Pärimisõigus › Testamendijärgne pärimine

2-21-18641

ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega ta neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja peab kohtule esitatud tõendite pinnalt selgelt välja tooma hagi aluseks olevad asjaolud. Kohus ega kostja ei pea otsima hagi alust hagiavalduse lisadest ega muudest dokumentidest, vaid hageja peab ise tooma hagiavalduses selgelt esile need asjaolud, millele ta oma nõude rajab. Hageja seda vaidlusalusel juhul teinud ei ole. Hageja on esitanud absurdse väite testamendi nn. võltsituse kohta, lisamata hagile ühtegi tõendit. Ainuüksi testamendi „võltsituse“ väite täieliku tõendamatuse tõttu, tuleks hagi jätta rahuldamata. Kostja vaidlustab hageja tõendamata väite testamendi „võltsitusest“. Hageja on hagis üldsõnaliselt leidnud, et „testamendi kirjutamise viis, käekiri ja leidmise asjaolud ei ole usaldusväärsed ja viitavad võltsingule“, jättes täielikult selgitamata ja kohtule avamata, milles seisneb nende asjaolude ning testamendi mitteusaldusväärsus ja võltsitus? Asjaolu, et pärandaja (keda hageja ilmselt mitte kunagi näinud pole) viimane soov ja tahe pärandada oma vara kostjale, hagejale ei meeldi ning hageja soovib kostja arvel rikastuda, ei anna alust lugeda testamenti võltsituks. Seega ei ole hageja nõude eeldused (PärS § 24, TsÜS § 83 lg 1 alusel) täidetud. Ainus hageja seos pärandajaga on kauge sugulusside. Kostja selgitab siinkohal tegelikke faktilisi asjaolusid, mis kinnitavad, et pärandaja selge soov ja tahe, oli pärandada kogu vara kostjale. Lähisugulased pärandajal puudusid. Ka kaugemad sugulased ei ilmutanud kostjale teadaolevalt pärandaja vastu tema eluajal mitte mingisugust huvi. Alates 1967. aastast oli kostja ema T. L, Tallinna X. Keskkoolis klassijuhataja ja kunstiõpetuse õpetaja ning pärandaja S. M. ajalooõpetaja. 1975. aastal kolis Tallinna X. Keskkool, Tallinna X. Keskkooli uutesse ruumidesse. Tänaseks kannab mainitud kool nimetust X. Kostja ema ja Pärandaja töötasid koos aastatel 1967 – 2005. Kostja käis samas koolis 11 aastat ning ühine perekondlik läbisaamine oli väga sagedane. Kostja esitab tõenditena fotod kostja emast ja pärandajast. Esimene foto on kooliõpetajate ühispilt ja teine õpetajate koosviibimine, millel punane ring on tehtud Pärandaja kohale ja roheline kostja ema, T. L kohale. 2005. aastal läks pärandaja pensionile ja aastatel 2006 -2014 abistas pärandaja koos kostja emaga kostjat, kostjale kuuluvas kohvikus „M..“ Ka Räpinas asuvas maakodus käis pärandaja sageli. Pärandajal oli kostja ja kostja perekonnaga väga hea läbisaamine ca 54 aastat. Juba aastal 2012. a andis pärandaja kostjale teada, et soovib teha kostja kasuks testamendi, kuna pärandajal ei ole sugulasi ja pärandaja ei soovinud jätta Tallinna Linnale oma isa projekteeritud maja. Veel 2021. aasta alguses teatas pärandaja, et soovib kindlasti testamendi teha kostja kasuks. Koroonaepideemia tõttu ei jõudnud pärandaja ilmselt notarisse minna, kuid selle asemel koostas pärandaja vaidlusaluse testamendi. Seega oli kostja kasuks testamendi tegemine Pärandaja lõplik soov ja tahe. Nimetatud asjaolu (pärandaja sooviks oli pärandada kogu vara kostjale), tõendavad ka pärandaja hea ja lähedase sõbranna M. R.-M. 23.05.2022 selgituskiri ja pärandaja naabri (samuti lähedane sõbranna) I. K. selgitused (kostja esitab nimetatud tõendi menetluse käigus). Kostja on pärimismenetluse ajal saanud tundmatutelt e-posti aadressidelt häirivaid meile, milles tundmatu isik ähvardab kostjat soovides, et pärandaja pärandist loobuks. Tegemist on ilmselt mõne pärandaja kauge sugulasega, kes nüüd soovib kostja arvel rikastuda.

