Pankrotiõigus

Ajutisele haldurile tasu määramise peale võib ajutine haldur või võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud Osaühing Prado (likvideerimisel) esitas 28.10.2025 Tartu Maakohtule avalduse võlgniku Osaühing Prado (likvideerimisel) pankroti väljakuulutamiseks (tsiviilasi nr 2-25-18090). Avalduse kohaselt on Osaühing Prado (likvideerimisel) asutatud 17.12.2002 K. L. poolt. Võlgnikul on ajaloos olnud mitmeid erinevaid omanikke ja juhatuse liikmeid. Alates 27.03.2024 on likvideerijaks H. T. . Võlgniku täpne tegevusala on tuvastamata. Võlgniku eelmine juhatuse liige ei olnud võlgniku tegelik juht ning seetõttu ei ole likvideerijal olnud võimalik saada täpsemat ülevaadet võlgniku tegevusest. Väidetavalt tegeleti ehitusteenuste pakkumisega. Ettevõtte tegelikuks juhiks oli väidetavalt M. L. (isikukood xxxxxxxxx), kes suri xxxxxxxxxx. Eelnevast tulenevalt peab likvideerija maksejõuetuse tekkimise põhjuseks võlgniku tegeliku juhi surma. Võlausaldajate nõudeid ei ole võimalik tasuda. Likvideerija on tuvastanud, et võlgniku majandustegevus on lõppenud ja selle taastamise võimalusi ei ole. Tartu Maakohus nimetas 02.02.2026 määrusega Osaühing Prado (likvideerimisel) ajutiseks pankrotihalduriks F.X-i, peatas võlgniku vara suhtes toimuva võimaliku sundtäitmise ja keelas võlgnikul ajutise halduri nõusolekuta kogu vara käsutada. Ajutisel halduril tuli esitada kohtule kirjalik aruanne ja arvamus võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta hiljemalt 23.02.2026. Kohus pikendas ajutise pankrotihalduri taotlusel aruande ja arvamuse esitamise tähtaega kuni 09.03.2026. Kohtu põhjendused ja järeldused Ajutine pankrotihaldur on 09.03.2026 esitanud kohtule aruande, milles leiab, et Osaühing Prado (likvideerimisel) on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 järgi juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud juriidilisest isikust võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Osaühing Prado (likvideerimisel) on asutatud 17.12.2002, asutajaks K. L. (isikukood xxxxxxxxx). Tegevusalaks on elamute ja mitteeluhoonete ehitus (EMTAK 41201; NACE 41.20). Osakapitali suurus on 2556 eurot. Äriühingu 100%-line osanik on alates 29.11.2019 Metsamajand OÜ (rg-kood 11950590), mille esindaja ja 100%-line osanik on M. Ü. (isikukood xxxxxxxxx). Äriühingu viimane juhatuse liige oli 11.06.2020 – 27.03.2024 J. H. (isikukood xxxxxxxxx), kelle sõnul tegelikult majandustegevust koordineeris M. L. , kes ei soovinud end juhatuse liikmena näidata. M. L. suri xxxxxxxxxx. 09.02.2024 tegi ainuosanik Metsamajand OÜ otsuse osaühing lõpetada ja kinnitada alates 27.03.2024 likvideerijaks H. T. . Osaühingul Prado (likvideerimisel) on osalus järgmistes ettevõtetes: Osaühing Tankud (rg-kood 10954060; 100%), P.P Building OÜ (rg-kood 14013957; 100%) ja Lend Invest Property OÜ (rgkood 11423057; 20%). Osalused on väärtusetud – Osaühing Tankud on pankrotis, P.P Building OÜ-le on kohus 06.11.2025 nimetanud ajutise pankrotihalduri ning Lend Invest Property OÜ-l on majandusaasta aruanded esitamata alates 2018. aastast ning avalikud registrid ei näita äriühingu tegutsemist. Osaühingul igasugune vara puudub. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnikul 09.03.2026 seisuga maksuvõlad kokku 6358,66 eurot (sh intress 5180 eurot ja sunniraha 500 eurot). 2

