4.Määrus saata menetlusosalistele. Avaldada teade M.L. kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord
Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohtu 31.07.2017 määrusega kuulutas kohus välja M.L. Lxxxx pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Karin Antsovi. 26.02.2021 määrusega lõpetas kohus M.L. Lxxxx pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisega ja algatas M.L. Lxxxx kohustustest vabastamise menetluse. Menetluses jäeti usaldusisik määramata ning kohustati M.L.-i ennast täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohtumäärus jõustus 16.03.2021. Kohtumääruse kohaselt tuli usaldusisikul kaks korda aastas esitada aruanne, hiljemalt 1.septembriks ja 1.märtsiks. Väljamakse võlausaldajatele tuli teha üks kord aastas enne 20.veebruari.
2.Esimese aruande esitamise tähtaeg oli 01.09.2021. Võlgnik aruannet tähtaegselt ei esitanud. Kohus saatis 09.09.2021 meeldetuletuse e-toimiku vahendusel ja e-posti aadressile XXX ning korduva meeldetuletuse 13.10.2024 e-posti aadressile XXX. Võlgnik esitas konto väljavõtted 19.10.2021 ja 27.10.2021 ning sisulise aruande 28.10.2021. Võlgnikul ei olnud tervislikel põhjustel töökohta, kuid ta ei olnud ametlikult Töötukassas töötuna arvel.
3.Teise aruande esitamise tähtaeg oli 01.03.2022. Võlgnik aruannet tähtaegselt ei esitanud. Kohus saatis 08.03.2022 meeldetuletuse e-posti aadressile XXX ja korduva meeldetuletuse samale aadressile 25.03.2022. Võlgnik esitas konto väljavõtted 10.04.2022 ja sisulise aruande 11.04.2022. Aruande kohaselt oli võlgnik saanud alates 01.02.2022 tööle ettevõttesse Extra ehitus OÜ.
4.Kolmanda aruande esitamise tähtaeg oli 01.09.2022. Võlgnik aruannet tähtaegselt ei esitanud. Kohus saatis 12.09.2022 meeldetuletuse e-posti aadressile XXX. Kohus suhtles võlgnikuga 28.09.2022 telefoni teel, võlgnik lubas aruande esitada 03.10.2022. Kuna võlgnik aruannet ei esitanud siis kohus saatis 12.10.2022 korduva meeldetuletuse e-posti teel, kuid võlgnik aruannet ei esitanud.
5.Neljanda aruande esitamise tähtaeg oli 01.03.2023. Võlgnik aruannet tähtaegselt ei esitanud. Kohus saatis 21.03.2023 meeldetuletuse e-posti aadressile XXX. Võlgnik esitas aruande 03.04.2023. Aruande kohaselt töötas võlgnik endiselt ettevõttes Extra ehitus OÜ, kuid töökoormuse vähenemise tõttu oli töötasu vähendatud.
6.Viienda aruande esitamise tähtaeg oli 01.09.2023. Võlgnik aruannet tähtaegselt ei esitanud. Kohus saatis meeldetuletused kahel korral - 02.10.2023 ja 24.10.2023 e-posti aadressile XXX. Võlgnik esitas 08.11.2023 ja 16.11.2023 enda konto väljavõtted, millelt nähtus töötasu vähenemine veelgi. Võlgnik selgitas 29.11.2023, et tööd lihtsalt ei olnud rohkem. Kohus teostas päringu pankadesse ja tuvastas, et võlgniku nimel on LHV pangas konto, mille väljavõtteid ta kohtu aruannetes ei ole kajastanud. Samuti ei olnud ta aruannetes kajastanud sissetulekuid, mis olid laekunud LHV panka.
7.Kuuenda aruande esitamise tähtaeg oli 01.03.2024. Võlgnik aruannet ei esitanud. Kohus oli määranud võlgniku ärakuulamiseks istungi 14.03.2024. Võlgnik selgitas, et ta ei kasuta LHV kontot, vaid seda kasutab tema endine abikaasa. Samas oli sinna laekunud tema II pensionisamba raha, millega võlgnik oli maksnud enda võlgasid eraisikutele, mis käesolevas menetluses ei kajastu.
8.Seitsmenda aruande esitamise tähtaeg oli 01.09.2024. Võlgnik aruannet tähtaegselt ei esitanud. Kohus saatis 10.09.2024 meeldetuletuse e-posti aadressile XXX, kuid võlgnik aruannet määratud tähtajaks ei esitanud.
9.Kohus määras võlgniku ärakuulamiseks istungi 17.12.2024. Võlgnik kinnitas kohtukutse kättesaamist e-posti teel, kuid kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud mõjuvast põhjusest mitte ilmumiseks.
