2.Välja mõista kostjalt M-M Ü’elt hageja B2 Impact OÜ (end. OK Incure OÜ) kasuks 1 377 (üks tuhat kolmsada seitsekümmend seitse) eurot ja 99 senti (sh põhinõue summas 959.91 eurot ja intress summas 418.08 eurot).
3.Jätta hagi rahuldamata põhinõude 675.15 eurot, intressi 6.59 eurot, viivise 278.07 eurot ja võla sissenõudmiskulude summas 35 eurot osas.
4.Jätta menetluskulud 58% ulatuses kostja ja 42% ulatuses hageja kanda ning välja mõista kostjalt M-M Ü’elt hageja B2 Impact OÜ (end. OK Incure OÜ) kasuks menetluskulud kokku summas 203 (kakssada kolm) eurot (so 58% riigilõivust 350 eurost).
5.Välja mõista kostjalt M-M Ü’elt hageja B2 Impact OÜ (end. OK Incure OÜ) kasuks viivis menetluskuludelt (203 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 1 (8)
2-24-124785
6.Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
7.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-is Luminor Bank, riigilõiv summas 315 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OK Incure OÜ esitas 02.07.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2 216.37 euro saamiseks. Kohus tegi 04.07.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud aadressil xxxx ja e-posti aadressidel xxxx ja xxxx kätte toimetada.
2.Seoses sellega lõpetas Pärnu Maakohus 27.08.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule kui pädevale esimese astme kohtule menetluse jätkamiseks.
3.Viru Maakohtu 06.08.2024 kohtumäärusega jäeti avaldus käiguta ning avaldajale määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, so: 1) nõude esitamiseks ja põhjendamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis, lisades hagiavaldusele dokumentaalsed tõendid vastavalt menetlusosaliste arvule; 2) hagihinna nimetamiseks; 3) riigilõivu tasumiseks; 4) menetluskulude nimekirja esitamiseks; 5) vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist kinnitavate dokumentide esitamiseks või üksnes põhivõlgnevuse väljamõistmise nõude esitamise kaalumiseks, 14 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest.
4.18. septembril 2024 esitas OK Incure OÜ Viru Maakohtule hagiavalduse M-M Ü vastu põhivõlgnevuse 1 635.06 eurot, intressi 411.49 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 278.07 eurot, sissenõudmiskulude 35 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt olles kontrollinud taotleja krediidivõimet ja teinud kindlaks, et kostja suudab lepinguga võetud kohustusi täita, sõlmisid kostja ja ESTO AS (edaspidi krediidiandja) 30.03.2022 tähtajatu krediidilepingu nr xxxx, krediidilimiidiga 2 000 eurot. Lepingu tingimustes lepiti kokku intressimääras 39.9% aastas, maksimaalse krediidi kulukuse määraga 50.63% aastas, krediidi kogukuluga 4 660.23 eurot. Krediidi kulukuse määr on lepingu tingimuste teine leht ja teabelehe punktist 3 (krediidiga seotud kulud/krediidikulukuse määr) tulenevalt arvutatud eeldusel, et intressimäär on 39,9% aastas, väljavõtu tasu on 18 EUR ning kogu krediidilimiit võetakse kasutusse viivitamata ning täies ulatuses ja tagastatakse 12 kuu jooksul kaheteistkümne võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest esimesest krediidi kasutusse võtmisest, intressi ja muid tasusid arvestatakse tarbijakrediidilepingu kohaselt kasutusse võetud krediidilt ning intressi ja muid tasusid makstakse koos põhisumma tagasimaksetega ning viimase maksega tasub tarbija kogu järelejäänud põhisumma, intressi ja muud tasud, kui neid on. Kostja on saanud kasutada perioodil 31.03.2022 – 27.11.2022 krediiti kokku summas 2 000 eurot, millest on lepingu tingimuste tulenevalt maha arvestatud väljavõtutasu 0 EUR + 0,9% ülekande summast, see on 7.50 2 (8)
2-24-124785 eurot. Kostja on teinud kokku tagasimakseid summas 1040,09 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 364,94 eurot, intressi katteks 674,45 eurot, kaardimakse tasu 0,70 eurot. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat osamakse tasumise kohustust, hoiatas krediidiandaja kostjat 01.04.2024 teatisega, edastades teatise lepingu teenuse üldtingimuste peatüki VIII punkt 1 alusel iseteeninduse kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti [email protected] aadressile kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, et täiendava tähtaja so. hiljemalt 15.04.2024 võlgnetavate summade mittesaamisel, käsitletakse antud teadet lepingu ülesütlemise tahteavaldusena, mistõttu täiendavalt antud tähtajaks kohustuste täitmata jätmise korral loetakse leping ühepoolselt üles öelduks ning lepingu ülesütlemisel muutuvad kõik lepingust tulenevad nõuded sissenõutavaks. Kuna kostja võlgnevust täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei likvideerinud ning oli viivituses enamgi kui kolme üksteisele järgneva 15.10.2023, 15.11.2023, 15.12.2023, 15.01.2024, 15.02.2024 ja 15.03.2024 osamakse tasumisega, luges krediidiandja lepingu teenuse üldtingimuste peatüki VII punkti 4.2 alusel ja kooskõlas VÕS § 416 ülesöelduks 15.04.2024 seisuga. Kostjat teavitati 30.04.2024 teatega, tema ja ESTO vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamisest OK Incure OÜ-le.
