lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-9511/52

Muud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 10.12.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-22-9511/52
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
10.12.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1754
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise koht ja aeg Tsiviilasja number Tsiviilasi

Tartu Ringkonnakohus Anneli Alekand, Üllar Roostoja, Margit Jäätma Tartu, 10. detsember 2024 2-22-9511 X.X avaldus pankroti väljakuulutamiseks Menetlusabi ja riigi õigusabi taotlus

Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad

Viru Maakohtu 14. detsembri 2022. a määrus X.X määruskaebus Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja (avaldaja) X.X (isikukood XXXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Kaire Hänilene

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Viru Maakohtu 14. detsembri 2022. a määrus ning saata X.X pankrotiavaldus Viru Maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Rahuldada X.X määruskaebus osaliselt. Edasikaebamise kord Määrus ei ole Riigikohtule edasikaevatav.

ASJAOLUD

1.X.X (avaldaja) esitas 29. juunil 2022 Viru Maakohtule venekeelse avalduse füüsilise isiku pankroti väljakuulutamiseks. Avaldaja märkis, et soovib menetlusabi ja riigi õigusabi.
2.Viru Maakohus jättis 15. septembri 2022. a määrusega avaldaja pankroti väljakuulutamise avalduse käiguta kuni menetlusabi ja riigi õigusabi taotluse lahendamiseni. Maakohus jättis avaldaja menetlusabi ja riigi õigusabi taotluse käiguta ning määras tähtaja nõuetekohase menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja riigi õigusabi taotluse esitamiseks. Maakohus lisas menetlusabi ja riigi õigusabi vormid kohtumäärusele.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Avaldaja esitas venekeelse taotluse kohtumääruse ja selle lisade tõlkimiseks vene keelde.
4.Maakohus saatis avaldajale selgituse, milles märkis, et seaduses puuduvad alused kohtudokumentide võõrkeelde tõlkimiseks. Maakohus määras avaldajale täiendava tähtaja 15. septembri 2022 määruses märgitud puuduste kõrvaldamiseks.
5.Maakohus jättis 28. oktoobri 2022. a määrusega avaldaja maksejõuetusavalduse käiguta ja määras tähtaja nõuetekohase maksejõuetusavalduse esitamiseks seaduses kehtestatud maksejõuetusavalduse vormil ja riigilõivu 10 eurot tasumiseks.
6.Avaldaja saatis maakohtule 9. novembril 2022 kirja, milles märkis, et ei valda eesti keelt ning ei saa talle saadetud dokumentidest aru. Avaldaja palus dokumentide tõlget vene keelde.
7.Maakohus jättis 23. novembri 2022. a määrusega avaldaja pankrotiavalduse käiguta ja määras tähtaja nõuetekohase ja eestikeelse pankrotiavalduse täpsustamiseks; maksejõuetuse põhistamiseks (seletus); korrektse vara- ja võlanimekirja esitamiseks; nimekirjas tuleb ära märkida pangakontod koos jääkidega; kui avaldajal ei ole võimalik esitada pangakontode väljavõtteid, tuleb seda võlanimekirjas märkida; avalduses võlausaldajate andmete täpsustamiseks; tõendite ja dokumentide esitamiseks oma majandusliku seisundi ja maksevõime kohta; täpsustada, millistest vahenditest kannab avaldaja pankrotimenetluse kulud ja rahuldab võlausaldajate nõuded ning 10 eurot riigilõivu tasumiseks. Avaldaja sai kohtumääruse kätte isiklikult 29. novembril 2022. Kohtu määratud tähtajaks 13. detsembriks 2022 avaldaja kohtu nõuet pankrotiavalduse puuduste kõrvaldamiseks ei täitnud ega taotlenud ka menetlustähtaja pikendamist.

