lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-5526/26

Rahvusvaheline õigusabi › Välisriigi kohtulahendite tunnustamine ja täitmine

TsiviilasiJõustunudRiigikohtu tsiviilkolleegium · 18.12.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-5526/26
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Rahvusvaheline õigusabi › Välisriigi kohtulahendite tunnustamine ja täitmine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
18.12.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1367
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 220 lg 1Eesti Vabariigi esindamine menetlusosalisenaTsMS § 702 lg 1, 2Teistmise alusedTsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 198 lg 1MenetlusosalisedTsMS § 620 lg 1Tsiviilasjas tehtud muu välisriigi kohtulahendi tunnustamineTsMS § 660 lg 3Määruskaebuse esitamise õigusTsMS § 704 lg 1Teistmisavalduse esitamise tähtaegTsMS § 710 lg 1

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (4)

lahend.ee
3-24-3191/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja12.09.20253-22-1072/28Riigikohtu halduskolleegium17.05.20243-22-1072/17Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja03.10.20223-22-1072/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium09.06.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

2-20-5526

Määruse kuupäev

Tartu, 18. detsember 2024

Kohtukoosseis

Eesistuja Kalev Saare, liikmed Kai Kullerkupp ja Vahur-Peeter Liin

Kohtuasi

V.E. avaldus Vene Föderatsiooni Peterburi linna Smolnõi rajoonikohtu 22. novembri 2016. a otsuse kohtuasjas nr 2-5730/16 tunnustamiseks Eesti Vabariigis

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12. mai 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eesti Vabariigi teistmisavaldus

Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

Avaldaja V.E. Puudutatud isik Eesti Vabariik (Politsei ja Piirivalveameti kaudu), esindaja Mirja Sarap

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 12. mai läbivaatamiseks Harju Maakohtule.
2.Rahuldada teistmisavaldus.

2020. a

määrus.

Saata

avaldus

uueks

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Rahvusvaheline õigusabi
  • 16.04.20262-24-11204/20Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.03.20262-25-11362/25Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 20.02.20262-24-17400/20Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 13.01.20262-20-132157/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.01.20262-25-17516/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 06.01.20262-25-11282/34Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Teistmisavalduse lahendamine
1.V.E. (avaldaja) esitas 13. aprillil 2020. a Harju Maakohtule avalduse Vene Föderatsiooni Peterburi linna Smolnõi rajoonikohtu 22. novembri 2016. a otsuse kohtuasjas nr 2-5730/16 (Venemaa Föderatsiooni kohtuotsus) tunnustamiseks Eesti Vabariigis. Venemaa Föderatsiooni kohtuotsusega oli tuvastatud Venemaa Föderatsiooni kodaniku V.B., sündinud xxx Pihkva oblasti Petseri rajooni Železovo külas, isadus avaldaja suhtes. Avalduse kohaselt käis avaldaja koos isa V.B-ga 9. veebruaril 2017. a Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) migratsioonibüroos ja esitas taotluse väljastada talle Eesti kodaniku pass ja isikutunnistus, kuna tema isa V.B. on sünnijärgselt Eesti kodanik. 14. mail 2019. a tegi PPA otsuse nr 15.2-9/74-1, millega keeldus avaldajale välja andmast Eesti kodaniku passi ja isikutunnistust. Avaldaja taotles Venemaa Föderatsiooni kohtuotsuse Eestis tunnustamist, et taotleda Eesti kodaniku passi ja isikutunnistust.

