LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS hagi M T vastu võlgnevuse nõudes
Hagi hind
949,22 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS, rk 10361578, seaduslik esindaja Aivar Pilv Kostja: M T, ik xxxx Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista kostjalt M T hageja LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS kasuks 17.10.2023 sõlmitud kliendilepingust nr. xxxx tulenev tasumata võlgnevus summas 737,80 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 09.12.2024 seisuga 128,21 eurot ja TsMS § 367 alusel viivis määraga 24% aastas põhivõlgnevuse (737,80 euro) tasumata jäägilt alates 10.12.2024 kuni põhivõlgnevuse rahuldamiseni, kuid kokku mitte suuremas ulatuses kui põhivõlgnevus.
3.Jätta hageja menetluskulud kostja kanda ja välja mõista kostjalt M T hageja LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS kasuks menetluskulude katteks 245 eurot.
4.Jätta kostja M Ti menetluskulud tema enda kanda.
5.Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
6.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded
1.29.04.2024 esitas LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses menetluse jätkumisega hagimenetluses 30.05.2024, korrigeeritult 08.07.2024 Viru Maakohtule hagi M Ti vastu võlgnevuse nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt pöördus kostja hageja poole õigusteenuse saamiseks tsiviilasjas nr 2-23-13792, millest tulenevalt osutas hageja kostjale õigusteenust 2023. aastal sõlmitud kliendilepingu nr xxxx alusel (dtl 55 - 59).
19.oktooberil 2023 esitas hageja kostjale kliendilepingus sätestatud ülesannete täitmise eest arve nr 20231217 summas 957,80 eurot (koos käibemaksuga) (dtl 35-36), millele lisatud spetsifikatsioonist nähtuvad arvega seonduvalt osutatud õigusteenuse raames tehtud tööd. Nimetatud arve tasumise tähtaeg oli 26. oktoober 2023. 14.11.2023 ja 04.12.2023 meeldetuletuskirjas palus hageja tasuda arve. 20.12.2023 edastas hageja viimase pöördumise arve nr 20231214 tasumiseks, millele kostja vastas 27.12.2023, paludes kokkulepet arve tasumiseks osamaksetena (dtl 39-42). 05.01.2023 (kohtu märkus- õige peaks olema 2024) edastas hageja kostjale maksegraafiku, mille kostja 8. jaanuaril kinnitas ja palus pikendada esimese makse tähtaega kuni 25.01.2024 (algse 15.01.2024 asemel (dtl 60-63). 09.01.2024 edastas hageja kostjale allkirjastamiseks temaga eelnevalt kooskõlastatud maksegraafiku ja võlatunnistuse (dtl 64 - 66). Hageja korduvatele (19.01.2024, 30.01.2024, 22.02.2024) meeldetuletustele võlatunnistuse allkirjastamiseks ja selle tagastamiseks hagejale, kostja enam ei reageerinud (dtl 67 - 69). Maksegraafiku kohaselt pidi kostja esimese osamakse tasuma 25.01.2024 summas 357,80 eurot, teise osamakse 05.02.2024 summas 300 eurot ja kolmanda osamakse 19.03.2024 summas 300 eurot. Hagiavalduse esitamise aja seisuga ei ole kostja makseid vastavalt maksegraafikule teostanud. Kostja on teinud kolm osamakset - 01.02.2024 summas 70 eurot, 14.03.2024 summas 100 eurot ja 19.03.2024 summas 50 eurot.