5.Võttes arvesse eeltoodut, on kostja krediidikonto lepingust tulenev põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga 1 635.06 eurot (krediit 2 000 eurot - tagasimaksed lepingu põhiosa katteks kokku 364.94 eurot).
6.Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu põhitingimustes kokkulepitud intressimääras 39.9% aastas tasumata intress kokku summas 411.49 eurot (lepingu perioodil kogunenud intress kokku 1 085.94 eurot – tasutud intress kokku 674.45 eurot).
7.Hageja palub kostjal välja mõista lepingu põhitingimustes kokkulepitud intressimääraga samas määras, see on 39.9% aastas (päevamääraga 0.11%) viivis kokku summas 278.07 eurot.
8.Tarbijakrediidi teabelehes punktist 3 (Krediidiga seotud kulud/kaasnevad kulud) tulenevalt on osamaksete tasumisega viivitamise korral krediidiandjal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist. Peale poolte vahel sõlmitud lepingu lõppemist ning nõude loovutamist on kõik lepingust tulenevad õigused läinud üle hagejale (VÕS § 167). Tulenevalt eeltoodust, palub hageja Tarbijakrediidi teabelehes punkti 3 alusel ja kooskõlas VÕS § 113 2 lg 2 p 3 kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulu summas 35 eurot. Hageja on teinud kohtuvälises menetluses mõistlikke pingutusi, et saada kostjaga kontakti kokkulepe saavutamiseks kohtuväliselt, edastades peale lepingu lõppemist kostjale e-posti-aadressil xxxx järgnevad järgnevad tasulised nõudekirjad: 16.05.2024 (25 eurot), 30.05.2024 (5 eurot) ja 20.06.2024 (5 eurot), millega seoses on hageja kandnud kulusid.
9.Krediidiandja on krediidianalüüsil järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet lähtudes VÕS § 4034 ja KAVS § 49 ja § 50 sätestatud nõudeid. Krediidiandja kontrollis kostja esitatud teavet vastavalt KAVS § 50 lg-le 3 ja 4 laenutaotlusel esitatud andmete ja avalike andmebaaside põhjal (lisa 1). Krediidianalüüs teostatakse krediidiandja väljatöötatud automatiseeritud metoodika alusel. Sealjuures automatiseeritud protsesside käigus võetakse arvesse erinevaid märksõnu nagu töötasu, elatis jms. Krediidiandja analüüsis kliendi krediidivõimelisust järgnevate kliendiga seotud näitajate alusel: Regulaarsed sissetulekud: Kliendi esitatud info: 2500 EUR (vt. lisa 1 rida “user profile net income monthly”), millest krediidiotsuse tegemisel lähtuti. Väljaminekud: Kliendi esitatud info finantskohustuste kohta: 450 EUR (vt. lisa 1 rida “user profile expenditure monthly"), millest krediidiotsuse tegemisel lähtuti. Kliendi esitatud info majapidamiskulude kohta: 200 EUR (vt. lisa 1 3 (8)
2-24-124785 rida “user profile monthly living expenses") Majapidamiskuludes lähtuti üldkohaldatavatest määradest ning arvestati summat 215,30 eurot. Majapidamiskulude hindamisel võeti aluseks Statistikaameti poolt avaldatud andmed kooskõlas krediidiandja poolt sise-eeskirja kehtestatud arvuliste näitajatega. Eelkirjeldatud tegevus on olnud kooskõlas turupraktikaga, kuivõrd sama meetodit on kasutanud ka teised krediidiandjad ja krediidiasutused. Metoodika rakendamisest on olnud teadlik ka finantsjärelevalve (Finantsinspektsioon). Krediidiandja leidis, et antud metoodika valik oli õigustatud ning vastavuses konkreetse krediidilepinguga (tootega), tarbijaga ning krediidi suurusega. Päringud teostati ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring. Kostjal puudusid mistahes maksehäired ning võlgnevused lepingu sõlmimise hetkel (vt. lisa 1 viimane tulp). Vaba tagasimaksega krediitkaardileping on laenutoode, milles puuduvad igakuised kuumaksed, klient tasub intressi vastavalt kasutatud limiidile. Arvestades et minimaalne tagasimakse summa moodustub laenusummast. See tähendab, et maksimaalne intress on ca 66,00 eurot (2000 eurot * 0,11% x 30), millele lisandub krediidi tagasimakse