2-21-18641

Kuivõrd pärandaja testament on kehtiv ning kajastab selgelt pärandaja viimast tahet, on kostja jätnud need ähvardused esialgu tähelepanuta, kuid kostja ei välista politseisse pöördumist, kui taolised ähvardused jätkuvad. Hagejal lasub tõendamiskoormis testamendi võltsituse tõendamiseks, hageja vastavaid tõendeid esitanud ei ole. Kuna hageja esitas nõude testamendi tühisuse tuvastamiseks, siis on nimetatud hageja väite tõendamiskoormis hagejal. Kuivõrd testamendi kehtivust eeldatakse, on hageja kohustatud tõendama, et testament ei ole koostatud, ega allkirjastatud pärandaja poolt. Hageja seda teinud ei ole. Hageja on küll esitanud taotluse ekspertiisi määramiseks (Riigikohus on rõhutanud, et ekspertiisi määramisele peab üldjuhul hagimenetluses eelnema siiski poole või poolte vastav taotlus 3-2-163-16, p 10), kuid tegelikkuses on nii hageja võltsituse väide kui ka ekspertiisitaotlus pahatahtlikud ning põhistamata. TsMS § 238 lg 3 p 4 annab kohtule õiguse keelduda tõendi vastuvõtmisest, kui tõendi esitamise vajadust ei ole põhjendatud. Hageja on esitanud paljasõnalised ja arusaamatud väited testamendi võltsituse kohta. Samas mitte ühtegi asjaolu (rääkimata tõenditest), millistel konkreetsetel elulistel asjaoludel, hageja arvamus testamendi võltsituse kohta põhineb, on hageja jätnud esitamata. Seega ei ole hageja oma tõendi kogumise taotlust (ekspertiisitaotlust) põhjendanud, mistõttu tuleb hageja taotlus jätta rahuldamata. On ilmne, et testament on koostanud pärandaja poolt ning puudub alus väita vastupidist. Pelgalt see, et hageja ei ole testamendi sisuga nõus, ei tähenda, et testament oleks võltsitud. Tõendite kogumise taotluse esitamisel peab menetlusosaline põhistama ja tõendama, et tal ei ole kohtu abita võimalik tõendeid koguda. Hageja seda teinud ei ole. Seetõttu tuleb hageja tõendite kogumise taotlus jätta rahuldamata. Kokkuvõtvalt on hageja esitanud pahatahtliku ja põhistamata hagiavalduse. Hageja väited ja hagi aluseks olevad asjaolud ei ole tõendatud. Kostja taotleb: jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Vaatamata eeltoodule näeb hageja võimalust lahendada käesolev vaidlus kompromissiga. Kompromissi näeb kostja selles, et hageja loobub hagist ning kostja ei nõua käesolevaks hetkeks tekkinud menetluskulusid hagejalt. Kostja enda menetluskulud jäävad kostja kanda. III Eksperdi arvamus

