Muud

Võlausaldaja

Põhinõue

Kõrvalnõue

Kohustuse kogusumma

Kohustuse täitmise periood

Kohustuse tasumise sagedus, kindel kuupäev

Osamaksete arv/suurus (euro)

Kohustuse rahuldamise ulatus% / põhikohustuse täitmise ulatus% / kohustuse täitmise summa

4833,51

4540,41

9373,92

60 kuud

Kord kuus

59/91,91

58,83%/100%

5.kuupäev

1/91,88

5514,57

Kord kuus/5.kp

59/117,25

63,67%/100%

1/117,15

7034.90

Kord kuus/5.kp

59/23,79

58,53%/100%

1/23,55

1427,16

Kord kuus/5.kp

59/209,35

82,90%/100%

1/209,34

12560,99

Kord

59/6,99

42,49%/100%

Kohustuse liik

PlusPlus Capital AS (11919806) Võlanõue

Aktiva Finance Group OÜ

6326,45

4722,97

11049,42

60 kuud

(10746479) Võlanõue

OÜ Citadele Factoring

1248,70

1189,73

2438,43

60kuud

(10925733) Võlanõue SIA Citadele Leasing Eesti filiaal (11453650)

12103,67

3048,80

15152,47

60kuud

Võlanõue GS Gore OÜ

319,17

667,57

986,74

60 kuud

(16183586)

kuus/5.kp

1/6,90

Võlanõue

AS SEB Pank

419,31

925,66

880,22

1805,88

60 kuud

(10004252)

Kord kuus/5.kp

59/17,63

58,57%/100%

1/17,52

1057,69

12., 24., 36., 48., 60.kuul/5.kp

4/23,40

100&%

1/23,17

116,77

Kord /5.kp

59/21,32

82,90%

1/21,47

1279,35

Kord kuus/5.kp

59/10,01

63,67%

1/10,25

600,84

Kord kuus/5.kp

59/8,68

58,83%

1/8,54

520,66

Kord kuus/5.kp

59/1,09

42,49%

1/1,25

65,56

Kord kuus/

6/3,93

58,57%

Võlanõue

Kohtutäitur Ivi Kalmet

116,77

0,00

116,77

60 kuud

täituritasu

Kohtutäitur V.J

1543,30

0,00

1543,30

60 kuud

kuus

täituritasu Kohtutäitur Kristiina Feinmann

943,71

0,00

943,71

60 kuud

täituritasu Kohtutäitur

885,05

0,00

885,05

60 kuud

Aive Kolsar Täituritasu Kohtutäitur

154,29

0,00

154,29

60 kuud

Oksana Kutšmei täituritasu Kohtutäitur Oksana Kutšmei

402,60

0,00

402,60

60 kuud

5.kp

235,80

täituritasu Kohtutäitur Elin Vilippus

536,80

0,00

536,80

60 kuud

Kord kuus/

59/5,24

58,53%

5.kp

1/5,02

314,18

55/517,19

Täitmise kogusumma 147,78 eur

täituritasu

Kokku

30 339,68

15 049,70

45 389,38

4/540,59 1/539,97

100%

usaldusisiku Annika Rau nõusolekuta. Käsutuskeeld kinnisasjade käsutamiseks on seatud kohtu 18.04.2024.a määrusega, seatakse usaldusisiku Annika Rau kasuks ja kehtib jätkuvalt. Käsutuskeeld C.K.-le kuuluva raha käsutamiseks ilma usaldusisiku nõusolekuta on seatud kohtu 18.04.2024.a määrusega, seatakse usaldusisiku Annika Rau kasuks ja kehtib jätkuvalt. Kohustada C.K.-d kooskõlastama kohtuga temale kuuluvate kinnisasjadega tehtavad tehingud (kaasomandi lõpetamine, rendi-või üürileping jm). Toimetada määrus kätte võlgnikule ja võlausaldajatele ning edastada usaldusisikule. Teha määrus avalikult teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määrus on viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