ca 33,33 eurot (2000/60), seega kokku maksimaalne kuumakse ca 99,33 eurot. Kogutud info analüüsimisel ja krediidiandja väljatöötatud automatiseeritud metoodika tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et klient on krediidivõimeline ja suudab lepingust tulenevaid kohustusi täita. Krediidilepingust tulenev maksimaalne kuumakse ca 99,33 eurot, oli krediidiandja hinnangul kostjale jõukohane. Seega moodustusid krediidi väljastamisel kostja kohustused kokku suurusjärgus 21,97% ((450+99,33)/2500*100), mis on äärmiselt mõistlik kohustuste osakaal.
10.Hageja palub vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 108, 113 lg 1 kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1 635.06 eurot, intressi 411.49 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 278.07 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot. Lisaks palub hageja välja mõista menetluskulud summas 350 eurot, sh riigilõiv ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
11.Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi tagaseljaotsusega.
MENETLUSE KÄIK
12.Viru Maakohus võttis 19.09.2024 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kohtudokumendid on kostjale tema ema vahendusel üleandmiseks kätte toimetatud 23.11.2024. Kirjalikku vastust hagiavaldusele kostja esitanud ei ole. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
13.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega, kuid seda osaliselt.
14.TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
4 (8)
2-24-124785
15.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
16.Kostja poolt tuleb TsMS § 407 lg 1 alusel seega omaksvõetuks lugeda järgmised faktilised asjaolud: 1) ESTO AS ja kostja sõlmisid 30.03.2022 tarbijakrediidilepingu krediidilimiidiga 2 000 eurot, intressimääraga 39.90% aastas, krediidi kulukuse määr 50.63%, tagasimakse igakuiselt 15. kuupäevaks, mil tasumisele kuulub 1/60 kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot; lepingu lõppemisel peab tagasi maksma kogu kasutusse võetud krediidi ja sellelt arvestatud intressi. Intress ja/või tasud makstakse järgmiselt: klient peab igakuiselt maksma kasutusele võetud krediidilt arvestatud intressi ja kuutasu. 2) Füüsilisest isikust kostja võttis krediiti väljaspool majandustegevust, s.t. et vaidlusalune laenuleping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. 3) Lepingu alusel kasutas kostja krediiti kokku 2 000 eurot. 4) Kostja on krediidilepingu katteks teinud tagasimakseid kokku summas 1 040.09 eurot; 4) Kostja jäi lepingu suhtes tasumisega viivituses alates novembrist 2023. a, seda vähemalt kolme, so novembri, detsembri ja jaanuari osamaksete tasumisega. 5) Kostjale saadeti 01.04.2024 lepingute ülesütlemise hoiatuse, milles anti täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 6) Krediidiandjal oli õigus tarbijakrediidileping üles öelda ning et see lõppes 15.04.2024.
17.VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 403 4 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403 4 lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. KAVS § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist; aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi; teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel. KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, 5 (8)
2-24-124785 et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
18.Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise kohustuse põhisisu on hinnata krediidisaaja krediidivõimelisust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt 31.01.2018 lahend nr 2-14-21710, p 25.3; 19.02.2014 lahend nr 3-2-1-169-13, p 21, 24.11.2023 lahend nr 2-21-13098, p 17, 25).
19.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.
