Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Kohtuasi
M.O hagi I.A tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 25. oktoobri 2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
I.A apellatsioonkaebus
Kaebuse hind ringkonnakohtus
3500 eurot
vastu
testamendi
tühisuse
Menetlusosalised ja nende Hageja M.O (isikukood XXX), lepinguline esindaja esindajad ringkonnakohtus Annika Murulaid Kostja I.A (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Klen Laus Menetluse liik
Kohtuistung, 04.11.2024
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 25. oktoobri 2023 otsus, välja arvatud osas, milles maakohus jättis protokolli parandamise taotluse rahuldamata (s.o resolutsiooni punkt 1). Saata tsiviilasi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.
2.I.A apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
1.M.O (hageja) esitas Pärnu Maakohtule hagiavalduse I.A (kostja) vastu W. I.A (pärandaja) 10.03.2022 testamendi tühisuse (kehtetuse) tuvastamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt suri pärandaja 14.08.2022. Pärast pärandaja surma saatis Tallinna notar Lia Martens hagejale teatise pärimismenetluse alustamise kohta. Teatises on notar muuhulgas andnud hagejale teada, et; pärandaja on 12.12.2016 teinud noraiaalse testamendi, mille kohaselt on pärandaja nimetanud kogu oma vara pärijaks kostja ning määranud ka oma pärandvarast annakud; pärandaja on 11.07.2019 teinud notariaalse testamendi, mille kohaselt on pärandaja määranud uued annakud, kuid uut pärijat nimetanud ei ole; pärimismenetluse algatamisel on notarile esitatud kodune testament, mis pärimismenetluse algataja kinnitusel on pärandaja poolt omakäeliselt kirjutatud ja pärandaja poolt allkirjastatud 10.03.2022 (edaspidi kodune testament), millega on pärandaja veelkord määranud uued annakud, kuid uut pärijat nimetanud ei ole. Koduse testamendiga on pärandaja määranud järgmised annakud: 1) hagejale ja kostjale kinnistu asukohaga XXX, millest maatükk katastritunnusega XXX on annakuna määratud Yle; 2) kostjale on määratud pärandajale kuuluv mõtteline osa kinnistust KKK ja KKKa Pärnu linnas; 3) raha lastelastele.
3.Testamendi ettelugemisel avaldas notar Lia Martens, et kostja seletuse kohaselt andis koduse testamendi talle kinnises ümbrikus üle Q, kelle kätte oli pärandaja selle hoiule andnud. Q on avaldanud, et pärandaja andis 2021.a lõpupoole tema kätte hoiule kinnise ümbriku, mille ta palus oma surma korral üle anda kostjale. Ümbriku sisu kohta sai Q aru, et selles on pärandaja kodune testament.
4.Kuna Q on avaldanud, et pärandaja on temale andnud hoiule kinnise ümbriku 2021 lõpupoole ja kostja on kinnitanud notarile, et tema sai 10.03.2022 kuupäevaga koduse testamendi Qlt, siis on tegemis koduse testamendiga, milline on koostatud vähemalt 9 kuud enne pärandaja surma. Seega on pärandaja 10.03.2022 kodune testament tühine (kehtivuse kaotanud).
5.Pärnu Maakohus peatas 14.11.2022 hagi tagamise määrusega notar Lia Martensi menetluses olevas W. I.A pärimisasjas pärimistunnistuse väljastamise kuni tsiviilasjas 222-17022 lõpplahendi jõustumiseni.
Vastus hagile
6.Kostja hagi ei tunnista. 10.03.2022 testament on koostatud selles toodud kuupäeval ja on kehtiv. Kostja ei saanud 10.03.2022 testamenti Qlt, vaid pärandaja käest 02.04.2022. Q valduses olev ümbrik ei sisaldanud 10.03.2022 kuupäevaga kodust testamenti. Ümbrik sisaldas koopiaid pärandaja 2016 ja 2019 notariaalsetest testamentidest. Q ei teadnud, mis tegelikult ümbrikus oli.