2-20-5526

2.Maakohus tunnustas 12. mai 2020. a määrusega Venemaa Föderatsiooni kohtuotsust Eestis. Maakohus selgitas, et Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (õigusabileping) art 50 kohaselt lepingupooled tunnustavad ja täidavad vastastikku justiitsasutuste jõustunud otsuseid tsiviil- ja perekonnaasjades, samuti kohtuotsuseid kuriteoga põhjustatud kahju hüvitamise osas. Lepingupoolte territooriumil tunnustatakse tsiviil- ja perekonnaasjades erimenetluseta eestkoste-, hooldus- ja perekonnaseisuorganite ning muude asutuste otsuseid, mis ei vaja oma iseloomu poolest täitmist. Maakohtu hinnangul puudusid õigusabilepingu art 56 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) kohased alused Venemaa Föderatsiooni kohtuotsuse tunnustamata jätmiseks. Harju Maakohtu 12. mai 2020. a määrus jõustus 28. mail 2020. a.
3.Avaldaja esitas 19. juulil 2022. a (haldusasi 3-22-1072) halduskohtusse kaebuse nõudega kohustada PPA-d väljastama avaldajale Eesti Vabariigi kodaniku pass ja isikutunnistus. Tallinna Halduskohus rahuldas 3. oktoobril 2022. a otsusega avaldaja kaebuse. PPA esitas selle otsuse peale apellatsioonkaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus 31. mail 2023. a otsusega rahuldas. Avaldaja esitas ringkonnakohtu lahendi peale kassatsioonkaebuse Riigikohtusse. Riigikohtu halduskolleegium rahuldas 17. mai 2024. a otsusega PPA kassatsioonkaebuse, tühistas Tallinna Ringkonnakohtu 31. mai 2023. a otsuse ja jättis jõusse Tallinna Halduskohtu 3. oktoobri 2022. a otsuse. Riigikohtu halduskolleegium selgitas, et juhul, kui põlvnemisasjas tehtud välisriigi kohtulahendi tunnustamisel on oluline avalik-õiguslik mõju, iseäranis kui see puudutab niivõrd põhimõttelise tähtsusega õigusinstituuti nagu kodakondsus, on Eesti Vabariik puudutatud isik, kes tuleb TsMS § 198 lg 1 p 2 ja lg 3 järgi menetlusse kaasata. Välisriigi kohtulahendi tunnustamine olulise avalik-õigusliku mõjuga asjades kitsendab Eesti Vabariigi suveräänsust, mistõttu on Eesti Vabariigil õigus TsMS § 660 lg 3 ja § 696 lg 3 järgi nende määruste peale edasi kaevata. Sellisel juhul selgitatakse riiki esindav ministeerium või muu asutus TsMS § 220 kohaselt. Kui riigile sellisest menetlusest ei teatata, kuid ilmneb, et tunnustatud kohtulahendil on oluline avalik-õiguslik mõju, on tegemist TsMS § 702 lg 2 p-s 2 sätestatud teistmise alusega.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4.Eesti Vabariik volitas PPA-d esitama Riigikohtule teistmisavalduse Harju Maakohtu 12. mai 2020. a määruse peale, millega tunnustati Eestis Venemaa Föderatsiooni kohtuotsust. Eesti Vabariik tugineb teistmise alusena TsMS § 702 lg 2 p-le 2, leides, et PPA-le kui riiki esindavale haldusorganile ei olnud teatatud käesoleva tsiviilasja menetlusest, samuti ei olnud PPA-le teada, et riiki esindav ministeerium või muu asutus võis olla Venemaa Föderatsiooni kohtuotsuse tunnustamise protsessi kaasatud. Kuna Venemaa Föderatsiooni kohtuotsuse tunnustamisel on väga oluline avalik-õiguslik mõju, siis riiki esindav haldusorgan (PPA) tuleks kohtulahendi tunnustamise menetlusse kaasata. Eesti Vabariigi arvates tuleb kohtul nii õigusabilepingu art 18 kui ka TsMS § 620 lg 1 p 1 alusel keelduda põlvnemisasjas tehtud välisriigi kohtulahendi tunnustamisest, kui on oht, et sellise kohtulahendi tunnustamisega võidakse mõnd Eesti olulist avalikku õigust kuritarvitada.
5.Avaldaja vaidleb teistmisavaldusele vastu. Eesti Vabariik ei ole järginud TsMS § 704 lg-s 1 sätestatud tähtaega, mistõttu ei saa teistmisavaldust rahuldada. Otsuse jõustumine haldusasjas andis avaldajale õigustatud ootuse, et avaldaja põlvnemine Eesti kodanikust Eesti kohtu tunnustatud Venemaa Föderatsiooni kohtuotsuse alusel on piisav, et avaldajale Eesti Vabariigi kodaniku pass ja isikutunnistus välja anda. PPA-le toimetati Harju Maakohtu 12. mai 2020. a määrus kätte 22. juunil 2022. a ning maakohtu määrus on haldusasja toimikus. Seega lõppes TsMS § 704 lg-s 1 sätestatud kahekuuline tähtaeg teistmisavalduse esitamiseks Eesti Vabariigi jaoks 23. augustil 2022. a.

2(4)

