Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Tagaseljaotsus Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Näncy-Marita Maltseva

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

20.12.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-16841

Tsiviilasi

SIA Citadele Leasing Eesti filiaal hagi Soosillla Ehitus OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kirjalik menetlus.

Tsiviilasja hind

15 393,04 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja SIA Citadele Leasing Eesti filiaal (registrikood 11453650), lepinguline esindaja A J Kostja Soosilla Ehitus OÜ (registrikood 14951070), seaduslik esindaja R T

RESOLUTSIOON

Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

Välja mõista Soosilla Ehitus OÜ-lt SIA Citadele Leasing Eesti filiaal kasuks vara soetamisega seotud kuluhüvitis 3255,11 eurot, liisingumaksete võlg 2944,53 eurot, sissenõutav viivis 5216,53 eurot, liisingueseme valdusse võtmise käsitlustasu 1000 eurot ja ülesütlemise tagajärjel tekkinud lisakulude hüvitis 2408,60 eurot, kokku 14824,77 eurot.

Välja mõista Soosilla Ehitus OÜ-lt SIA Citadele Leasing Eesti filiaal kasuks viivis 0,3% päevas, arvestatuna põhivõlalt 7598,24 eurot alates kohtuotsuse tegemisest kuni võlgnevuse tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 2381,71 eurot.

Jätta menetluskulud kostja kanda.

Välja mõista Soosilla Ehitus OÜ-lt SIA Citadele Leasing Eesti filiaal kasuks menetluskulude hüvitis 980 eurot.

Välja mõista Soosilla Ehitus OÜ-lt SIA Citadele Leasing Eesti filiaal kasuks viivis menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni.

2-24-16841

Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsusele kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kohtu selgitused Kohus võttis 22.11.2024 kohtumäärusega hagi menetlusse ja määras kostjale vastamiseks tähtaja 20 päeva hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja ei ole hagimaterjale avanud e-toimikus. Kohus edastas 28.11.2024 dokumendid kostja äriregistri registrikaardile kantud aadressil (xxx) postkasti panemisega, sest menetlusdokumenti ei saanud kostja esindajale isiklikult üle anda tema äriruumis (TsMS § 3326 lg 1). Hagile vastamise tähtpäev saabus 18.12.2024. Kostja ei ole hagile vastanud. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-st 1 rahuldab kohus hageja taotluse ja teeb tagaseljaotsuse, kuna kostja ei ole hagile vastanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 teeb kohus tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hagi aluseks on hageja ja kostja sõlmitud liisinguleping xxx/00, millest tulenevad kohustused on kostja jätnud kohaselt täitmata. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda. Toimiku materjali kohaselt tasus hageja hagiavalduselt riigilõivu 980 eurot. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 980 eurot. Kuna hagejat esindas menetluses oma töötaja, siis lepingulise esindaja hüvitatavad kulud puuduvad. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 980 eurot. Hageja taotlusel ning juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.