7.Kostja ei ole notarile väitnud, et sai 10.03.2022 koduse testamendi Qlt. Tegemist on kommunikatsiooniveaga. Kostja pöördus ema surma järgselt notari poole pärimismenetluse algatamiseks ning esitas notarile kõik tema valduses olnud testamendid. Kostja avaldas notarile, et esitatud dokumentide seas on ka Qlt saadud testamendid, kuid pidas silmas notariaalseid testamente, mitte 10.03.2022 kodust testamenti. Maakohtu otsus ja põhjendused
8.Pärnu Maakohus rahuldas 25.10.2023 otsusega hagi ja tuvastas, et 10.03.2022 kuupäevaga kodune testament on tühine. Maakohus jättis kehtima 14.11.2022 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. Menetluskulud jäid kostja kanda ja maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 4160 eurot ja viivise menetluskuludelt. Ühtlasi jättis maakohus rahuldamata 11.09.2023 taotluse protokolli parandamiseks.
9.Maakohus leidis, et vaidlus puudub järgnevates asjaoludes: W. I.A nimetas 12.12.2016 notariaalse testamendiga oma pärijaks kostja; W. I.A tegi viimase notariaalse testamendi 11.07.2019, millega määras uued annakud; W. I.A suri 14.08.2022; W. I.A-l on kaks seadusjärgset pärijat – hageja ja kostja; Tallinna notar Lia Martens on 05.09.2022 algatanud W. I.A pärimismenetluse; Notar on 05.09.2022 kirjaga andnud teada, et 12.12.2016 notariaalse testamendiga on määratud pärijaks kostja ning et 10.03.2022 koduse testamendiga määras pärandaja jätta XXX kinnistu võrdselt hagejale ja kostjale, millest omakorda maatükk katastritunnusega XXXXX annakuna Yle; KKK ja KKKa, Pärnu mõtteline osa kinnistust anda kostjale ja raha anda pärandaja lastelastele; Q andis 21.08.2022 kostjale üle kinnise ümbriku, mille ta sai pärandajalt 2021 aasta lõpupoole.
10.Pooled vaidlevad selle üle, kas pärandaja viimane 10.03.2022 kuupäevaga kodune testament on tehtud testamendil märgitud kuupäeval. Pärmisseaduse (PärS) § 25 lg 1 kohaselt kaotab kodune testament kehtivuse, kui selle tegemise päevast on möödunud kuus kuud ja testaator sel ajal elab. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui koduses testamendis ei ole märgitud selle tegemise kuupäeva ega aastat ning ka muul viisil ei ole võimalik tuvastada testamendi tegemise aega, on testament tühine.
11.Tunnistaja C kinnitas, et tema 02.04.2022 ümbriku üleandmise juures viibides 10.03.2022 testamenti ei näinud (tl 136 01:09:35). Nii nagu ka Q ei olnud näinud temale hoiule antud ümbriku sisu (tl 91). Seega lähtudes kostja enda arusaamisest (vt hagi vastuse punkti 3.6, tl 32), ei tõenda tunnistaja C ütlused 10.03.2022 koduse testamendi üleandmist kostjale
02.04.2022 aastal. Mõlemad isikud järeldasid pärandaja selgitustest tulenevalt, et kinnine ümbrik sisaldab testamenti, kuid kumbki ei näinud, mis ümbrikus tegelikult oli.
12.Kostja vande alla antud ütlused ja S. I.A tunnistajana antud ütlused ei ole kohtu jaoks veenvad. Kostja ei ole menetluses jätnud kohtule muljet, et kostja ei suuda adekvaatselt hinnata hetkeolukorda ning ei saa temale esitatud küsimustest õigesti aru. Kohus ei kahtle, et kostjal võis ema kaotusest tingituna olla emotsionaalselt raske, kuid kohtu jaoks ei ole usutav, et kõikidest notari poolt kogutud andmetest või avaldatud faktilistest asjaoludest oli kostja emotsionaalsest seisundist tingituna ebaõige just 10.03.2023 koduse testamendi saamise asjaolu.
13.S. I.A ütlused ei ole kohtu jaoks veenvad, kuna kohtul ei tekkinud muljet, et tunnistaja kirjeldaks vahetult tajutud sündmust, vaid edastab läbiräägitud ja arutatud situatsiooni. Siinkohal kohus märgib, et kui C andis ütlusi, et testamendiga ümbrik anti I.A-le üle tema nähes (tl 136 pöördel), siis S. I.A ütluste kohaselt anti ümbrik üle varem, kui nad olid kostjaga kahekesi (tl 137 pöördel).