kuuluvate kinnisasjade (registriosa nr 1017140, nr 226640 ja nr 172240) käsutamine. Käsutuskeeld on seatud võlgniku C.K. võlausaldajate kasuks. Kohus tühistas C.K. vara suhtes läbiviidavate täitemenetluste tagamise abinõud ja vabastas arestist C.K.-le kuuluvad pangakontod krediidiasutustes. Tartu Ringkonnakohus määrusega 23.07.2024 tühistas maakohtu poolt kohaldatud hagi tagamise abinõude tühistamise, s.t. C.K. pangakontode arestist vabastamise. Usaldusisik esitas 21.05.2024. a kohtule hinnangu maksejõuetusmenetlusele. Usaldusisik leiab, et võlgnik on makseraskustes ning algatada tuleks võlgade ümberkujundamise menetlus. Eeldatavad kohustused on kokku summas 40 320,29 eurot, sh põhinõuded 28 411,21 eurot. Võlgnikul on vara. Võlgnik on väljendanud, et on igakuiselt suuteline tasuma maksimaalselt 600 eurot kohustuste katteks. 2.Kohus määrusega 19.08.2024 algatas C.K. võlgade ümberkujundamise menetluse ja määras tähtaja võlgade ümberkujundamiskava esitamiseks. 15.11.2024. a esitati kohtule võlgade ümberkujundamise kava. Esitatu kohaselt on ümberkujundamisele kuuluv koguvõlgnevus kokku 40 944,39 eurot, millest põhivõlgnevused 29 589,68 eurot ja kõrvalnõuded 11 354,71 eurot. Võlgnikul tuleb põhivõlgnevused tasuda 100% ulatuses ja kõrvalnõuetest tasutakse kõigile võlausaldajatele 15%. Koguvõlgnevusete tasumise ulatus on võlausaldajate lõikes üsna erinev, kuna võlausaldajate kõrvalnõuete osa koguvõlgnevustes on suur ja võlausaldajati erinev. Kava on koostatud 60 kuu peale ning kuumakseks kujuneb umbes 500 eurot. Kavasse on võetud võlausaldajate Aktiva Finants Group OÜ, OÜ Citadele Factoring, SIA Citadele Leasing Eesti filiaali, GS Core OÜ, PlusPlus Capital AS, SEB Pank AS ja kohtutäiturite Ivi Kalmet, V.J, Kristiina Feinman, Aive Kolsar, Oksana Kutšmei ja Elin Vilippus nõuded. Võlgade ümberkujundamiskava on koostatud, arvestamata võlgniku vara realiseerimist.