2-21-18641

erinevused võrdlusmaterjalist. Kuna S. M. allkirjades esineb varieeruvusi, siis illustratsioonile on valitud need võrdlusallkirjad, mis oma kujult kõige rohkem järgivad vaidlustatud allkirja ülesehitust (S- ja M-tähed on lahku kirjutatud nagu ka valdavalt S. M. allkirjades). Teatud piirides varieeruvus käekirjas on loomulik ja omane igale kirjutajale. S. M. allkirjade erinevad ülesehitused (st käekirja varieeruvus) on ka ekspertiisiaktis lk 2 võrdlusallkirjade kirjelduse juures välja toodud. Ekspertiisiaktis lk 2 on välja toodud, et eksperdid on hinnanud nii vaidlustatud materjali kui võrdlusmaterjali ekspertiisikõlbulikuks, mille alusel on võimalik ekspertiisi teha. Kostja on 11.07.2024 vastuväites viidanud erialasele kirjandusele „Kriminalistikaekspertiisid“, et võrdlusmaterjal ei vasta võrdlusmaterjali kogumise üldnõuetele. Vastavalt EKEI-s kasutusel olevale käekirjaekspertiisi ja -uuringu meetodikirjeldusele läheneme igale ekspertiisile individuaalselt, iga ekspertiis on erijuhtum, kus hindame kõiki ekspertiisiks esitatud materjale. Ekspert on seisukohal, et vaatamata eksperimentaalproovide puudumisele andsid ekspertiisiks esitatud allkirjanäidised (sh 12 allkirja ja kaks käekirjanäidist vaidlustatud testamendile lähedasest ajast (2014-2021)) piisava ülevaate S. M. allkirja- ja käekirjatunnuste varieeruvuse ulatusest. Võrdlusmaterjali analüüsimisel tuvastasid eksperdid, et S. M. allkirjad ja käekiri on väljatöötatud, kirjutamise tempo on kiire ja rõhk vastab tüüpkirjale. Tsiviilasja nr 2-21-18641 e-toimikus, sealhulgas osapoolte taotlustes, vastustes ega teistes dokumentides ei olnud infot S. M. tervisliku seisundi ega surma asjaolude kohta. Seega ei olnud ekspertidel alust eeldada, et S. M. tervislik seisund enne surma oli halb ja võis mõjutada tema käekirja. Samuti ei ole kirjutaja kõrge vanus alati otseses seoses käekirja/allkirja kvaliteediga. Pikalt õpetajana töötanud inimese väljatöötatud käekiri võibki elu lõpuni jääda selgeks ja hästi loetavaks. Kui S. M. käekiri või allkirjad oleksid mõjutatud tema kõrgest vanusest ja/või kroonilistest haigustest, siis oleksid need muutused suure tõenäosusega näha ka kõige hilisematel dokumentidel augustist ja septembrist 2020. Ekspertiisiaktis lk 2 on välja toodud, et „vaidlustatud allkiri S. M. nimelt on kirjutatud keskmiselt väljatöötatud käekirjaga, väljatöötatuse iseloom on lihtsustatud. /.../ Kirjutamise tempo on keskmine, rõhk vastab tüüpkirjale.“. Seega ei esine ka vaidlustatud allkirjas tunnuseid nagu värinad, konarlikkus või nõrk rõhk, mis viitaksid halvale käelisele motoorikale. Ekspert kinnitab, et ekspertiisi tegemisel on järgitud EKEI kinnitatud ja Eesti Akrediteerimiskeskuse akrediteeritud käekirjaekspertiisi ja -uuringu meetodikirjeldust. Analüüsitud on kõiki võrdluseks esitatud dokumente. Vaidlustatud allkirja ja teksti käekirjatunnuste võrdlemisel S. M. allkirja- ja käekirjanäidistega on uuritud ja hinnatud kõiki olulisi üld- ja eritunnuseid ning tuvastatud lahkuminekud (st erinevused) on aluseks arvamusele, et vaidlustatud testamendi teksti ega allkirja tõenäoliselt ei ole kirjutanud S. M.. IV Kohtu põhjendused