2-20-5526 Alternatiivselt lõppes tähtaeg Eesti Vabariigi jaoks 4. detsembril 2022. a ehk kaks kuud pärast Tallinna Halduskohtu 3. oktoobri 2022. a otsusest teadasaamist.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6.Kolleegium leiab, et teistmisavaldus on põhjendatud. Harju Maakohtu 12. mai 2020. a määrus tuleb TsMS § 710 lg 1 alusel tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule.
7.TsMS § 702 lg 1 võimaldab jõustunud kohtulahendi uute asjaolude ilmsikstulekul teistmise korras uuesti läbi vaadata TsMS § 702 lg-s 2 sätestatud alustel. Eesti Vabariik on teistmise alusena tuginenud TsMS § 702 lg 2 p-le 2, mille kohaselt on teistmise aluseks see, kui menetlusosalisele ei olnud menetlusest seaduse kohaselt teatatud, muu hulgas hagiavaldust kätte toimetatud, või menetlusosaline ei olnud seaduse kohaselt kohtusse kutsutud, kuigi lahend tehti tema suhtes.
8.Riigikohtu halduskolleegium on oma 17. mai 2024. a otsuses leidnud, et juhul, kui põlvnemisasjas tehtud välisriigi kohtulahendi tunnustamisel on oluline avalik-õiguslik mõju, iseäranis kui see puudutab niivõrd põhimõttelise tähtsusega õigusinstituuti nagu kodakondsus, on Eesti Vabariik puudutatud isik, kes tuleb TsMS § 198 lg 1 p 2 ja lg 3 järgi menetlusse kaasata. Juhul, kui riigile ei teatata kohtuotsuse tunnustamise menetlusest, kuid ilmneb, et tunnustatud kohtulahendil on oluline avalik-õiguslik mõju, on tegemist TsMS § 702 lg 2 p-s 2 sätestatud teistmise alusega (RKHKo 17.05.2024, 3-22-1072/28, p 27). Kolleegium jagab seisukohta, et olukorras, kus välisriigi kohtulahendi tunnustamise eesmärgiks on Eesti kodakondsuse saamine, on sellel tunnustamisel oluline avalik-õiguslik mõju. Seega tulnuks Eesti Vabariik kaasata puudutatud isikuna TsMS § 198 lg 1 p 2 ja lg 3 alusel menetlusse ning tema kaasamata jätmisel esineb TsMS § 702 lg 2 p-s 2 sätestatud alus Harju Maakohtu 12. mai 2020. a määruse teistmiseks.
9.Praegusel juhul ei kaasatud Eesti Vabariiki menetlusosalisena Venemaa Föderatsiooni kohtuotsuse tunnustamise hagita menetlusse. TsMS § 220 lg 1 kohaselt esindab Eesti Vabariiki hagita menetluses ministeerium, kelle enda või kelle valitsemisalas oleva asutuse või kelle teenistuses oleva ametiisiku tegevusega on tsiviilasi seotud või kelle valitsemisalasse kuulub menetluse esemeks olev tsiviilasi. Lisaks on sama sätte lg 3 kohaselt Justiitsministeeriumil õigus esindada Eesti Vabariiki kõigis kohtumenetlustes. Seega erineb riigi esindamine tsiviilkohtumenetluses mõneti riigi esindamisest halduskohtumenetluses, kus halduskohtumenetluse seadustiku § 17 lg 1 kohaselt on vastustajaks Vabariigi Valitsus, peaminister, minister, riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksus, avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikku ülesannet enda nimel täitev eraõiguslik juriidiline või füüsiline isik, kelle tegevuse peale on esitatud kaebus või kellega kaebajal on tekkinud või võib kõige tõenäolisemalt tekkida vaidlus asjaolu üle, mille tuvastamist kaebuses taotletakse. Eelnevast tulenevalt tuli välisriigi kohtulahendi tunnustamise menetlusse kohtumenetluse seadustikega ette nähtud pädevuse jaotuse kohaselt kaasata Eesti Vabariik Siseministeeriumi või Justiitsministeeriumi kaudu, mitte PPA.
10.TsMS § 704 lg 1 teise lause kohaselt võib teistmisavalduse põhjusel, et menetlusosaline ei olnud menetluses esindatud, esitada kahe kuu jooksul alates päevast, millal menetlusosalisele lahend kätte toimetati. Kuna Siseministeeriumile ega Justiitsministeeriumile ei ole tunnustamise asjas kohtulahendit kätte toimetatud, ei ole Eesti Vabariigi jaoks möödunud TsMS § 704 lg 1 kohane teistmisavalduse esitamise tähtaeg. Lähtudes eelmises punktis kirjeldatud kohtumenetluse seadustikega sätestatud pädevuse jaotusest, ei ole PPA võimalik teadmine Harju Maakohtu 12. mai 2020. a määrusest toimunud halduskohtumenetluses omistatav Eesti Vabariigile kui Venemaa Föderatsiooni kohtuotsuse tunnustamise menetluse kohustuslikule menetlusosalisele.

3(4)

2-20-5526

11.Asja uuesti lahendades peab maakohus Venemaa Föderatsiooni kohtuotsuse tunnustamisel mh kontrollima, kas esinevad alused välisriigi kohtulahendi tunnustamisest keeldumiseks mh õigusabilepingu art 18 alusel. Õigusabi selle art tähenduses hõlmab ka tsiviilasjades langetatud kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist, nagu tuleneb õigusabilepingu art-st 3. Seega peab maakohus asja uuesti lahendades mh kontrollima, kas Venemaa Föderatsiooni kohtuotsuse tunnustamine võib kahjustada Eesti Vabariigi suveräänsust või julgeolekut (õigusabilepingu art 18). Õigusabilepingu kehtivus lõpeb tulenevalt õigusabilepingu art 80 lg-st 2 ja Eesti Vabariigi Välisministeeriumi noodist 18. märtsil 2025. a (vt Välisministeeriumi teadaanne, RT II, 09.10.2024, 1).
12.Kuna asi saadetakse uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.11.20252-24-10052/4Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.07.20252-25-6042/2Harju Maakohus Tallinna kohtumaja