on tavapärane ja iga võlgnik võib esitada vastuväite, et pankrotimenetlus või täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane, sest müüakse temale kuuluv vara. Sissenõude pööramist võlgniku varale ei saa pidada ebaproportsionaalseks. Võlgnikud on asunud võlgasid ümber kujundama lihtsa eesmärgiga vältida vara müüki. Usaldusisik nõustub võlausaldaja vastuväidetega nõude suuruse osas. Usaldusisik kontrollis võlausaldaja vastuväite alusel kavasse kirjutatud nõude suurust ja avastas, et nõuete tabelis on inimliku vea tõttu valemi viga. Põhinõude hulgast on välja jäänud kohtu menetluskulud ja kõrvalkulude hulgast jooksev viivis. Usaldusisik korrigeerib kava võlausaldaja vastuväite alusel ja selle võlausaldaja nõue võetakse kavasse võlausaldaja poolt esitatud suuruses. Seoses selle võlausaldaja nõude suuruse muutumisega muutub ka kohtutäitur Kristiina Feinmani nõude rahuldamise määr ja suurus (tema juures on täitmisel võlausaldaja Aktiva Finance Group OÜ nõue). Usaldusisik esitab kavasse tehtavad muudatused ja nende tulemusena muutub (suureneb) kogu kavas põhinõuete summa, kõrvalnõuete summa, kogunuete summa ja kõigi kohustuste täitmise ulatus kokku. Usaldusisik esitab veelkordselt pankrotivõrdluse, mille kokkuvõte on, et võrreldavas pankrotimenetluses saaksid võlausaldajad võlgniku vara realiseerimisest (ilma ühegi kulu mahaarvamiseta) 7500 eurot ja järgnevas kohustustest vabastamise menetluses 7115,50 eurot ehk kokku pankrotimenetlusest 14 615,50 eurot, millest tuleks maha arvata menetluse kulud. Võlgade ümberkujundamise menetluses kava alusel saaksid võlausaldajad kokku 31 147,78 eurot. Seega ei saaks võlausaldajad võlgniku vara realiseerimisel mitte kuidagi suuremas määras oma nõudeid rahuldatud. Usaldusisik on seisukohal, et kava koostamisel on arvestatud nii võlgniku kui ka võlausaldajate huvidega ja võlausaldaja vastuväited ei ole põhjendatud. Võlausaldaja kohtutäitur Oksana Kutšmei ei ole nõus tema nõuete ümberkujundamisega võlgniku C.K. taotletud viisil. Täiteasjas 084/2019/2563 kava alusel tasumisele kuuluva kohtutäituri tasu proportsioon ei ole leitud õigesti. Kui võlgnik täidab nõude vabatahtlikult pärast täitemenetluse alustamist, on kohtutäitur teinud toiminguid, alustanud täitemenetluse ja arvatavasti on need toimingud olnud aluseks, mis panid võlgniku nõuet tasuma. Kohtutäituril on õigus saada töö eest tasu ja nõuda sisse täitekulud. Viitega KTS § 32 lg.4 on kohtutäitur seisukohal, et ümberkujundamiskavas tuleb näha ette Oksana Kutšmei nõuete põhitasude nõuete tasumine vähendatuna proportsionaalselt ümberkujundamiskava alusel täidetavate võlgade summaga. Täiteasjas nr 084/2019/2563 algatati täitemenetlus SEB Pank AS võla sissenõudmiseks summas 1074,31 eurot+ lisanduv viivis. Kohtutäituri põhitasu 366 eurot on välja mõistetud sissenõudja nõudelt 1074,31 eurot, ajas lisanduva viivisega ei ole kohtutäituri tasu väljamõistmisel arvestatud, kuivõrd menetluses ei olnud selle lõplik suurus teada. Kuna kavast nähtub, et võlausaldaja SEB Pank AS nõue täidetakse summas 1057,69 eurot, siis tuleb kohtutäituri tasu proportsionaalselt tasuda 98,45% ulatuses, mitte kavas märgitud 58,57% ulatuses. Nõudele täiendavalt lisandunud viivistelt ei olnud tasu välja mõistetud ja täitmisel olnud nõude summa, millelt tasu on välja mõistetud, saab täidetud 98,45% ulatuses, seega proportsionaalselt tasumisele kuuluv kohtutäituri põhitasu summa oleks 360,33 eurot. Usaldusisik märgib selle võlausaldaja vastuväite kohta, et ta on kohtutäiturite tasu arvestamisel kavas juhindunud Tartu Ringkonnakohtu määrusest tsiviilasjas nr. 2-23-5537. Selles määruses öeldakse, et täituritasu vähendamisel ei saa vähendada vaid täituri põhitasu nii, et alustamistasu ja täitekulu rahuldatakse täies ulatuses. Seda arvestades on usaldusisik arvestanud kohtutäituri tasu nõudeks kokku 402,60 eurot, millest alustamistasu 36,60 eurot ja põhitasu 366 eurot. Kava alusel saab AS SEB Pank kogunõue rahuldatud 58,57% ulatuses, seega saab kava alusel ka kohtutäituri kogunõue rahuldatud proportsionaalselt samas määras sarnaselt teiste kohtutäiturite tasudele. Menetluses tuleb kõiki võlausaldajaid kohelda võrdselt. Usaldusisiku hinnangul on kohtutäitur oma arvestuses võrrelnud andmeid, mis ei ole

võrreldavad. Usaldusisik märgib, et kui kohus leiab, et ta on Tartu Ringkonnakohtu viidatud määrust valesti tõlgendanud ja kohus nõustub kohtutäituri tõlgendusega, palub usaldusisik kohtul nõue kindlaks määrata ja teha kavas vastavad muudatused. Usaldusisik palub kohtul vastuväite esitanud võlausaldajate nõuded kindlaks määrata.