MAAKOHTU SEISUKOHT

8.Viru Maakohus keeldus 14. detsembri 2022. a määrusega menetlusabi ja riigi õigusabi taotluse ning pankroti väljakuulutamise avalduse menetlusse võtmisest. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda. Vastavalt füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg-le 1 kohaldatakse FiMS-i pärast FiMS-i jõustumist esitatud maksejõuetusavalduste alusel algatatud menetlustele. Vastavalt sama paragrahvi lg-le 2 kohaldatakse enne FiMS-i jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. FiMS jõustus 1. juulil 2022. Avaldaja esitas pankrotiavalduse 29. juunil 2022. Seega kohaldub avaldaja pankrotiavalduse menetlemisele kuni 30. juunini 2022 kehtinud pankrotiseadus (PankrS). Avaldaja esitas kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. PankrS § 13 lg 1 kohaselt peab võlgnik pankrotiavalduses põhistama oma maksejõuetuse. Lõike 2 kohaselt lisab võlgnik maksejõuetuse põhistamiseks pankrotiavaldusele seletuse maksejõuetuse põhjuse kohta ja võlanimekirja. Võlanimekirjas märgitakse võlgniku võlausaldajate nimed ja nende elu- või asukohad ning nende nõuded, samuti andmed võlgniku vara kohta. Seletusele ja võlanimekirjale kirjutab võlgnik alla. Vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 8 tuleb võlgniku pankrotiavalduse esitamisel tasuda riigilõivu 10 eurot. PankrS § 14 lg 1 p 3 kohaselt keeldub kohus määrusega pankrotiavaldust menetlusse võtmast, kui esinevad muud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 9 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse

vorminõudeid. TsMS § 371 lg 1 p 10 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Kohus andis võlgnikule korduvalt tähtaja nõuetekohase avalduse, seletuse ja võlgniku allkirjaga võlanimekirja kohtule esitamiseks ning riigilõivu tasumiseks. Avaldaja kohtu nõuet pankrotiavalduse puuduste kõrvaldamiseks tähtaegselt ei täitnud. Kuna pankrotiavaldus ei vasta pankrotiavalduse olulisele vorminõudele, s.o kohtule ei ole esitatud seletust maksejõuetuse põhjuste kohta ega võlgniku võlanimekirja, mis oleks võlgniku poolt allkirjastatud ning avalduselt ei ole riigilõivu tasutud, keeldus maakohus pankrotiavalduse menetlusse võtmisest. Maakohus leidis, et koos avaldusega esitatud taotlus menetlusabi ja riigi õigusabi saamiseks ei ole nõuetekohased. Maakohus määras avaldajale korduvalt tähtaja nõuetekohase taotluse esitamiseks. Kohus selgitas, et tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmise korral jäetakse taotlus menetlusse võtmata (TsMS § 3401 lg 2). Kuna avaldaja kohtu nõuet puuduste kõrvaldamiseks tähtaegselt ei täitnud, keeldus maakohus menetlusabi ja riigi õigusabi taotluse menetlusse võtmisest. Maakohus selgitas, et avaldaja esitas kohtule taotluse kohtudokumentide tõlkimiseks. TsMS § 180 lg 1 p 1 annab menetlusosalisele võimaluse korraldada võõrkeelsete menetlusdokumentide tõlkimist eesti keelde menetlusabi vahendusel. Seega puuduvad seaduses sätestatud alused kohtudokumentide võõrkeelde (avaldaja vallatavasse keelde) tõlkimiseks menetlusabi korras TsMS § 180 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 32 lg 1 alusel toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. TsMS § 33 lg 4 kohaselt korraldab kohus menetlusosalise jaoks kohtulahendi võõrkeelde tõlkimise üksnes menetlusosalise soovil ja tingimusel, et menetlusosalist ei esinda menetluses esindaja ja talle on antud menetlusabi tõlkekulude kandmiseks. Avaldaja ei esitanud kohtule nõuetekohast menetlusabi taotlust ning kohus keeldus menetlusabi taotluse menetlusse võtmast. Seega puuduvad seaduses sätestatud alused kohtudokumentide võõrkeelde (avaldaja vallatavasse keelde) tõlkimiseks TsMS § 33 lg 4 alusel.