2-21-18641

siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Pärimisseaduse PärS § 24 lg 1 sätestab, et testaator võib teha koduse testamendi, kirjutades selle algusest lõpuni oma käega ja märkides ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta. Omakäeliselt kirjutatud testamendile kirjutab testaator ise alla. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 84 lg 1 sätestab, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 90 lg 1 sätestab, et tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Seadus võib sätestada muid aluseid, mille esinemise korral võib tehingu tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu. TsÜS § 94 lg 1 sätestab, et pettus on isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. TsÜS § 94 lg 2 sätestab, et ebaõigete asjaolude avaldamisega on võrdsustatud nendest asjaoludest teatamata jätmine, millest vastavalt hea usu põhimõttele oleks tulnud teatada, samuti selliste asjaolude tõesena avaldamine, mille tõelevastavust avaldaja ei ole kontrollinud ja mis hiljem osutuvad ebaõigeks. TsÜS § 98 lg 1 sätestab, et tehingu tühistamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Kui teist poolt ei ole, toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega avalikkusele. TsÜS § 98 lg 2 sätestab, et tehingu tühistamise õigus läheb üle õigusjärglasele, seaduses sätestatud juhtudel aga ka muule isikule.

2-21-18641

M. 07.04.2021 omakäelise testamendi kehtetus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja on täitnud TsÜS § 98 lg 1 tuleneva teisele poolele avalduse esitamise kohustuse.