KOHTU SEISUKOHT

mille võlausaldaja on reaalselt välja andnud) ja kohtutäituritest võlausaldajate puhul on selleks ühetaoliseks aluseks lähtumine proportsioonist, millises ulatuses täidetakse võlgade ümberkujundamise menetluses selle võlausaldaja nõue, mida kohtutäitur täidab. Käesolevas menetluses on kõigi võlausaldajate nõuded antud täitmiseks kohtutäituritele.

algandmeid, määrab kohus selle võlausaldaja nõude kindlaks FiMS § 25 lg.3 alusel võlausaldaja poolt taotletud ulatuses. 9.Võlausaldajate AS SEB Pank ja Aktiva Finance OÜ vastuväited on esitatud võla ümberkujundamise vastu võlgniku taotletud viisil. Mõlemad võlausaldajad leiavad, et kuna võlgnikul on vara, tuleb seda kasutada kohustuste tasumiseks võlausaldajate ees. AS SEB Pank nõustuks kavaga, kui võlgnik tasub kogu võlgnevuse. Aktiva Finance OÜ leiab, et võlgniku vara tuleks müüa. Kohus märgib, et ühegi maksejõuetusmenetluse liigi eesmärgiks ei ole võlgniku vara müümine. Seda võimalust kasutatakse juhul, kui muude võimaluste kasutamine ei ole võimalik. Menetlusliigi valiku tegemisel lähtutakse võlgniku tegelikust majanduslikust seisundist ja menetluse eesmärkidest. PankrS § 1 lg.2 järgi võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. FiMS § 2 lg.1 järgi Käesoleva seaduse eesmärk on võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule (edaspidi võlgnik) maksejõuetusavalduse kaudu tema võlgade ümberkujundamine või kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse. FiMS § 2 lg.3 järgi Võlgade ümberkujundamise eesmärk on ületada võlgniku makseraskused ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve. (4) Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Ka PankrS § 2 sätestab füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse eesmärgina võimaluse vabaneda oma kohustustest. Käesolevas menetluses võlgniku C.K. eesmärgiks ei ole vabaneda oma kohustustest. Võlgniku eesmärgiks on kohustused täita vähemalt põhinõude ulatuses, lisaks kõrvalnõudeid 15% ulatuses. Kohus on menetluses kontrollinud, et võlgniku kohustuste täitmine tema sissetulekute arvel makseid tehes on realistlik ja võimalik. Kuna võlgnikul on olemas ka vara, ei ole alust hinnata, et võlgnik on maksejõuetu ja puudub PankrS § 1 lg.1 ettenähtud alus kuulutada välja võlgniku pankrot. Kohus on kaalunud ka nii võlgniku kui ka võlausaldajate õigustatud huve ja leiab, et võlgade ümberkujundamine on põhjendatud, arvestades seejuures poolte õigustatud huve ja õigusi ning esitatud ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ühtki võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Vastuseks võlausaldajate vastuväidetele selle kohta, et võlgnikul olemasolev vara (kolm kinnisasja) tuleks müüa võlgniku kohustuste täitmiseks märgib kohus järgmist. Usaldusisik on kogunud andmed, esitanud need kohtule, kohus kogus andmeid ka avalikest registritest ja neist nähtub, et võlgnikule kuuluvad järgmised kinnisasjad: -

Elamumaa, xxxxx maakond, xxxxx vald, xxxxx linn, Vxxxxxxxxxx(kinnistusraamatu registriosa nr 172240), ühisomand, kinnistul on hüpoteek umbes 78 000 euro väärtuses (Luminor Bank AS kasuks), eeldatav väärtus 60 000 eurot. Elamumaa xxxxx vald, xxxxx linn,xxxxxxxxxxxx (kinnistusraamatu registriosa nr 226640), ühisomand, eeldatav väärtus 75 000 eurot. Elamumaa xxxxx vald, xxxxa linn, xxxxxxxxxx (kinnistusraamatu registriosa nr 1017140), ühisomandi osa 1⁄2 kaasomandist. Kinnistule seatud tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus elamule. Eeldatav väärtus 15 000 eurot.

Kokku kinnisasjade väärtus eeldatavalt 150 000 eurot.