20.Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, et laenuandja oleks piisavalt kogunud andmeid kostja laenuvõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Kohtu hinnangul oleks kostja konto väljavõttest nähtav kostja sissetulek, samuti kostja võimalikud kohustused teiste võlausaldajate ees. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on laenuandja lepinguid sõlmides tuginenud üksnes kostja poolt edastatud taotlusele ning kontrollinud täiendavalt üksnes avalikke registreid. Hagejal oli tulenevalt VÕS § 4034 lg 13 järgi tõendamiskoormist tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist. Hageja seda teinud ei ole. Kohus ei nõustu hageja väitega, et krediidiandja oli enda parima teadmise juures krediidivõimelisuse hindamisel ja teabe omandamisel piisavalt hoolas. KAVS § 50 lg 4 kohaselt kontrollib krediidiandja või -vahendaja tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kuivõrd krediiditoimikuga esitatud internetis täidetud blanketi viimase nelja rea hulgas on „user_latest_accountscoring_query__avg_income_last_4_months“, on alust arvata, et krediidiandjal on võimalus kontrollida mingisugusegi päringuga laenutaotleja sissetulekuid, seega 6 (8)
2-24-124785 blanketi selle rea nullväärtuse ehk „null“ korral olnuks kohtu hinnangul krediidiandjal põhjendatud huvi küsida laenutaotleja sissetulekute kontrollimiseks ka tema pangakonto väljavõtet. Seega asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
21.Hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla ja seadusjärgse intressi tasumist. Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei olnud krediidiandjal õigust nõuda kostjalt lepingujärgset intressi. VÕS 4034 lg 7 tulenevalt ei ole krediidilepingud tervikuna tühised, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu).
22.VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole on krediidilepingu kehtivuse perioodil alates 30.03.2022 kuni 31.12.2022 0% aastas, 01.01.2023 kuni 30.06.2023 2.50% aastas, 01.07.2023 kuni 31.12.2023 4% aastas ja 01.01.2024 kuni 15.04.2024 4.50% aastas.
23.Lepingute alusel kasutas kostja krediiti 2 000 eurot. Tagasimakseid on tehtud 1 040.09 eurot. Vastavalt hagiavaldusele on leping üles öeldud 15.04.2024 ning nimetatud ajast on muutunud lepingust tulenev kohustus sissenõutavaks. Kostjal on hagejale põhivõlgnevusest tasumata järelikult 959.91 eurot. Seadusjärgne intress (alates 01.04.2022 ehk esimese väljamakse tegemisele järgmisest päevast) kuni lepingu ülesütlemiseni 15.04.2024 on summas 199.27 eurot. Kostjalt tuleb seega hageja kasuks välja mõista põhinõue summas 959.91 eurot ja intress summas 418.08 eurot.
24.Viivist on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51). Praegusel juhul ei ole andmeid, et kostjale oleks teatatud uus tagasimaksegraafik, mistõttu ei ole ta saanud maksetega viivitusse sattuda. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue tuleb eelnevast tulenevalt jätta rahuldamata. Kohus mõistab hageja kasuks välja põhinõude 959.91 eurot. Võlgnevus muutub selles osas sissenõutavaks alates lahendi jõustumisest. Hagejal ei ole õigust taotleda sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmist.
25.Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulusid 35 eurot lähtudes VÕS 113 2 lg 1 ja lg 2 sätestatust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 ei võlgne kostja hagejale muid lepingust tulenevaid tasusid. Kohtu hinnangul tuleb sellise muu tasuna võtta ka sissenõudekulud ja lepingu haldustasu. VÕS § 403 4 lg 7 alusel tuleb jätta rahuldamata hageja nõude sissenõudekulu 35 euro väljamõistmiseks.
26.Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhinõue summas 959.91 eurot ja intress summas 418.08 eurot, kokku 1 377.99 eurot. Ülejäänud nõuded tuleb jätta rahuldamata. 7 (8)
2-24-124785
MENETLUSKULUD
27.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades asjaolu, et kohus rahuldab haginõude protsentuaalselt 58% ulatuses, jätab kohus menetluskuludest 58% kostja ja 42% hageja kanda.
28.Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 315 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot. TsMS § 144 p 7 koostoimes § 484 lg 2 p 3 ja § 172 lg 9 on õigustatud maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud summas 20 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 02.07.2024 summas 78.26 eurot ning hagiavalduse esitamisel 17.09.2024 summas 271.24 eurot, kokku 350 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 58% menetluskulude kogusummast 350 eurost, so 203 eurot.
29.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
30.Kohus rahuldab hagi osaliselt lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-dest 142 lg 2; 162 lg 1 ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.