MÄÄRUSKAEBUS

9.Avaldaja esitas 4. jaanuaril 2023 maakohtu määruse peale määruskaebuse ja taotluse riigi õigusabi saamiseks.
10.Maakohus rahuldas 6. märtsi 2024. a määrusega avaldaja taotluse riigi õigusabi saamiseks osaliselt. Maakohus andis avaldajale riigi õigusabi õigusnõustamiseks, tsiviilasjas nr 2-229511 kohtule esitatud määruskaebuse perspektiivikuse välja selgitamiseks ja vajadusel õigusdokumendi ja määruskaebuse koostamiseks. Õigusnõustamise käigus võib antud õigusabi üle kanduda riigi õigusabi muuks liigiks, sealhulgas avaldaja esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus käesolevas pankrotimenetluses, sealhulgas nõuetekohase määruskaebuse, menetlusabi taotluse ja pankrotiavalduse koostamiseks ja kohtule esitamiseks.
11.Avaldaja riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu 14. detsembri 2022. a määrus ning anda avaldajale piisav tähtaeg nõuetekohase menetlusabi taotluse ja pankrotiavalduse koostamiseks ning kohtule esitamiseks. Maakohus on vaidlustatavas määruses heitnud avaldajale ette pankrotiavalduse puuduste kõrvaldamata jätmist, mistõttu pankrotiavaldus ei vasta pankrotiseaduses sätestatud nõuetele.

Selline olukord kujunes üksnes sellepärast, et avaldaja ei saanud kohtu nõudmistest ega otsustustest aru. Avaldaja teavitas järjepidevalt kohut oma puudulikust eesti keele oskusest ning palus tõlkida asjakohane teave talle arusaadavasse keelde. Kohus seda ei teinud, vaid jätkas avaldajale eestikeelsete nõuete ja seisukohtade esitamist, mis lõpptulemusena viis olukorrani, et kohus keeldus avaldaja menetlusabi ja riigi õigusabi taotluse ning avaldaja pankroti väljakuulutamise avalduse menetlusse võtmisest. Avaldaja on soovinud, et võetaks menetlusse tema pankrotiavaldus ja kuulutataks välja tema pankrot. Pankrotti on ta pidanud vältimatuks seetõttu, et tal on hulgaliselt kohustusi, mille täitmine on tema varandusliku seisu tõttu võimatu. Et aga pankrotiavaldust üldse menetlema hakataks, on ta pidanud kohtule esitama avalduse ja muud dokumendid nõuetekohaselt eesti keeles. Materjalide eesti keelde tõlkimiseks tal rahalised vahendid puuduvad, kuid kohus ei ole talle selles osas tõlkeabi võimaldanud. Samuti puuduvad avaldajal rahalised vahendid selleks, et tõlkida eesti keelde kohtu poolt talle edastatud dokumendid. Niisiis on avaldajal puudunud objektiivne võimalus oma õiguse eest seismiseks. Tõlkeabist ilma jätmine jätab avaldaja sisuliselt ilma ka talle Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklist 6 tulenevast õigusest. Konventsioon näeb ette, et avaldajal peaks olema õigus oma tsiviilasja ajamiseks kohus, kuid tõlkeabi võimaldamata jätmise tõttu ei ole tal olnud võimalik oma õigust realiseerida. Arusaamatu on maakohtu selgitus, et seaduses puuduvad sätestatud alused kohtudokumentide võõrkeelde (avaldaja vallatavasse keelde) tõlkimiseks menetlusabi korras TsMS § 180 lg 1 p 1 alusel. Maakohus on tõlkeabi reguleerivaid norme liialt kitsalt ja paindumatult tõlgendanud, tekitades sellega olukorra, et Eestis alaliselt elavale isikule, kes ei valda eesti keelt, kellel ei ole piisavalt vahendeid koheseks tõlke eest tasumiseks, kes viibib kinnipidamiskohas ja sellest tulenevalt on piiratud võimalused paluda kellelgi dokumente tõlkida, justkui ei esinegi reaalselt õiguslikku võimalust tõlkeabi saada ning tema tsiviilõigused jäävad seetõttu realiseerimata ja inimõigused kaitseta. Avaldaja palub, et ringkonnakohus hindaks tõlkeabi käsitlevate normide eesmärki ja koostoimet ning maakohtupoolse tõlgenduse kooskõla konventsiooni art 6 lg-ga 1.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning pankrotiavaldus tuleb saata maakohtule tagasi menetlusse võtmise otsustamiseks (TsMS § 667 lg 2). Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
13.Avaldaja esitas maakohtule venekeelse avalduse pankroti väljakuulutamiseks, menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja riigi õigusabi saamiseks. Avaldaja on menetluse jooksul korduvalt maakohtule teatanud, et ta ei saa eesti keelest aru ja vajab abi kohtudokumentidest arusaamiseks. Maakohus keeldus avaldaja menetlusabi ja riigi õigusabi taotluse ning pankrotiavalduse menetlusse võtmisest ühe määrusega.
14.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus avaldaja avalduse ja taotluste lahendamisel rikkunud menetlusnorme ja käitunud vastuoluliselt. Menetlusabi on riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. TsMS § 180 lg 1 näeb ette, et menetlusabina võib kohus isiku (menetlusabi saaja) taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu maksmisest või muude kohtukulude või menetlusdokumentide ja kohtulahendi tõlke kulude kandmisest (p 1) ja et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses (p 3). TsMS § 187 lg 1 kohaselt lahendatakse menetlusabi taotlus määrusega. Lõike 5 teise lause kohaselt pikendab kohus mõistlikult enda määratud tähtaega,