Esmalt ei nõustu kohus usaldusisiku seisukohtadega selle kohta, et ei ole võimalik müüa kinnisasja, millele on seatud isiklik kasutusõigus. AÕS §226, §227 ei välista elamu müüki, kui sellele on seatud isiklik kasutusõigus, samas on suur tõenäosus, et elamu (või selle osa) müümine olukorras, kui sellele on seatud isiklik kasutusõigus, võib osutuda keerukaks ja toob kaasa hinna alanemise. Seega ei saa prognoosida selle kinnisasja (registriosa nr 1017140) müügist laekuva summaga 15 000 eurot. Võlgniku C.K. osa selles kinnisasjas on 1/16 osa. Ka ei nõustu kohus usaldusisiku väitega, et kinnisasja, millele on seatud hüpoteek, ei ole võimalik müüa. Hüpoteegiga koormatud kinnisasja müümine on võimalik hüpoteegipidaja nõusolekul, samas toob see kaasa esmajoones hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamise (kohtutäituri andmetel on hüpoteegiga tagatud nõude jääk umbes 78 000 eurot). Võlgniku C.K. osa selles kinnisasjas on 1/8 osa. Selle kinnistu hinda on eeldatud 60 000 eurot (registriosa nr 172240). Arvestades hüpoteegiga tagatud nõude suurust (see ei ole C.K. kohustus), ei ole võlgnikule C.K. prognoosida laekumist selle kinnistu võõrandamise arvel. Kinnistu registriosa nr 226640 puhul on C.K. omandiosa 1/8 ühisomandist. Selle kinnistu hinda on eeldatud 75 000 eurot. Selle kinnistu müümisel eeldatud hinnaga oleks C.K. osa 9375 eurot. Kohus arutas kohtuistungil 04.12.2024 võlgnikuga temale kuuluvate kinnisasjade realiseerimise või neilt muul viisil tulu teenimise võimalust. Võlgnik ise neil kinnistutel ei ela, kinnistutel elavad tema lähedased (õe pere xxxxxxxxxx kinnistul, vanaema xxxxxxxxxx kinnistul, ema ja õde xxxxxxxxxxx kinnistul). Võlgnik on saanud nende kinnisasjade ühisomanikuks pärimise teel. Kohus nõustub usaldusisiku käsitlusega protsessidest, mis tuleb läbida enne võlgnikule kuuluvate ühisomandi osade müümist. Prognoosides võlgnikule kuuluvate ühisomandi osade müümisel saadavat võimalikku hinda, tuleb nõustuda, et see võib ulatuda umbes 17 000 euroni kolme kinnisasja peale kokku sundmüügi olukorras. Kaardistades iga kinnistu müügi puhul vajalikud toimingud ja nendega kaasnevad kulud, mis tuleb katta müügist laekuva raha arvel (pankrotimenetluses või täitemenetluses), tuleb järeldada, et võlausaldajate jaoks otstarbekam ja enamat tulu toov viis on võlgniku poolt tema kohustuste täitmine vabatahtlikult, näiteks võlgade ümberkujundamise menetluse raames. Koostatud ja kohtule esitatud võlgade ümberkujundamise kava tagab võlausaldajatele nende põhinõuete tasumise ja lisaks 15% kõrvalnõuetest, kokku summa 31 147,78 eurot. Kohus arutas võlgnikuga võimalusi tagada tema vara arvel võlausaldajate nõuete täitmine lühema perioodi jooksul või suuremas ulatuses kui on kavas ette nähtud. Selleks tuleb võlgnikul teha kaasomanikele ettepanek kaasomand lõpetada ja AÕS § 77 lg.2 alusel kaasomanikel osta võlgniku osa kaasomandist rahas välja. Olukorras, kus võlgnik ise temale kuuluvat kinnisasja ei kasuta, oleks tegemist vastutustundliku lahendusega ja võimaldab vältida olukorda, et võlgnikul tuleb kanda ka nende kinnisasjadega seotud kulutusi või kohustusi. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et võlausaldajate jaoks on otstarbekaim ja nende huve kõige rohkem arvestav kohustuste täitmise viis kui võlgnik tasub kohustused igakuiste maksete kaupa ja vastavalt koostatud ümberkujundamiskavale. 10.Võlausaldaja kohtutäitur Oksana Kutšmei ei nõustu ümberkujundamiskavaga osas, mis näeb ette sellele võlausaldajale täiteasja nr 084/2029/2563 täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri põhitasu, kokku summas 402,60 eurot, täitmise ulatuseks 235,80 eurot ehk 58,57%. Kohtutäitur Oksana Kutšmei täidab AS SEB Pank nõuet, kelle kogunõude täitmise ulatus on kava kohaselt 58,57%. Täiteasjas nr 084/2019/2563 algatati täitemenetlus SEB Pank AS võla sissenõudmiseks summas 1074,31 eurot+ lisanduv viivis. Kohtutäituri põhitasu 366 eurot (ja alustamistasu 36,60 eurot) on välja mõistetud sissenõudja nõudelt 1074,31 eurot, ajas lisanduva viivisega ei ole kohtutäituri tasu väljamõistmisel arvestatud, kuivõrd menetluses ei olnud selle lõplik suurus teada. Kuna kavast nähtub, et võlausaldaja SEB Pank

