PlusPlus Capital AS hagi O L vastu võlgnevuse nõudes
Hagi hind
97,88 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: PlusPlus Capital AS, rk 11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, Tallinn, lepinguline esindaja Carlo Kask Kostja: O L, ik xxxx, elukoht xxxx Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista kostjalt O Llt hageja PlusPlus Capital AS kasuks Tele2 Eesti AS ja O L vahel 08.10.2022 sõlmitud liitumislepingust nr. xxxx ja 08.10.2022 seadmekindlustuslepingust nr xxxx tulenev tasumata põhivõlgnevus summas 60,93 eurot, 18.12.2024 (k.a) seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 9,54 eurot ja sissenõudmiskulud 25 eurot.
3.Välja mõista kostjalt O L hageja PlusPlus Capital AS kasuks TsMS § 367 alusel edaspidine seadusjärgne viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõude (60,93 euro) tasumata jäägilt alates 19.12.2024 kuni põhinõude 60,93 euro tasumiseni.
4.Jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt O Llt hageja PlusPlus Capital AS kasuks menetluskulude katteks 360 eurot.
5.Välja mõista kostjalt O Llt hageja PlusPlus Capital AS kasuks viivis menetluskuludelt (kokku 360 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Jätta kostja O L menetluskulud tema enda kanda.
7.Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
8.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6 § 633 lg.7). Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded
1.AS PlusPlus Capital esitas 23.01.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Viru Maakohtule 08.04.2023 hagi O L vastu võla nõudes.
2.Esitatud hagiavalduse kohaselt on kostja O L ja Tele2 Eesti AS vahel 08.10.2022 sõlmitud liitumisleping nr. xxxx, mille alusel kostja soetas Tele2 Eesti AS-lt seadme Apple iPhone
Pro Max
128GB
ja 08.10.2022 seadmekindlustusleping nr xxxx, mille alusel kohustus Tele2 Eesti AS pakkuma kostjale seadmekindlustust vahendades If P&C Insurance AS volituse alusel seadmekindlustuse lepingu ning esindas If P&C Insurance AS-i kindlustuslepingu sõlmimisel, muutmisel ja kahjujuhtumite käsitlemisel. Kostja kohustus tasuma seadmekindlustuse eest 12,99 eurot kuus õigeaegselt vastavalt esitatud arvetele. Kostja rikkus lepingu p. 13 ning ei tasunud seadmekindlustust alates mai 2023 /kohtu märkus: märts 2023/ osamaksest: Kuupäev 01.03.2023 01.04.2023 01.05.2023 01.06.2023 01.07.2023
Arve nr. 15116629603 15116855850 15117084231 15117311420 15117539399
Lepingu p. 2 ja tingimuste p. 3 alusel piirab Tele2 Eesti AS kliendi teenused, kui klient on tasumisega viivitanud üle 14 päeva. Kui teenus on piiratud üks kuu on Tele2 Eesti AS-l õigus leping üles öelda. Tuginedes Tingimuste p-le 3 andis Tele2 Eesti AS kostjale 29.05.2023 täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks ja kuna kostja võlgnevust ei tasunud, luges Tele2 Eesti AS lepingu ülesöelduks alates juuli 2023 osamaksest. Lepingu ülesütlemise hoiatus on saadetud kostja aadressile. Tele2 Eesti AS loovutas 28.08.2023 nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Nõude loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale. Kostja ei reageerinud talle edastatud loovutusteatisele ning ei ole võlgnevust tasunud. Vastavalt tingimuste p.-le 37 kohustus kostja tasuma arved sellel märgitud tähtajaks ja maksetega viivitamise korral on kostja kohustatud tasuma viivist vastavalt VÕS-le Euroopa Keskpanga võlasuhete intressimääras + 8% aastas. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär kuni 31.12.2022 oli 0%, alates 01.01.2023 kuni 30.06.2023 oli 2,5%, alates 01.07.2023 kuni 31.12.2023 oli 4% ja alates 01.01.2024 on 4,5% aastas. Viivisearvestusega: arve nr 15116629603 15116855850 15117084231 15117311420 Kokku
summa 8,97 12,99 12,99 12,99 47,94
viivis 10,5% alates 19.03.2023 19.04.2023 19.05.2023 19.06.2023
viivis kuni 30.06.2023 30.06.2023 30.06.2023 30.06.2023
viivis 0,27 0,27 0,16 0,04 0,74
arve nr 15116629603 15116855850 15117084231 15117311420 15117539399 Kokku
summa 8,97 12,99 12,99 12,99 12,99 60,93
viivis 12% alates 01.07.2023 01.07.2023 01.07.2023 01.07.2023 19.07.2023
viivis kuni 31.12.2023 31.12.2023 31.12.2023 31.12.2023 31.12.2023
viivis 0,54 0,78 0,78 0,78 0,70 3,59
arve nr 15116629603 15116855850 15117084231 15117311420 15117539399 Kokku
summa 8,97 12,99 12,99 12,99 12,99 60,93
viivis 13,5% alates 01.01.2024 01.01.2024 01.01.2024 01.01.2024 01.01.2024
viivis kuni 08.04.2024 08.04.2024 08.04.2024 08.04.2024 08.04.2024
viivis 0,33 0,47 0,47 0,47 0,47 2,21
Hageja palub kostjalt viivised välja mõista summas 4,33 eurot. Hageja nõuab kostjalt TsMS § 367 alusel ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat seadusjärgset viivist VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel tasumata põhinõudelt 60,93 eurolt alates 09.04.2024 kuni põhivõlgnevuse 60,93 euro tasumiseni. Vastavalt tingimuste punktile 3 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 1132 lg 2 seob sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta
sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena tasulised meeldetuletuskirjad 27.09.2023 15 eurot, 24.10.2023 5 eurot ja 14.12.2023 5 eurot, hagejale teadaolevale kostja aadressile. Seega on hageja kandnud võlgnevuse sissenõudmiselt reaalseid kulusid ja juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p 1 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 25 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited
3.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud TsMS § 317 lg 12 ja lg 3 kohaselt avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 27.08.2024. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates teate kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamisele järgnevast päevast arvates. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati 27.08.2024 ja loeti kättetoimetatuks 12.09.2024, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 26.09.2024. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
5.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
6.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Tele2 Eesti AS on liitumislepingust tuleneva võlanõude loovutanud 28.08.2023 PlusPlus Capital AS-le (dtl 51).