eelkõige hagile, kaebusele või taotlusele vastamiseks määratud tähtaega, pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui menetlusabi andmise taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Maakohus on 15. septembri 2022. a määruses märkinud, et jätab avaldaja avalduse pankroti väljakuulutamiseks käiguta kuni menetlusabi taotluse ja riigi õigusabi taotluse lahendamiseni. Seejärel on maakohus koostanud avaldaja pankrotiavalduse käiguta jätmise määrusi 28. oktoobril 2022 ja 23. novembril 2022, ilma et oleks lahendatud menetlusabi ja riigi õigusabi taotlust. Maakohus ei ole tuvastanud, et menetlusabi andmise taotluse oleks avaldaja esitanud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Kui menetlusabi ja riigi õigusabi taotlused jäävad menetlusse võtmata, tuleb määrata uus tähtaeg pankrotiavalduse puuduste kõrvaldamiseks. Seega oleks maakohus pidanud pärast menetlusabi ja riigi õigusabi taotluste lahendamist pikendama avaldajale nõuetekohase pankrotiavalduse esitamiseks määratud tähtaega. Ringkonnakohus selgitab, et maakohus ei ole rikkunud menetlusnorme sellega, et suhtles avaldajaga eesti keeles. TsMS § 33 lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. Maakohus on menetlusnorme rikkudes keeldunud avaldaja pankrotiavalduse menetlusse võtmisest sama määrusega, millega keeldus menetlusse võtmast avaldaja menetlusabi ja riigi õigusabi taotlust. Maakohus oleks pidanud esmalt lahendama menetlusabi ja riigi õigusabi taotlused, seejärel andma tähtaja nõuetekohase pankrotiavalduse esitamiseks ning alles siis lahendama avalduse menetlusse võtmise.

15.Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata tagasi avaldaja pankrotiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Kuna nõuetekohase menetlusabi taotluse ja pankrotiavalduse esitamiseks tähtaja määramise otsustab maakohus, tuleb määruskaebus rahuldada osaliselt.
16.Kuivõrd maakohtu määrus tühistatakse ja määruskaebus rahuldatakse osaliselt, puudub vajadus hinnata veel täiendavalt tõlkeabi käsitlevate sätete kooskõla Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 6 lg-ga 1.
17.Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asjas tehtavas lõpplahendis. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja