ÄS § 318 lg-s 1 sätestatud miinimumi, mistõttu lakkas nõukogu olemast. Nõukogu valis 28.08.2020 otsusega kostja juhatuse liikmeks MA. Kuna AP oli nõukogust lahkunud ja otsuse tegi mitteeksisteeriv nõukogu, on nõukogu otsus tühine. Hageja II on esitanud 10.09.2020 tsiviilasjas nr 2-20-13187 hagi kostja nõukogu 28.08.2020 otsuse tühisuse tuvastamiseks eesmärgiga tuvastada, et MA ei ole kostja juhatuse liige ega saa kostjat esindada.
11.Kostja vastuväidete kohaselt ei saa lugeda AP ühepoolselt nõukogust lahkunuks. Kohtu määratud juhtorgani liikmel ei ole õigust ise tagasi astuda, tal on õigus taotleda enda vabastamist, ning kuna tema ametisuhte tekkimise aluseks on kohtumäärus, peab kohus ka tema vabastamise kohta tegema vastava otsustuse. Igal juhul ei saa AP avaldust tõlgendada kohese efektiga ühepoolse lõpetamisavaldusena, sest avalduses palus ta kohtul end nõukogu liikme kohustuste täitmisest vabastada. Seega ei olnud tegemist tagasiastumisavaldusega ametisuhte ülesütlemise mõttes. Seaduse mõtte ja eesmärgiga on kooskõlas, kui kohtu määratud juhtorgani liige täidab oma ülesandeid kuni kohtu poolt vabastamiseni.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, sest apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses.
13.Maakohus asus vaidlust lahendades põhjendatult seisukohale, et kostja aktsionäride 18.06.2021 üldkoosoleku otsuse vastuvõtmiseks oli vaja vähemalt 100 001 poolthäält, mistõttu ei saa hageja II 100 000 poolthäälega lugeda aktsionäride otsust vastuvõetuks. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt täielikult maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Maakohus on kõigile hagejate apellatsioonkaebuses korratud väidetele vastanud ning asunud õigesti seisukohale, et hagi tagamise korras kolmanda isiku kasuks viimase rahalise nõude tagamiseks aktsionärile I kuuluvate kostja aktsiate arestimine ei tähenda seda, et aktsionäril I ei oleks pärast talle kuuluvate aktsiate arestimist enam õigust teostada aktsiatest tulenevaid õigusi, sh osaleda ÄS § 226 järgi aktsionäride üldkoosolekul. Hagejate vastupidine arusaam ei ole kehtiva õigusega kooskõlas, nagu leidis õigesti ka maakohus.
14.Maakohtu otsuse tühistamiseks ei anna alust ka hagejate väited kostja lepingulise esindaja esindusõiguse puudumise kohta.
14.1.Esmalt märgib kolleegium, et maakohus ei ole vaidlust lahendades eksinud, kui arvestas kostja vastust ning lubas kostja lepingulise esindajana MA volikirja alusel menetlusse vandeadvokaadi H. Rajamäe-Pariku ja lahendas vaidluse kostja nimel esitatud vastuväiteid arvestades. Samuti ei ole ringkonnakohtul alust keelata H. Rajamäe-Parikul apellatsioonimenetluses osaleda.