Täiteasjas 176/2022/506 sundtäitmisele pööratud nõude jääk on 87,05 eurot. Kokku on võlgnikul kohustusi 6445,71 eurot. Ettevõttel on esitamata majandusaasta aruanded juba alates 2020. aastast. Väidetavalt raamatupidamist valdas osaühingu sisuline juht M. L. , kes kaotas raamatupidamise. Võlgnik on Pankrs § 1 lg 3 mõttes maksejõuetu ja see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Reaalse vara ning perspektiivsete nõudeõiguste olemasolu ei ole tuvastatud. Võlgnik ei tegutse, tal puuduvad rahalised vahendid ja juhatus. Osaühing Prado (likvideerimisel) maksejõuetuse põhjuseks on majandustegevuse lõppemine ja maksuvõla tekkimine. Kogutud andmetele tuginedes muutus võlgnik maksejõuetuks hiljemalt 2023 jaanuaris, pärast mida oli deklareeritav käive 0 eurot. Ei nähtu, et Osaühing Prado (likvideerimisel) maksejõuetuse põhjuseks võiks olla kuritegu või raske juhtimisviga. Vara tagasivõitmise võimalusi ei ole teada. Ajutine haldur leiab, et asjas on alus lõpetada menetlus PankrS § 29 lg 1 alusel raugemisega. Osaühingul Prado (likvideerimisel) puuduvad rahalised vahendid ja realiseerimiskõlbulik vara pankrotimenetluse kulude katteks. Osaühing Prado (likvideerimisel) on PankrS § 1 lg-te 2 ja 3 tähenduses püsivalt maksejõuetu, kuna äriühing ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul puudub igasugune likviidne vara, sh rahalised vahendid ja tööjõud, mille läbi oleks võimalik majandustegevuse jätkamine. Samuti ei ole ettevõttel vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ettevõtte saneerimine ei ole võimalik. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 6445,71 euro ulatuses. Äriühingu maksejõuetuse põhjuseks on majandustegevuse lõppemine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sellega loetakse juriidilisest isikust võlgnik lõpetatuks. Kohus on PankrS § 30 lg 1 alusel määranud menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruseks 1500 eurot ja maksmise tähtajaks 01.04.2026 ning teatanud 16.03.2026 väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta deposiidina määratud summa. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole määratud summat kohtu deposiidina tasunud. Kohus tegi 09.04.2026 vastavalt PankrS § 192 11 lg-s 1 (ka § 30 lg-s 5) sätestatule Maksejõuetuse teenistusele ettepaneku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistus on 08.05.2026 kohtule teatanud, et ei esita antud asjas ettepanekut algatada Osaühing Prado (likvideerimisel) pankrotimenetlus avaliku uurimisena, sest puudub põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneks täiendav oluline avalik huvi. Eeltoodu alusel kohus leiab, et Osaühing Prado (likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlus tuleb PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Osaühing Prado (likvideerimisel) dokumentide hoidjaks määrab kohus osaühingu likvideerija H. T. (ik xxxxxxxxx). Ajutine haldur ei tuvastanud väärtust omava vara tagasivõitmise ja -nõudmise võimalusi. Käesolevaks ajaks ei ole ka tuvastatud võlgniku juhatuse liikme poolt kuriteo (KarS §-d 384 – 385) tunnustele vastavaid tegusid. Ajutise halduri tasu 3

PankrS § 23 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed. PankrS § 23 lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär alates 01.01.2025 177,20 eurot. Ajutine haldur on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 8 tundi. PankrS § 23 lg 4 järgi võib kohus võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks ajutise halduri tasu hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär 886 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 51 kohaselt kehtestab PankrS § 23 lg-s 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (justiitsministri määrus) § 2 lg 1 näeb ette, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Vastavalt justiitsministri määruse § 2 lg-le 4 kohaldatakse §-s 2 sätestatud tasumäärasid üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale. Arvestades ajutise halduri ülesannete täitmisele kulunud aega 8 tundi ja justiitsministri 01.02.2021 määrusega kehtestatud ajutise halduri tasumäära 33 eurot poole tunni kohta (66 eurot tunnis), tuleb F.X-ile tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 528 eurot, millele lisandub käibemaks 126,72 eurot, kokku 654,72 eurot. Kuna kohus lõpetab võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul vara puudub ning nende kulutuste katteks ei ole ka võlausaldaja ega kolmas isik tasunud kohtu poolt määratud summat, tuleb ajutise halduri tasu hüvitamine 528 eurot, millele lisandub käibemaks 126,72 eurot, kokku 654,72 eurot, määrata riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 alusel tuleb ajutise halduri tasu tasumine määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, s.o Osaühingule Advokaadibüroo F.X ja Partnerid. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.