KOHTU SEISUKOHT
1.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta
30.juunini.
2.PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.
3.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
4.PankrS § 175 lg 2 p 1 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. M.L.-i ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos.
5.PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
6.PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Tartu Maakohtu 26.02.2021 määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise menetlus, pandi võlgnikule (võlgnik usaldusisiku ülesannetes) kohustus esitada kohtule perioodilisi aruandeid ja teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Esimene aruanne tuli esitada 01.09.2021, järgmine 01.03.2022 jne. Käesolevaks ajaks peaks olema menetluses esitatud seitse aruannet. Võlgnik on esitanud andmeid neljal korral ning iga kord pärast kohtu poolt saadetud meeldetuletusi. Võlgnik ei ole täitnud aruande ja andmete esitamise kohustust ning kohtule on esitatud viimased dokumendid 16.11.2023. Kohus teostas päringu pankadesse ning tuvastas, et võlgnik omab kontot LHV pangas, mille kohta ei ole andmeid aruannetes kajastatud. Samas selgus, et sinna oli laekunud võlgnikule sissetulekuid, millest ta ei olnud võlausaldajatele eraldisi teinud. Lisaks on konto väljavõttelt tuvastatud arvukalt eraisikutevahelisi ülekandeid ja laekumisi märksõnadega „võlg“ ja „laen“. Ka pärast 14.03.2024 toimunud ärakuulamist, kus kohus võlgnikule tema kohustusi ja rahade liikumise võimalusi selgitas, ei ole võlgnik oma kohustusi täitnud, jättes esitamata aruande 01.09.2024. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg 2 toodud kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta, sh esitada ka aruandeid menetluse jooksul.
7.PankrS § 173 lg 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Võlgnik ei ole teinud menetluse kestel ühtegi väljamakset võlausaldajatele. Samas on talle laekunud II pensionisamba väljamakse, millelt on eraldamiskohustus 1288,20 eurot. Lisaks on konto väljavõttelt tuvastatud arvukalt eraisikutevahelisi ülekandeid ja laekumisi märksõnadega „võlg“ ja „laen“. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg 3-5 toodud eraldamiskohustust.
8.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Võlgnik ei ole kohtule esitanud aruandeid oma tegevuse kohta. Võlgnik on seda teinud olles teadlik oma kohustustest käesolevas menetluses. Võlgnik ei ole võlausaldajatele teinud väljamakseid selleks ettenähtud ulatuses. Kohus on tuvastanud, et võlgnik on varjanud enda sissetulekuid ja uusi kohustusi eraisikute laenude näol, mis kajastusid LHV Panga kontol. Võlgnik on 14.03.2024 ärakuulamisel tunnistanud, et kasutas pensionisamba raha eraisikutele võlgnevuste tasumiseks. Eelnevad rikkumised on kahjustanud võlausaldajate huve. Asjaolu tõttu, et võlgnik ei ole taaskord esitanud aruannet ega ilmunud määratud ajal kohtuistungile, ei ole olnud võimalik võlgniku kohustuste täitmise kontroll. Võlgniku kohustuste täitmisest sõltub aga võlausaldajate nõuete rahuldamine. Tegemist on vabatahtliku menetlusega, mis viiakse läbi võlgniku tahte ning avalduse alusel ning antud juhul nähtub kohtule võlgniku käitumisest, et puudub huvi menetlust läbida. Kohtu hinnangul on võlgnik teadlikult ja tahtlikult jätnud oma kohustused võlausaldajate ees tasumata, mis näitab, et võlgnikul puudub tahe oma kohustusi täita ja võlgnevusi tasuda. Lisaks on kohus tuvastanud, et võlgnik on võtnud menetluse jooksul endale uusi kohustusi laenude näol juurde. Kohus leiab, et võlgnik on olnud vähemalt hooletu ning rikkunud PankrS § 173 lg 2-5 sätestatud kohustusi ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
9.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et M.L. Lxxxx kohustustest vabastamise menetluses on enne viie aasta möödumist ilmnenud PankrS § 175 lg 2 p 2 sätestatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks, so võlgnik on rikkunud vähemalt olles hooletu oma PankrS § 173 lg 2-5 sätestatud kohustust ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Vastavalt PankrS § 175 lõikele 5 tuleb keelduda võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
10.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda M.L.-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka M.L. Lxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
11.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna
kohus lõpetab M.L. Lxxxx kohustustest vabastamise menetluse, tuleb M.L. vabastada ka usaldusisiku kohustustest. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.