Hagiavalduse esitamise seisuga on arve nr 20231217 kostja poolt tasumata summas 737,80 eurot (summa käibemaksuga). Hagejal on kostja vastu rahalise kohustuse täitmise nõue. Advokaadibüroo nõuab kostjalt põhivõla tasumist. Advokatuuriseaduse § 55 lg 3 sätestab, et õigusteenuse osutamiseks advokaadibüroo pidaja poolt isikuga sõlmitavale kliendilepingule kohaldatakse käsundit reguleerivaid sätteid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 619 on sätestatud, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (kaäsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Advokaadibüroo ja kostja vahel sõlmitud kliendilepingus on hageja oma kohustuse korrektselt ja nõuetekohaselt täitnud, hagi aluseks oleval arvel kajastatud õigusabiteenused on osutatud kokkulepitud ulatuses ja kostjat ka sellest informeerides. Kuna kostja on talle teostatud tööd vastu võtnud, siis eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1 alusel oli kostjal kohustus hageja poolt esitatud arve nr 20231217 tasuda 7 (seitsme) kalendripäeva jooksul arvates arve väljastamise kuupäevast, kuid ta on jätnud selle kohustuse täitmata kokku summas 737,80 eurot, mistõttu on hagejal kostja vastu käsundi täitmisest tulenev ja sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuse nõue summas 737,80 eurot. VÕS § 113 lg 1 ning kliendilepingu p-i 9 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt arve tasumisega viivitamisel viivist 24% tasumata summalt aastas kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Sissenõutavaks muutunud viivised on arvestatud alates 20.03.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 29.05.2024 arve nr 20231217 tasumata summalt 737,80 eurolt summas 34,35 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista. TsMS § 367 alusel palub hageja mõista kostjalt välja edaspidised viivised suuruses 24% tasumata põhinõude summalt aastas alates hagi esitamisele järgnevast päevast 30.05.2024 kuni nõude täieliku rahuldamiseni, aga mitte suuremas ulatuses kui põhinõue. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited
2.Kostjale on hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise 09.07.2024 määrus kätte toimetatud isiklikult 07.11.2024. Kostjat oli kohustatud hagile vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja ei ole kirjaliku vastust hagiavaldusele esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Kostjale on selles menetluses tähtajaks määratud 20 päeva. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kättetoimetatud 07.11.2024, seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 27.11.2024. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
4.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses tagaseljaotsusega.
5.Poolte vahel on 17.10.2023 sõlmitud kliendileping nr xxxx, millega kostja andis hagejale käsundi õigusteenuse osutamiseks ja kostja võttis endale kohustuse selle eest hagejale tasuda. Lepingu alusel esitatud arvet kostja nõuetekohaselt ei tätnud ja, olles seda osaliselt täitma asunud, ei ole seda ka sisuliselt vaidlustanud. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS §-s 619 on sätestatud, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (kaäsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
6.Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud. Kostja on jätnud osaliselt tasumata hageja poolt esitatud arve nr 20231217, st kokku summas 737,80 eurot.
7.Kostja ei ole esitanud hagimenetluses vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Seega rahuldab kohus hageja nõude kogu ulatuses, mõistab välja põhinõude 737,80 eurot.
8.VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
9.Kohus märgib, et korrigeeritud hagi resolutsiooni p.-s 1.4 esitatus (edaspidise viivisenõude esitamisel) on ebatäpsus põhinõude summa osas - 737,60 euro asemel tuleb õigeks lugeda 737,80 eurot.
10.Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis tasumata põhinõudelt 737,80 eurolt lepingus kokku lepitud viivisemääras 24% aastas alates 20.03.2024 kuni hagi esitamiseni 29.05.2024, 71 päeva eest kokku summas 34,35 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivisearvestusega (dtl 43). Kuivõrd TsMS § 367 teisest lausest tulenevalt tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana kuni otsuse tegemiseni, arvestab kohus vastavalt hageja taotlusele sissenõutavaks muutunud lepingujärgse viivise 24% aastas põhinõudelt 737,80 eurolt alates 30.05.2024 kuni lahendi tegemiseni 09.12.2024 (k.a) 194 päeva eest, mis on 93,86 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 09.12.2024 seisuga kokku summas 128,21 eurot (34,35 + 93,86).
11.Arvestades hageja taotlust ja juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele ka edasiulatuv lepingujärgne viivis 24% aastas tasumata põhinõude jäägilt alates 10.12.2024 kuni põhinõude 737,80 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos
sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine arvestatav viivis ei tohi ületada 609,59 eurot (737,80 – 128,21).
12.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
14.Hageja tasus riigilõivu 245 eurot ja see kuulub kostjalt väljamõistmisele. Muude menetluskulude taotlust, maakohtu 09.07.2024 määruse p.4 alusel, ei ole hageja tähtaegselt esitanud.
15.Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.
16.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.