2-21-18641

12.03.2024 määrusega on kohus rahuldanud taotluse tõendite kogumiseks ja kogunud käekirjaekspertiisi läbiviimiseks vajalikke tõendeid. 07.05.2024 ekspertiisiakti kohaselt on võrdlusmaterjalina kasutatud: 10.02.2006 S. M. koostatud ja allkirjastatud õpilase arenguvestlus 1 lehel; 14.02.2006 S. M. koostatud ja allkirjastatud õpilase arenguvestlus 1 lehel; 28.02.2006 S. M. koostatud ja allkirjastatud õpilase arenguvestlus 1 lehel; 31.07.2007 Tallinna Krematooriumi tellimus nr 130817 1 lehel; - kehtivusajaga 05/21 Swedbank Seeniorkaart nr XXX; kehtivusajaga 08/22 SEB deebetkaart nr XXX; 12.08.2020 välja antud ID-kaart nr XXX; 07.10.1964 töölevõtu avaldus Tallinna X. Keskkooli direktorile 1 lehel; 16.02.1990 töölt vabastamise avaldus Tallinna X. Keskkooli direktorile 1 lehel; 18.02.1990 töölevõtu avaldus Tallinna X. Keskkooli direktorile 1 lehel; 01.06.2009 töölt vabastamise avaldus TallinnaX Gümnaasiumi direktorile 1 lehel; 21.09.2015 Eesti kodaniku passi taotlus nr 1033370092 1 lehel; 06.10.2015 dokumendi nr KD0097603 kättesaamise kinnitus 1 lehel; 10.04.2017 SEB kogumishoiuse leping nr EEXXX 1 lehel; 05.06.2018 Swedbank seeniorkaardi nr XXX kasutamise leping 1 lehel; 28.09.2018 SEB Seeniorpaketi leping nr 1363784 1 lehel; 11.08.2020 isikutunnistuse taotlus nr 1052047357 1 lehel; 07.09.2020 dokumendi nr AB0517556 kättesaamise kinnitus 1 lehel. Eksperdi selgituse kohaselt sisaldab ekspertiisiakti illustratsioon valikut võrdlusmaterjalist ning kuna vaidlustatud allkirja ja võrdlusallkirjade käekirjatunnustes esinesid lahkuminekud, siis illustratsiooni eesmärgiks oli visuaalselt esile tuua kõik vaidlustatud materjali erinevused võrdlusmaterjalist. Kuna S. M. allkirjades esineb varieeruvusi, siis illustratsioonile on valitud need võrdlusallkirjad, mis oma kujult kõige rohkem järgivad vaidlustatud allkirja ülesehitust (Sja M-tähed on lahku kirjutatud nagu ka valdavalt S. M. allkirjades). Teatud piirides varieeruvus käekirjas on loomulik ja omane igale kirjutajale. S. M. allkirjade erinevad ülesehitused (s.t käekirja varieeruvus) on ka ekspertiisiaktis lk 2 võrdlusallkirjade kirjelduse juures välja toodud. Ekspert on selgitanud, et ekspertiisiaktis lk 2 on välja toodud, et eksperdid on hinnanud nii vaidlustatud materjali kui võrdlusmaterjali ekspertiisikõlbulikuks, mille alusel on võimalik ekspertiisi teha. Kostja on 11.07.2024 vastuväites viidanud erialasele kirjandusele „Kriminalistikaekspertiisid“, et võrdlusmaterjal ei vasta võrdlusmaterjali kogumise üldnõuetele. Vastavalt EKEI-s kasutusel olevale käekirjaekspertiisi ja -uuringu meetodikirjeldusele läheneme igale ekspertiisile individuaalselt, iga ekspertiis on erijuhtum, kus hindame kõiki ekspertiisiks esitatud materjale. Ekspert on seisukohal, et vaatamata eksperimentaalproovide puudumisele andsid ekspertiisiks esitatud allkirjanäidised (sh 12 allkirja ja kaks käekirjanäidist vaidlustatud testamendile lähedasest ajast (2014-2021) piisava ülevaate S. M. allkirja- ja käekirjatunnuste varieeruvuse ulatusest. Võrdlusmaterjali analüüsimisel tuvastasid eksperdid, et S. M. allkirjad ja käekiri on väljatöötatud, kirjutamise tempo on kiire ja rõhk vastab tüüpkirjale. Täiendavas selgituses on ekspert selgitanud, et tsiviilasja nr 2-21-18641 e-toimikus, sealhulgas osapoolte taotlustes, vastustes ega teistes dokumentides ei olnud infot S. M. tervisliku seisundi ega surma asjaolude kohta. Seega ei olnud ekspertidel alust eeldada, et S. M. tervislik seisund enne surma oli halb ja võis mõjutada tema käekirja. Samuti ei ole kirjutaja kõrge vanus alati otseses seoses käekirja/allkirja kvaliteediga. Pikalt õpetajana töötanud inimese väljatöötatud käekiri võibki elu lõpuni jääda selgeks ja hästi loetavaks. Kui S. M. käekiri või allkirjad oleksid mõjutatud tema kõrgest vanusest ja/või kroonilistest haigustest, siis oleksid need muutused suure tõenäosusega näha ka kõige hilisematel dokumentidel augustist ja septembrist 2020. a. Ekspertiisiaktis lk 2 on välja toodud, et „vaidlustatud allkiri S. M. nimelt on kirjutatud keskmiselt väljatöötatud käekirjaga, väljatöötatuse iseloom on lihtsustatud. /.../ Kirjutamise

2-21-18641

tempo on keskmine, rõhk vastab tüüpkirjale.“. Seega ei esine ka vaidlustatud allkirjas tunnuseid nagu värinad, konarlikkus või nõrk rõhk, mis viitaksid halvale käelisele motoorikale. Ekspert kinnitab, et ekspertiisi tegemisel on järgitud EKEI kinnitatud ja Eesti Akrediteerimiskeskuse akrediteeritud käekirjaekspertiisi ja -uuringu meetodikirjeldust. Analüüsitud on kõiki võrdluseks esitatud dokumente. Vaidlustatud allkirja ja teksti käekirjatunnuste võrdlemisel S. M. allkirja- ja käekirjanäidistega on uuritud ja hinnatud kõiki olulisi üld- ja eritunnuseid ning tuvastatud lahkuminekud (st erinevused) on aluseks arvamusele, et vaidlustatud testamendi teksti ega allkirja tõenäoliselt ei ole kirjutanud S. M..

2-21-18641

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2). Kohus leiab, et tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldas hagi, tuleb TsMS § 162 lg 1 juhindudes jätta poolte menetluskulud kostja kanda. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.