14.Kohtu jaoks on usutav, et kostja sai 10.03.2022 dateeringuga koduse testamendi tegelikult Qlt, nii nagu kostja on ka notarile 05.09.2022 pärimismenetluse algatamisel avaldanud (tl 71, p. 5.4.). Hinnates Tallinna notar Lia Martensi ütlusi, on usutav, et notar küsis kostjalt koduse testamendi saamise asjaolusid selle testamendi kohta, milline oli notari hinnangul kehtiv, st 10.03.2023 koduse testamendi kohta, mitte notariaalsete testamentide kohta, nagu väidab kostja. Isegi kui eeldada, et notar küsis kostjalt notariaalsete testamentide kohta või kostja rääkis nende saamiste kohta, ei kahtle kohus, et avaldusse pani notar kirja need andmed, mida kostja ütles koduse testamendi kohta. Asjaolu, et Q ei teadnud, mis dokumendid täpselt selles ümbrikus olid, mille ta 21.08.2022 kostjale üle andis, ei oma asjas tähtsust, kuna kostja on ise notarile kinnitanud, et sai 10.03.2023 koduse testamendi Q käest.
15.Kohus ei välista, et pärandaja võiski 02.04.2022 kostjale ümbriku anda, kuid seda asjaolu, et üleantud ümbrik oleks sisaldanud 10.03.2022 kuupäevaga testamenti, kostja tõsikindlalt tõendanud ei ole.
16.Kohtu hinnangul ei oma käesoleva asja lahendamisel tähendust see, mida pärandaja seoses oma varaga on soovinud teha või kolmandatele isikutele rääkinud. PärS § 25 lg 1 ja 2 on imperatiivsed ning kolmandate isikute ütlustega ei ole võimalik kehtivuse kaotanud või valet kuupäeva kandvat (s.o tühist) kodust testamenti kehtivaks muuta. Märgitust tulenevalt jätab kohus tähelepanuta kostja poolt tõenditena esitatud F ja U selgitused. Lisaks märgib kohus, et kohtu hinnangul ei ole F selgitused ka usaldusväärsed – jääb arusaamatuks, miks pidi kostja 24.03.2023 oma küsimust Fle kordama (tl 92), sest kostja küsis juba 12.02.2022 e-kirjas Flt, kas nad rääkisid sellest, mis saab ema varast pärast lahkumist (tl 35 pöördel) ja F ka vastas sellele küsimusele (tl 37). Kas ja kui palju osales U 25.03.2023 koostatud selgituste andmisel ja allkirjastamisel, on samuti küsitav. Kui isik
on võimeline arvutis koostama dokumenti ja selle allkirjastama, siis on arusaamatu, miks ta on selle edastatud kostjale läbi kolmanda isiku, mitte enda e-posti aadressilt.
17.Q 25.03.2023 vastus ei kinnita seda, et pärandaja soovis muuta enda varasemat testamenti, vaid seda, et pärandaja on teinud otsustuse oma vara jagamiseks laste vahel (tl 100).
18.Kuna asjas ei ole võimalik tõsikindlalt tuvastada, mis kuupäeval 10.03.2022 dateeringut kandev kodune testament on tegelikult tehtud, on testament PärS § 25 lg 2 alusel tühine. Apellatsioonkaebus
19.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata või saata asi tagasi maakohtule uueks arutamiseks.
20.Maakohus on vääralt leidnud, et vaidluse põhiküsimus on selles, kas 10.03.2022 kuupäeva kandev kodune testament on tehtud testamendis märgitud kuupäeval. Koduse testamendi kehtivuse hindamisel PärS § 25 lg 1 tähenduses ei ole vaja tõsikindlalt tuvastada konkreetset testamendi tegemise kuupäeva, vaid seda, kas kodune testament on koostatud kuue kuu jooksul enne testaatori surma või mitte.