7.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad esialgse võlausaldaja Tele2 Eesti AS ja kostja vahel 08.10.2022 sõlmitud seadmekindlustuslepingust nr xxxx ning kostjale 01.03.2023 – 01.07.2023 esitatud arvetest, põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud. Seega rahuldab kohus hageja nõude põhivõlgnevuse 60,93 euro väljamõistmiseks kostjalt.
8.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
9.Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis tasumata arvetelt hagiavalduse esitamise ehk 08.04.2024 seisuga kokku summas 4,33 eurot. Kohus märgib, et hageja on küll ekslikult jätnud nõude kokku liitmisel arvestamata viivise perioodil 01.01.2024 – 08.04.2024 summas 2,21 eurot, kuid kuna hageja on nimetatud perioodil arvestanud viivist vale seadusjärgse viivise määraga (13,5% aastas, 12,5% aastas asemel), siis ei oleks kohus nimetatud arvestusega nõustunud. Kuivõrd kohus ei saa ületada hageja esitatud nõude piire (TsMS § 439), siis peab kohus põhjendatuks hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõuet summas 4,33 eurot. TsMS § 367 teisest lausest tulenevalt tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana kuni otsuse tegemiseni, mistõttu arvestab kohus sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise põhinõudelt 60,93 eurolt vastavalt hageja taotlusele alates 09.04.2024 – 18.12.2024 (k.a) 254 päeva eest, mis moodustab 5,21 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 18.12.2024 seisuga kokku summas 9,54 eurot (4,33 + 5,21).
10.Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 19.12.2024 edasiulatuv seadusjärgne viivis põhinõude tasumata jäägilt kuni põhinõude 60,93 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos varasemalt sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine viivis ei tohi ületada 51,39 eurot (60,93 – 9,54).
11.Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel peale lepingu ülesütlemist summas 25 eurot (15+5+5). Kuivõrd hageja on edastanud peale lepingu lõppemist kostjale kolm meeldetuletuskirja (27.09.2023, 24.10.2023 ja 14.12.2023 – dtl 52-54), siis leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
12.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
14.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 100 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast.
15.Hageja palub kostjalt välja mõista ka TsMS §484 2 tulenev maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot, õigusabikulud summas 427 eurot (käibemaksuga) ning viivise menetluskuludelt. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Hagejale on osutatud õigusabi 3,5 tunni ulatuses tunnihinnaga 100 eurot käibemaksuta (120 eurot käibemaksuga), mis sisaldab dokumentide komplekteerimist ja analüüsi 1,5 h ja hagiavalduse koostamist ja kohtule esitamist 2 h. Kohus leiab, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt.
16.TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu väljamõistmiseks kostjalt summas 20 eurot (TsMS § 4842).
17.Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud.
18.Väljakujunenud kohtupraktika alusel saab hageja õigusabikulu arvel teenuse tunnihinnaks märgitud 100 eurot/tund (käibemaksuta) ehk 120 eurot/tund (käibemaksuga) pidada mõistlikus suuruses olevaks.
19.Kohus ei nõustu täiel määral esinduse ajakuluga. Kohus leiab, et käesoleva hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist hagejaga, kes käesoleva hagiga sarnaseid trafaretseid hagisid, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid andmeid lepingu sõlmimise kuupäeva osas ning muuta lepingust tulenevate summade suurusi, esitab kohtutesse märkimisväärsel hulgal. Kohus leiab, et tegemist on tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Antud asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Hageja on koostanud vaid hagiavalduse. Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad. Hagi dokumendid, mille komplekteerimisele ja analüüsile kulus esindajal 1,5 tundi, kohtu hinnangul märgitud mahus ajakulu ei õigusta, kuivõrd dokumentide komplekteerimine ja nendega tutvumine pidi toimuma juba maksekäsu kiirmenetluse avaldust esitades. Samuti ei ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad. Seega pole tegemist keeruka ja mahuka tsiviilasjaga. Arvestades eeltoodut peab kohus vajalikuks ja mõistlikuks ajakuluks 2 tundi ehk õigusabikulud on põhjendatud summas 240 eurot (käibemaksuga).
20.Kokkuvõttes moodustavad hageja põhjendatud menetluskulud 360 eurot (100 + 20 + 240), mis kuulub kostjalt väljamõistmisele.
21.Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad.
22.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.
23.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.