Võlaõigus

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni.

KOHTU SELGITUSED

1) Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. 2) Hageja nõude aluseks on kostja ja hageja vahel 15.06.2017 sõlmitud laenuleping nr xxxx krediidisummaga 2500 eurot, intressimääraga 24,68% aastas ja 28.09.2017 sõlmitud lisa, millega suurendati krediidimäära 3012,98 euroni, intressimääraga 20,67% aastas. Lepingu kohaselt laenas hagejale raviasutuse poolt kostjale pakutava raviteenuse finantseerimiseks ajaperioodil 10.07.2017-10.03.2021. Kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust jättes tasumata graafikujärgsed osamaksed alates maikuust 2018. Võlausaldaja andis 08.09.2023 kostjale täiendava tähtaja (14 päeva) võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, esitas 06.10.2023 avalduse maksekäsu kiirmenetluse algatamiseks. 3) Eelnevalt oli maksekäsu kiirmenetluses 04.11.2023 võlgnikule makseettepanek kätte toimetatud e-posti aadressil XXX. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus võttis hagiavalduse 06.06.2024 menetlusse. Kohus saatis hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega 02.07.2024 kostjale e-posti aadressil XXX ja luges kirja ja menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 3 tööpäeva möödumisel vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku TsMS § 3141 lg 2 alusel kostja poolt kohtule avaldatud aadressil (05.07.2024). Kohus nõudis kostjalt kirjalikku vastust 20 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (25.07.2024) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. 4) 02.07.2024 saadeti nimetatud e-posti aadressilt kohtule allkirjastamata kiri, millele oli alla kirjutatud :„Nägemist, S. J.-i jurist“. TsMS § 221 lg 2 kohaselt tõendab lepingulise esindaja volitust volikiri, mis esitatakse kohtule. Kohtu nõudele, et esindajal tuleb esitada kohtule esindusõigust tõendavad dokumendid – digitaalselt allkirjastatud volikiri ning õigusteaduse õppesuuna magistrikraadi diplom hiljemalt 13.09.2024 – S. J.-i jurist ega ka kostja ise ei vastanud. Seega jätab kohus nimetatud anonüümse esindaja kirja tähelepanuta.

5) TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. 6) TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 7) Hagiavalduse kohaselt palub hageja juhul, kui kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega, kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõiv 560 eurot. Muid menetluskulusid pole hageja märkinud. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluses tasutud riigilõivu 560 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.