21.Maakohus on oluliselt rikkunud põhjendamiskohustust, kuna on jätnud arvesse võtmata F ja U selgitused. F ja U selgitused tõendavad, et vaidlusalune testament pidi olema koostatud vähem kui kuus kuud enne testaatori surma. Selgitustest nähtub, et testaator väljendas 2022.a veebruaris ja märtsis, et kavatseb teha uue testamendi ja avaldatud tingimused langesid kokku 10.03.2022 testamendi sisuga. Asjaolu, et kostja küsis Flt mitu korda pärandaja viimase tahte kohta, ei saa muuta F selgitusi ebausaldusväärseteks. Samuti ei muuda U selgitusi ebausaldusväärseks see, et ta edastas selgitused poja e-posti aadressi kaudu. U on kõrges eas, tal ei ole e-posti aadressi, ning ta palus küsimused edastada poja e-posti aadressile.
22.Maakohus on jätnud põhjendamatult tähelepanuta C ütlused. Asjaolu, et C ei näinud 02.04.2022 hommikulauas ümbriku sisse, ei anna alust jätta tema ütlusi arvesse võtmata. Ebaõige on maakohtu seisukoht S. I.A ja kostja ütluste tähelepanuta jätmise osas. Isegi kui kostja kui menetlusosalise ütlused ei pruukinud olla kohtu jaoks veenvad, ei saa kergekäeliselt kõrvale heita tunnistaja ütluseid. S. I.A andis oma ütlused vande all ning nii täpselt kui mäletas.
23.F ja U selgitustest ja C ütlustest tuleneb, et vahetult enne vaidlusaluse testamendi koostamise kuupäeva (10.03.2022) avaldas testaator lähedastele inimestele kavatsust koostada testament, mille sisu vastab 10.03.2022 testamendile. Seega pidi vaidlusalune testament olema koostatud kuus kuud enne testaatori surma. Kui 10.03.2022 testament oleks koostatud 2021.a lõpus, ei oleks pärandaja 2022.a veebruaris-märtsis avaldanud, et ta teeb uue testamendi.
24.Oma seisukoha tõendamiseks on hageja tuginenud Q 09.11.2022 avaldusele, notar Lia Martensi ütlustele ja 05.09.2022 avaldusele pärimismenetluse algatamiseks. Q ega Lia Martens ei viibinud vaidlusaluse testamendi koostamise ega kostjale üleandmise juures ning ei saa olla esmased tõendi allikad. Samuti ei ole loogilist põhjust, miks peaks asjaajamistes korrektne ja täpne pärandaja koostama testamendi vähemalt 3 kuud etteulatuva kuupäevaga.
Vastus apellatsioonkaebusele
25.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
26.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada, välja arvatud osas, milles maakohus jättis rahuldamata protokolli parandamise taotluse. Protokolli parandamise taotluse rahuldamata jätmine ei ole apellatsioonimenetluse korras vaidlustatav. Tsiviilasi tuleb tühistatud osas saata TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
27.W. I.A suri 14.08.2022. Pärimismenetluses on esitatud pärandaja omakäeliselt kirjutatud testament (s.t kodune testament), mis kannab kuupäeva 10.03.2022. PärS § 25 lg 1 sätestab, et kodune testament kaotab kehtivuse, kui selle tegemise päevast on möödunud kuus kuud ja testaator sel ajal elab. PärS § 25 lg 2 kohaselt kui koduses testamendis ei ole märgitud selle tegemise kuupäeva ega aastat ning ka muul viisil ei ole võimalik tuvastada testamendi tegemise aega, on testament tühine. Hageja on esitanud nõude testamendi tühisuse tuvastamiseks, kuna leiab, et 10.03.2022 kuupäeva kandev testament on tegelikult koostatud 2021.a lõpus, mistõttu on testament kaotanud kehtivuse. 10.03.2022 testamendis on määratud varalised hüved hagejale, kostjale, Yle ja lastelastele.
28.Ringkonnakohus märgib, et hageja on esitanud hagi PärS § 25 lg 1 alusel testamendi tühisuse tuvastamiseks üksnes kostja vastu. Samas kaasnevad sellise hagi puhul õiguslikud tagajärjed ka teistele testamendi järgi õigustatud isikutele, kuna testamendi tühisuse tuvastamise korral ei saa selle testamendiga pärimismenetluses arvestada. Kolleegiumi arvates on testamendi järgi õigustatud isikute puhul käesoleval juhul tegemist vältimatute kostjatega TsMS § 207 lg 3 mõttes, st et õiguslikult on võimalik asi lahendada kõigi suhtes ainult ühiselt, mistõttu peaksid ka teised õigustatud isikud osalema sellises asjas kostjatena. Riigikohus on selgitanud, et kui hagi ei ole esitatud kõigi vältimatute kostjate vastu, võib taotletava eesmärgi saavutamine olla võimatu, mis võib olla aluseks hagi läbivaatamata jätmiseks (Riigikohtu 12.06.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-12, p 34).