AS nõue täidetakse summas 1057,69 eurot, siis tuleb kohtutäituri tasu proportsionaalselt tasuda 98,45% ulatuses, mitte kavas märgitud 58,57% ulatuses. Kohtutäituri põhitasu summa kavas peaks olema 360,33 eurot. Asjas ei vaielda selle võlausaldaja nõude suuruse üle- nõude suurus on 402,60 eurot, koosnedes täitemenetluse alustamise tasust 36,60 eurot ja põhitasust 366 eurot. Kuna nõude suuruse üle ei vaielda, siis ei tule kohtul nõude suurust FiMS § 25 lg.3 alusel otsustada. Kohus on seisukohal, et kavas näidatud kohustuse täitmise proportsiooni ja summat ei tule muuta. Tartu Ringkonnakohus on lahendis nr 2-22-12019 p.18.2. olnud seisukohal, et „kuna võlgade ümberkujundamise kaudu täidetakse võlausaldajate rahalised nõuded üksnes osaliselt, on kohtutäituril KTS § 32 lg 5 järgi õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline täidetud summaga. Kohtutäituri põhitasu nõuete ümberkujundamiskavas vähendamine proportsionaalselt ümberkujundamiskava alusel täidetavate võlgade summadega on seega põhjendatud.“ Et sama proportsiooniga (nagu täidetakse võlausaldaja nõue) tuleb täita ka täitemenetluse alustamise tasu nõue, kinnitas Tartu Ringkonnakohus asjas 2-23-5537 p.12 „Ringkonnakohus ei nõustu kohtutäituriga, et tema tasu ümberkujundamisel saab vähendada üksnes kohtutäituri põhitasu ning täies ulatuses tuleb ümberkujundamiskavas täitmisele määrata menetluse alustamise tasu ja täitekulud. Selline tõlgendus ei tulene seadusest ning sellisele seisukohale ei ole ringkonnakohus asunud ka tsiviilasjas nr 2-22-12019. Vastasel juhul vähendataks kohtutäituri nõudeid vähem kui teiste võlausaldajate nõudeid ning see rikuks FIMS § 26 lg-s 2 sätestatud võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet.“. Käesoleval juhul saab võlausaldaja AS SEB Pank kogunõue täidetud 58,57% ulatuses (põhinõue 925,66 eurot ja 15% ehk 132,033 eurot kõrvalnõudest 880,22 eurot), siis kujuneb kogunõude 1805,88 eurot täitmise ulatus 1057,69 eurot ehk 58,57%. Asjas on ilmne, et võlausaldaja AS SEB Pank on võlgade ümberkujundamise menetluses oma nõude esitanud oluliselt suuremana (1805,88 eurot) kui esitas täitemenetluses (1074,31 eurot), kohtul tuleb käesolevas menetluses lähtuda siiski selles menetluses esitatud nõuetest. Kohtutäituri nõudest summas 402,60 eurot kuulub täitmisele 58,57% ehk 235,80 eurot. 11.Eeltoodule tuginedes saab väita, et käesoleval juhul on võlgade ümberkujundamisega nõustunud 75% pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest ning nende nõuded moodustavad pandiga tagamata nõuetest 70,45% nõuete kogusummast. Seega võib kohus FiMS § 26 lg 2 alusel C.K. võlgade ümberkujundamise kava kinnitada, kui kava alusel ei kohalda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajaid (käesolevalt AS SEB Pank, Aktiva Finants Group OÜ ja kohtutäitur Oksana Kutšmei) oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Kohus on eespool näidanud, et neid võlausaldajaid ei kohelda mingilgi viisil halvemini teistest, kõigi võlausaldajate põhinõuded saavad rahuldatud 100% ulatuses, kõrvalnõuded 15% ulatuses. Kohus leiab, et võlgade ümberkujundamine on põhjendatud, arvestades seejuures poolte õigustatud huve ja õigusi ning esitatud ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ühtki võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. 12.Kava on koostatud just võlgniku majanduslikust seisundist ja maksevõimest lähtuvalt. Kohus selgitab, et võlgade ümberkujundamiskava kinnitamisel FiMS § 26 lg.2 alusel ei ole nõutav nn pankrotivõrdluse läbiviimine. Sellele vaatamata kohus sellise võrdluse esitab. Kohus on eespool näidanud, et võlgnikule kuuluvate kinnisasjade sundmüügi tulemusena on prognoositav laekuv summa umbes 17 000 eurot (kolmelt kinnistult kokku). Pankrotihalduri tasu selliselt müügitulemilt oleks PankrS § 651 lg.1 järgi 3651 eurot. Arvestades kolme kinnisasja müügiprotsessi, kaasnevad tehingutasud jm kulud, mida siinkohal summaliselt kohus ei prognoosi. Kaasneva kohustustest vabastamise menetluse perioodil tuleks võlgnikul

