US Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Nele Teelahk
Määruse tegemise aeg ja koht
23. detsember 2024, Jõhvi
Tsiviilasja number
2-24-13034
Tsiviilasi
Y.E maksejõuetusavaldus
Menetlustoiming
Maksejõuetusavalduse läbi vaatamata jätmine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (võlgnik): Y.E (isikukood XXX)
Kohtuistung
Kirjalik menetlus
Usaldusisik: Svetlana Pilden
Vabastada Svetlana Pilden Y.E usaldusisiku kohustustest.
Jätta menetluskulud Y.E kanda.
usaldusisiku Svetlana Pildeni tasuks 1000 eurot 40 senti
Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade käsutuskeelu tühistamise kohta.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast määruse tegemist viie kuu möödumist.
Avaldaja palus 19. detsembri 2024 istungil menetlus lõpetada.
TsMS § 423 lg 1 p 2 sätestab, et kui hageja on võtnud hagi tagasi, jätab kohus hagi läbi vaatamata. TsMS § 425 lg 1 esimese lause kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata määrusega. TsMS § 426 lg 1 kohaselt avalduse läbivaatamata jätmise korral loetakse, et avaldust ei ole kohtu menetluses olnud.
kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Kõnealust sätet tuleb kohtu hinnangul kasutada analoogia alusel ka praegusel juhul avaldust läbi vaatamata jättes, kuna seadus ei näe ette usaldusisikule tasu hüvitamist olukorras, kus maksejõuetusavaldus jääb võlgniku poolt selle tagasivõtmise tõttu läbi vaatamata, kuid usaldusisik on oma seadusest tulenevad ülesanded täitnud ning võlgnikul selleks raha puudub. TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. TsMS § 190 lg 4 järgi mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest on hagita menetluse avaldaja vabastatud, riigi tuludesse täies ulatuses välja. TsMS § 190 lg 7 sätestab, et sama paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kuigi praegusel juhul on usaldusisiku tasu põhjustanud võlgnik, võttes oma avalduse tagasi pärast avalduse menetlusse võtmist ja usaldusisiku poolt valdavas osas ülesannete täitmist, tuleb menetluskulud jätta võlgniku kanda. Samas, kuna võlgnikul ei ole piisavalt vara usaldusisiku tasu maksmiseks, arvestades ka usaldusisiku taotlust, annab kohus võlgnikule usaldusisiku tasu hüvitamiseks menetlusabi hüvitamiskohustuseta ulatuses, mis ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra (820 eurot (lisandub käibemaks)). Kohus jätab eelnimetatud summat ületavas osas usaldusisiku tasu taotluse rahuldamata. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et praegune menetlus oleks keskmisest keerukam, mis põhjendaks usaldusisiku tasu määramist suuremas ulatuses.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.