29.Kohus ei saa kostjaid omal algatusel kaasata (TsMS § 208 lg 2). Küll aga tuleb olukorras, kus tegemist on vältimatute kostjatega, kohtul hagejale selgitada, et tema nõude
menetlemine sõltub sellest, kas ta taotleb teiste kostjate kaasamist. TsMS § 392 lg 1 p 6 kohaselt on eelmenetluses kohtu ülesandeks ka menetlusosaliste väljaselgitamine. Viidatud selgituskohustust on maakohus käesoleval juhul rikkunud. Ringkonnakohtul ei ole võimalik seda eksimust kõrvaldada, kuna kohtul on hageja taotlusel võimalik kostjat kaasata kuni kohtuliku arutamise lõppemiseni esimese astme kohtus (TsMS § 208 lg 2).
30.Hageja esindaja avaldas ringkonnakohtu istungil, et 10.03.2022 kuupäeva kandva testamendi tühisuse korral kehtib 11.07.2019 testament ning Yle ning lastelastele on seal määratud samad varalised hüved. Ringkonnakohus märgib, et käesoleval juhul on vaidluse all 10.03.2022 kuupäeva kandva testamendi kehtivus ning kuna Yle ja lastelastele on määratud selles varalised hüved, siis puudutab see vaidlus nende õigusi. Lisaks ei ole 11.07.2019 ja 10.03.2022 testamendid identsed.
31.Ülaltoodust tulenevalt tuleb maakohtu otsus tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks ja selgitamiskohustuse täitmiseks.
32.Seoses apellatsioonkaebuse väidetega tõendite hindamise reeglite rikkumise kohta märgib ringkonnakohus järgmist. TsMS § 232 lg 1 sätestab, et kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus analüüsinud tunnistajate C ja S. I.A ütlusi igakülgselt ja täielikult, vaid on viidanud üksnes paarile lausele. Ebaselgeks jääb ka maakohtu viide, et kohtul ei tekkinud muljet, et S. I.A kirjeldas vahetult tajutud sündmust. Maakohus ei ole kahtluse alla seadnud C ütlusi, et S. I.A viibis 02.04.2022 W. I.A juures.
33.Maakohus jättis tähelepanuta F ja U kirjalikud selgitused, kuna pole tähtis, mida pärandaja on soovinud oma varaga teha ning mida ta on kolmandatele isikutele rääkinud. Ringkonnakohus ei nõustu sellega, et pärandaja kavatsused oma vara pärandamise kohta on tähtsusetud. Need võivad koosmõjus teiste tõenditega omada tähtsust hindamaks, millal on vaidlusalune testament koostatud. Maakohus märkis ka, et F selgitused on ebausaldusväärsed seetõttu, et kostja pöördus F poole küsimustega kahel korral. Kolleegiumi arvates ei ole maakohus põhjendanud, miks muudab see F selgitused ebausaldusväärseks. Samuti ei ole maakohus piisavalt põhjendanud, miks muudab U digitaalallkirjastatud selgitused küsitavaks see, et selgitused on saadetud kolmanda isiku e-posti aadressilt. Tõendite hindamisel ei ole maakohus vastanud ka kostja väitele, et pärandajal puudus vajadus koostada testamenti mitu kuud etteulatuva kuupäevaga.
34.Ringkonnakohus märgib, et maakohtu otsusest jääb ebaselgeks, kas maakohus rahuldas hagi PärS § 25 lg 1 või lg 2 alusel. Maakohus on otsuse p-s 15 avaldanud, et on usutav, et kostja sai 10.03.2022 dateeringuga testamendi Qlt. Samas on maakohus otsuse p-s 19 märkinud, et kuna tõsikindlalt ei ole võimalik tuvastada, millal on vaidlusalune testament tegelikult tehtud, siis on testament PärS § 25 lg 2 alusel tühine.
35.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, siis jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.