loovutada pankrotihaldurile eelduslikult 8712 eurot (lähtudes miinimumtöötasust 820 eurot kuus ja ühe ülalpeetava olemasolust võlgnikul). Seega oleks võrreldavas pankrotimenetluses võlausaldajatel saadav potentsiaalne tulu maksimaalselt 22 112 eurot, millest tuleb katta ka menetluse (müügiprotsesside) kulud. Seega ei oleks C.K. võlausaldajad võrreldavas pankrotimenetluses paremas olukorras kui on võlgade ümberkujundamise menetluses. Võlgnik C.K. on makseraskustes, tema makseraskuste ületamise võimaluseks on võlgade ümberkujundamise menetlus ja kohus kinnitab võlgade ümberkujundamise kava.

lg 5 järgi summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale, seega alates 01.01.2024. a 164 eurot (820/5). Kohus hindab, et taotletud tunnitasu vastab FiMS § 54 lg 4 teises lauses märgitule ega ületa FiMS § 54 lg-s 5 ettenähtud piirmäära. Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu saab pidada peamiselt vajalikuks ja põhjendatuks. Usaldusisik on välja selgitanud võlgniku kohustused, teostanud selleks päringuid, samuti suhelnud võlausaldajate esindajate ja võlgnikuga, koostanud kohtule hinnangu, kohustuste- ja varanimekirjad, samuti võlgade ümberkujundamise kava. Kohus hindab ajakulu ja loeb ülemääraseks ajakulu 2 tundi kokkuvõttele võlausaldajate seisukohtadest ja usaldusisiku arvamuse koostamiseks. Nimelt on arvamus võlausaldajate vastuväidete kohta koostatud ju varasemalt koostatud võlgade ümberkujundamiskava alusel, s.h. esitatud pankrotivõrdlus selle pinnalt, mis on lisatud kava juurde. Seetõttu loeb kohus sellele toimingule vajalikuks ajakuluks 1,5 tundi (2 tunni asemel). Kohus määrab usaldusisiku tasuks 10 tunni eest 1100 eurot. Kohus kohustas 18.04.2024. a määrusega C.K.-d tasuma usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks 900 eurot ning seda kolme osamaksega. C.K. on nõutud summa kandnud kohtu deposiidikontole. Usaldusisiku tasu summas 900 eurot tuleb kanda võlgniku poolt FiMS § 19 lg 2 alusel usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina ette tasutud vahenditest. Puudujäävas osas, s.o 200 eurot tuleb C.K.-l tasuda endal Avitase OÜ arvelduskontole nr EE761010220233760220 SEB Pank AS-is. Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda (FiMS § 8 lg.3). /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.