2-22-3216 Kohus peab TsMS § 226 lg 1 järgi kontrollima menetlusosalise esindaja esindusõiguse olemasolu ega või esindusõiguse puudumisel lubada isikul esindajana menetluses osaleda, seejuures võib menetlusosaline nõuda teise menetlusosalise esindaja esindusõiguse kontrollimist. Siinses asjas on Harju Maakohtu 11.03.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-666 nimetatud kostja nõukogu asendusliikmed EH, AP ja JR võtnud AP ja JR poolthäältega 28.08.2020 vastu otsuse valida kostja juhatuse liikmeks MA (otsuse p 2, II kd, tl 53–55), kes kanti kostja seadusliku esindajana äriregistrisse (I kd, tl 114–115). MA esitas 18.04.2022 hagile vastuse (I kd, tl 56–60), kuid teavitas 31.08.2022 kohut, et tema volitused kostja juhatuse liikmena lõppevad 31.08.2022 ning kostja esindamise õigus on antud lepingulisele esindajale (I kd, tl 110–111). MA lisas kirjale 19.08.2022 enda allkirjastatud volikirja, mille kohaselt andis kostja vandeadvokaadile H. Rajamäe-Parik õiguse kostjat siinse kohtuasja menetluses esindada (I kd, tl 116 ja 118). Hagejad tõid menetluses esile, et MA ei ole kostja juhatuse liige ning tema kohta tehtud äriregistri kanne on ebaõige, mistõttu tuleb tema esitatud vastus jätta tähelepanuta (I kd, tl 61– 62), samuti eemaldada H. Rajamäe-Parik kostja esindajate hulgast, kuna hageja I on kostja juhatuse liikmena tema volituse tagasi võtnud (I kd, tl 120–121). Hagejate väitel on kostja nõukogu 28.08.2020 otsus, millega valiti MA kostja juhatuse liikmeks, tühine, sest kostjal ei olnud 28.08.2020 seisuga seaduse nõuetele vastavat nõukogu, kuna kohtu määratud nõukogu liige AP esitas 01.06.2020 kohtule avalduse enda ametist vabastamiseks, mille tulemusena langes kostja nõukogu liikmete arv alla seaduses sätestatud miinimumi. Pooled ei vaidle selle üle, et AP esitas 01.06.2020 Harju Maakohtule tsiviilasjas nr 2-20-666 avalduse enda nõukogu liikme ametist vabastamiseks (II kd, tl 50–52) ning maakohus sai avalduse kätte (II kd, tl 71), kuid maakohus ei ole teinud määrust AP ametist vabastamise kohta. Pooled vaidlevad nii siinses asjas kostja esindusõigust puudutavalt kui ka tsiviilasjas nr 2-20-13187 selle üle, kas AP nõukogu liikme volitused lõppesid tema avalduse alusel või pidi kohus ta ametist vabastama. Tsiviilasjas nr 2-20-13187 on hageja II esitanud kostja vastu hagi kostja nõukogu 28.08.2020 otsuse tühisuse tuvastamiseks, kuid kohus ei ole vaidlust veel jõustunud kohtulahendiga lahendanud, st nimetatud nõukogu otsuse tühisust ei ole kohus tuvastanud, samuti ei ole otsust tunnistatud kehtetuks ega tuvastatud, et otsust ei ole vastu võetud (mitteotsus). Ülaltoodu kohaselt tuli maakohtul kontrollida, kas MA oli kostja seaduslik esindaja (juhatuse liige) tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 34 lg 1 ja ÄS § 306 lg 1 tähenduses, kellel oli õigus volitada H. Rajamäe-Parikut kostjat siinses menetluses esindama. Seejuures ei saanud maakohus MA esindusõigust kontrollides tugineda ÄS § 34 lg 2 alusel pelgalt äriregistri deklaratiivsetele andmetele, vaid pidi hagejate vastuväiteid arvestades välja selgitama, kas MA on valitud kehtivalt juhatuse liikmeks, st kontrollima kostja nõukogu 28.08.2020 otsuse tühisuse vastuväidet (vt ka RKTKm 10.10.2007, 3-2-1-89-07, p 13). Juriidilise isiku lepinguline esindaja saab oma esindusõiguse kohtumenetluses tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 119 lg 2 ja TsMS § 217 lg 4 järgi (nende koostoimes) juriidilise isiku seaduslikult esindajalt ning kahtluse korral tuleb ka advokaadi esindusõigust TsMS §-de 226 ja 227 järgi kontrollida, hoolimata TsMS § 226 lg I III lauses sätestatud advokaadi esindusõiguse eeldusest (vt RKTKm 27.10.2011, 3-2-1-97-11, p 19). Hagejate väited ei anna siiski alust järeldada, et MAl ei olnud õigust kostjat maakohtu menetluses esindada ja volitada hiljem H. Rajamäe-Parikut seda lepingulise esindajana tegema. Hagejate väited ei anna alust järeldada, et kostja nõukogu 28.08.2020 otsus oli tühine või AP volituste lõppemise tõttu ei saaks seda lugeda vastuvõetud otsuseks (mitteotsus). Arvestades seda, et AP esitas kohtule tsiviilasjas nr 2-20-666 avalduse enda nõukogu liikme ametist
2-22-3216 vabastamiseks, kuid kohus ei teinud määrust tema vabastamise kohta, ei olnud AP volitused 08.08.2020 seisuga lõppenud ning ta sai nõukogu liikmena hääletada MA juhatuse liikmeks valimise poolt, st otsuse poolt hääletas kaks nõukogu liiget kolmest ning otsuse vastuvõtmiseks olid olemas vajalikud tahteavaldused.
