Blackhill OÜ hagi M. K. vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
18 895,50 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Blackhill OÜ (registrikood 14829914), lepinguline esindaja advokaat Henrik Kirsimäe Kostja M. K. (isikukood XXX), määratud esindaja advokaat Laureana Telk
Asja läbivaatamine
22. juuli 2024 eelistung
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu hageja osaline loobumine hagi põhinõudest 703,56 euro osas ja viivisenõudest 7541,94 euro osas ning lõpetada selles osas tsiviilasja menetlus.
2.Rahuldada hagi ülejäänud osas õigeksvõtul põhineva otsusega.
3.Mõista M. K.-lt (isikukood XXX) Blackhill OÜ kasuks välja põhinõue 9738,71 eurot ja viivis 911,29 eurot.
4.Jätta menetluskulud 43,64% ulatuses hageja kanda ja 56,36% ulatuses kostja kanda.
Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus pärast otsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel.
6.Tagastada hagejale loobutud haginõuetelt tasutud pool riigilõivust 105 eurot Blackhill OÜ arvelduskontole nr XXX.
7.Tunnistada õigeksvõtul põhinev otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. 1 (4)
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Blackhill OÜ (hageja) esitas 11. aprillil 2024 Pärnu Maakohtule M. K. (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 10 442,27 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 8453,23 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ärinimega M. K. FIE (registrikood XXX) ja hageja 17. märtsil 2022 laenulepingu nr XXX (laenuleping), mille järgi sai kostja hagejalt laenu 11 000 eurot intressimääraga 2,35% kuus ja viivisemääraga 0,5% päevas. Kostja pidi laenu ja intressi tasuma maksegraafiku alusel. Laenulepingu alusel maksis kostja hagejale kokku 817,01 eurot. Kostja rikkus laenulepingut, mistõttu hageja ütles laenulepingu 22. augustil 2022 kehtivalt üles. Hageja realiseeris täiteasjas nr XXX laenulepingu tagatisvara, mille eest sai kaetud kostja laenulepingu järgsed kohustused 10 825,08 euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt võlgneb kostja hagejale laenulepingu järgi põhivõla 10 442,27 eurot ja viivise 8453,23 eurot, s.o kokku 18 895,50 eurot. Põhivõla ja viivise arvestus on hagis toodud ja õige. Äriseadustiku (ÄS) § 78 kohaselt vastutab füüsilisest isikust ettevõtja kohustuste eest kogu oma varaga, mistõttu esitati hagi siinses asjas kostja vastu. Hageja viitas hagi õigusliku alusena võlaõigusseaduse § 108 lg-le 1 ja § 113 lg 1 kolmandale lause, mille kohaselt on hagejal õigus nõuda laenulepingu täitmist ja kokkulepitud viivist.
2.Kohus võttis hagi menetlusse 20. septembri 2023 määrusega. Kostja vastus saabus 6. oktoobril 2023 (täiendatud 22. juulil 2024). Asjas toimus 22. juulil 2024 eelistung, kus kostja võttis hagi õigeks hageja põhinõude 9738,71 euro ulatuses ja viivisenõude 911.29 euro ulatuses. Hageja loobus ülejäänud haginõudest. Kohus selgitas kostjale hagi õigeksvõtuga kaasnevaid tagajärgi (dtl 106-110).
3.Kohus määras kostjale 16. augustil 2024 riigi õigusabi korras esindaja ning palus esindaja seisukohta kostja hagi õigeksvõtule (dtl 157-159).
4.Kostjale määratud esindaja esitas kohtule 17. septembril 2024 seisukoha, mille kohaselt kostja saab aru õigeksvõtu õiguslikust tähendusest ja ta jääb selle juurde (dtl 168-170). Kostja ei esitanud vastuväiteid hageja nõudest osalisele loobumisele. Kostja palub jätta poolte menetluskulud enda kanda või alternatiivselt jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
5.Hageja esitas 16. detsembril 2024 kohtule taotluse õigeksvõtul põhineva otsuse tegemiseks ning loobutud haginõuete osas riigilõivu 105 euro tagastamiseks (dtl 177).
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohtu arvates tuleb hageja hagist osaline loobumine resolutsioonis märgitud ulatuses vastu võtta ja lõpetada selles osas menetlus. Hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega. Kohus jätab menetluskulud 43,64% ulatuses hageja kanda ja 56,36% ulatuses kostja kanda. 2 (4)
7.Kohus leiab, et hageja eelistungil hagist loobumine tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 alusel vastu võtta ning tsiviilasja menetlus lõpetada hageja põhinõude 703,56 euro ja viivisenõude 7541,94 euro osas (dtl 108). Ülejäänud osas lahendab kohus nõude käesoleva õigeksvõtul põhineva otsusega. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt on hagist loobumine menetluse lõpetamise alus.
8.Kohus asub seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele hagi õigeksvõtul põhineva otsusega vastavalt TsMS § 440 lg-le 1.
9.Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3, võib kohus õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Kuna kostja võttis hagi õigeks, ei kontrolli kohus hagi õiguslikku põhjendatust. Kohus on õigeksvõtuga kuni selle tagasivõtmiseni seotud. Kohus selgitas kostjale eelistungil õigeksvõtu õiguslikke tagajärgi ja määras talle selleks hiljem ka esindaja. Kostja jäi eelistungil väljendatud hagi osalise õigeksvõtu juurde. Kuna hageja loobus eelistungil haginõudest osaliselt, teeb kohus siinses asjas ülejäänud osas hagi õigeksvõtul põhineva otsuse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja resolutsioonis märgitud rahasummad. Menetluskulud
10.TsMS § 162 lg 1 järgi jäävad menetluskulud kaotaja kanda. TsMS § 168 lg 6 järgi kannab erandlikult menetluskulud hageja, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks TsMS § 168 lg 2 järgi kannab hageja menetluskulud, kui hageja loobub hagist. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja loobus hagist osaliselt, seega tuleb loobutud osas jätta menetluskulud hageja kanda. Toimikust ei nähtu, et hageja oleks hagist loobunud seetõttu, et kostja tema nõude rahuldas. Kuna kostja vaidles esilagu hagile vastu, siis andis ta põhjust hagi esitamiseks ja hagi õigeksvõtul põhineva nõude rahuldamise ulatuses tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus märgib, et hagi esitamise ajal oli hagihind 18,895,50 eurot. Pärast nõuetest loobumist on hagihind 10 650 eurot. Kohus rahuldas hageja menetlusse jäänud nõude täielikult. Hageja menetlusse jäänud nõue moodustab esialgsest hagihinnast u 56,36% (= 10 650 / 18,895,50 * 100). Hageja loobus haginõudest järelikult u 43,64% ulatuses. Seega peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud 43,64% ulatuses hageja kanda ja 56,36% ulatuses kostja kanda (TsMS § 163 lg 1). TsMS § 174 lg 4 kohaselt, kui maakohus kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast otsuse jõustumist.
11.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
3 (4)
12.Hageja taotleb loobutud haginõudelt poole riigilõivu 105 euro tagastust. TsMS § 150 lg 2 kohaselt tagastatakse nõudest loobumise korral pool riigilõivust. Hageja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada (vt ka otsuse p 11). Riigilõivu tagastab kohus kelle menetluses asi viimati oli (TsMS § 150 lg 4).
13.TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus omal algatusel õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Addis Tammiku kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.