OÜ Aktiva Finance Group hagiavaldus Q.D vastu põhivõlgnevuse 223,77 eurot, sissenõudmiskulude 30 eurot ja viiviste nõudes
Tsiviilasja hind
398,34 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479, Postiaadress: Toompuiestee 35, 10149, Tallinn, Harju maakond), lepinguline esindaja: S. R, e-post: XXX) Kostja: Q.D (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista kostjalt Q.D hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja põhivõlgnevus 223,77 eurot, ja sissenõutavaks muutunud viivised 91,49 eurot.
3.Mõista kostjalt Q.D hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks viivised alates 9.11.2024 kuni põhinõude summas 223,77 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 0,065% päevas.
4.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ sissenõudmiskulude 30 eurot nõue Q.D vastu.
5.Jätta menetluskulud kostja kanda 91,3 % ulatuses ja hageja kanda ulatuses.
6.Mõista välja kostjalt Q.D hageja menetluskulude hüvitis 173,47 eurot.
kasuks
Aktiva Finance
Group
OÜ
7.Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda tagaseljaotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-24-120424
Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.
9.Toimetada kostjale tagaseljaotsus kätte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse (TsMS § 420 lg 1). Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (TsMS § 416 lg 2). Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt tasutakse kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank – a/a EE571010220229377229; Swedbank – a/a EE062200221059223099; Luminor Bank – a/a EE221700017003510302 või LHV Pank – a/a EE567700771003819792. Maksekorralduse selgituseks märkida: kohustatud isiku nimi ja kohtuasja number.
Kohtuotsuse selgitused
1.TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:
2.Aktiva Finance Group OÜ esitas 30.05.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 271,86 euro saamiseks. Kohus tegi 03.06.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada ning 13.08.2024 määrusega anti nõue üle menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Aktiva Finance Group OÜ esitas hagiavalduse 08.11.2024.
3.Pärnu Maakohus menetleb Aktiva Finance Group OÜ hagi Q.D põhivõlgnevuse 223,77 eurot, sissenõudmiskulude 30 eurot ja viiviste nõudes. Hageja nõue tuleneb kostja ja Elisa Eesti AS vahel 10.07.2021 sõlmitud liitumislepingust, osamaksetega vara müügilepingust
2-24-120424 seadme Xiaomi Mi Electric Scooter 1S ostmiseks ning nutikindlustuse lepingust kindlustusobjekti Samsung Galaxy A12 3+32GB kindlustamiseks. Elisa Eesti AS on kostjaga sõlmitud lepingud üles öelnud 27.01.2023. a. Elisa Eesti AS loovutas 1.03.2024 kostja vastase nõude OÜle Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja nõue koosneb põhivõlast 223,77 eurot (sh käsitlustasust summas 25,26 eurot), sissenõudmiskulust 30 eurot ja hagi esitamise ajaks kogunenud viivisest 91,49 eurot. Hageja palub välja mõista ka viivised alates 9.11.2024 kuni põhinõude summas 223,77 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 0,065% päevas.
4.Maakohtu 29.11.2024 määrusega võttis kohus hagi menetlusse, andis kostjale 14 päeva vastamiseks ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta. Kohus toimetas TsMS § 317 lg 5 alusel hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega kostjale kätte avalikult 15.12.2024. Vastamise tähtaeg saabus 30.12.2024. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud.
5.TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
7.Kohus jätab rahuldamata sissenõudmiskulude nõude ning põhjendab nõude rahuldamata jätmist järgmiselt: VÕS § 1132 lg 2 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja on esitanud tõendi sellest, et ta on saatnud kostjale nõudekirja 12.03.2024, 20.03.2024 ja 04.04.2024. Hageja on toonud välja, et tal on tekkinud muud makseviivitusega tekkinud kulud, mis koosnevad nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kuludest; kontaktandmete otsingu ja päringu kuludest; võlgnikule vastamisega seotud kuludest, võlanõuete selgitamisest ja vastuväidetele vastamisest telefoni teel, e-maili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kuludest ning võlanõude avaldamisega tehtud kuludest. Kohus selgitab, et VÕS § 113 2 lg 2 ei anna iseenesest hagejal alust nõuda kostjalt lepingu lõpetamise järgselt sissenõudmiskulude hüvitamist, vaid seab piirid vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise nõudele. Säte ei nõua iseenesest, et meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe, kuid kui poolte vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (VÕS §-d 115, 127-140) alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama (vt P.Varul jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2016, lk 580, 581). Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kulusid kandnud. Kohtu hinnangul ei saanud e-kirjade saatmine kostjale tekitada kulu 30 eurot, samuti ei nähtu hageja poolt välja toodud asjaoludest, et hageja oleks käesoleval juhul teinud toiminguid kontaktandmete otsinguks, võlgnikule vastamiseks või teinud võlgnikule kõnesid. Seetõttu jätab kohus hageja sissenõudmiskulude nõude rahuldamata.
8.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuna kohus rahuldas
2-24-120424 hagi 91,7% ulatuses, jätab kohus menetluskulud kostja kanda 91,7 % ulatuses ja hageja kanda 8,3 % ulatuses.
9.Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu ja hagiavalduselt tasutud riigilõivu kokku 140 eurot. Hagilt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik kulu.
10.Hageja palub kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluses tekkinud õigusabikulu 20 eurot. Hageja esitas enne hagi esitamist maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9 ls 3). Maksekäsu kiirmenetluses tuleb hüvitada lisaks riigilõivule avaldaja menetluskulude katteks 20 eurot (TsMS § 4842). Hagejale tuleb hüvitada maksekäsu menetluskulu 20 eurot.
11.Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista õigusabikulu 2,5 tunni eest 422,50 eurot. Hageja lepingulise esindaja töö on piirdunud hagiavalduse koostamisega. Hageja lepingulise esindaja töö on piirdunud hagiavalduse koostamisega. Hagi alus pole keeruline ja sarnaste nõuete esitamine kohtule on hageja tavaline tegevus. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulud 422,50 eurot ülepaisutatud. Põhjendamatu on lepingulise esindaja tunnihind 169 eurot ja osaliselt lepingulise esindaja tehtud toimingutele kulunud aeg 2,5 tundi (TsMS § 175 lg 1). Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamiseks kulus rohkem kui 1 tund. Tegemist on hageja majandustegevuses esitatavate tüüphagidega, mis esitatakse võlgnike vastu, kes ei täida tarbijalepingust tulenevaid kohustusi. Sisuliselt muudetakse erinevate võlgnike puhul peamiselt isiku- ja arvandmeid. Hagile on lisatud tavapärased dokumendid – lepingud, volikiri, haridust tõendav dokument, nõude loovutamist tõendav dokument. Praeguses asjas esitatud hagi koostamine ei nõua ka kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei ole põhjendatud tunnitasu suurus 169 eurot. Kõrgema astme kohus on leidnud, et oma raskusastmelt ei erine tüüphagi koostamine oluliselt võla kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul on VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt maksimaalne tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu 50 eurot (vt Tallinna Ringkonnakohtu 14. aprilli 2020 otsused tsiviilasjas nr 2-18-129072, p 12 ja 2-19-11647, p 9). Eeltoodut arvestades on hagi esitamisega seotud põhjendatud ja vajalik esindajakulu TsMS § 175 lg 1 mõttes praeguses asjas 50 eurot.
12.Kohus määrab hageja põhjendatud menetluskulude suuruseks 190 eurot. Kuna kohus jättis menetluskulud kostja kanda 91,3 % ulatuses ja hageja kanda 8,7 % ulatuses, on hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 173,47 eurot.
13.Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab tasuma viivist. (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.