14.2.Ka juhul, kui kostja lepingulisel esindajal ei oleks kostja esindamise õigust, ei annaks see alust maakohtu otsust tühistada ja teha maakohtust erinevat otsust. Ringkonnakohus märgib, et juhul, kui kostja nimel esinenud isik ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul esindusõigust tõendanud või heakskiitu esitanud, teeb kohus TsMS § 227 lg 5 II lause kohaselt tagaseljaotsuse, kui tagaseljaotsuse muud eeldused on täidetud. Sisuliselt oleks kostja lepingulisel esindajal esindusõiguse puudumise korral tegemist olukorraga, kus kostja ei ole hagile vastanud ning hageja esitatud faktilised väited loetakse TsMS § 407 lg 1 II lause järgi kostja poolt omaksvõetuks. Sellises olukorras võib kohus hageja nõusolekul hagi TsMS § 407 lg 1 I lause järgi tagaseljaotsusega rahuldada, kuid seda üksnes hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Seejuures on tegemist kohtu õigusega lahendada vaidlus tagaseljaotsusega, mitte aga kohustusega. Siinses asjas ei ole kostja vaidlustanud aktsionäride 18.06.2021 üldkoosoleku otsuse ja nõukogu 21.06.2021 otsuse vastuvõtmise aluseks olevaid hagiavalduses esitatud asjaolusid. Kostja esitatud vastuväited puudutavad üksnes seda, kas kehtiva õiguse järgi oli kostja aktsionäril I, hoolimata tema aktsiate arestimisest, õigus teostada aktsiatest tulenevaid õigusi, sh hääletada 18.06.2021 aktsionäride üldkoosolekul. Seega saanuks maakohus kostja lepingulise esindaja esindusõiguse puudumise korral võtta aluseks hagis esitatud asjaolud, kuid arvestades maakohtu õiguslikku hinnangut esitatud asjaoludele, ei oleks maakohtul olnud alust hagi tagaseljaotsusega rahuldada, sest hagi ei ole õiguslikult põhjendatud.
15.Ülaltoodut arvestades jätab kolleegium apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
16.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 ja TsMS § 165 lg 3 alusel koosmõjus TsMS § 639 lg-ga 1 solidaarselt apellantide kanda.
17.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja esitatud menetluskulude nimekirja järgi on tema apellatsioonimenetlusega seotud menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 2174 eurot (käibemaksuta). Nimekirja kohaselt kulus kostja lepingulisel esindajal apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 12,08 tundi, sh apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks 2,33 tundi, kliendiga nõupidamiseks ja menetluse peatamise taotlusele vastamiseks 3,75 tundi, kohtuistungiks valmistumiseks ja istungil osalemiseks 1,75 tundi, hagejate 02.12.2023 menetlusdokumendiga tutvumiseks ja faktide kontrollimiseks 1,5 tundi ning sellele vastuse koostamiseks 2,75 tundi. Arvestades apellatsioonkaebuse ning vastuse sisu ja mahtu, kohtuistungi kestust ning ringkonnakohtu määratud tähtaja jooksul esitatud hagejate täiendava menetlusdokumendi,
2-22-3216 samuti kostja vastuse sisu ja mahtu, on kolleegiumi hinnangul kostja lepingulise esindaja tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg olnud kogu ulatuses vajalik ja põhjendatud. Menetluskulude nimekirja järgi on kostja esindaja tunnitasu 180 eurot (käibemaksuta), mis ei ületa oluliselt vandeadvokaadi keskmist tasumäära sarnase keerukusega vaidluste puhul. Kostja kinnitas TsMS § 174 lg 10 tähenduses, et ta saab käibemaksu tagasi arvestada. Seega on kostja apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale kokku 2174 eurot (12,08 tundi × 180 eurot/tund = 2174 eurot), mis tuleb hagejatelt solidaarselt kostja kasuks välja mõista. Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejatel TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.