Tartu Maakohus
Kohtunik
Alo Noormets
Otsuse tegemise aeg ja koht
06.12.2024, Võru kohtumaja asukohaga Põlvas
Tsiviilasja number
2-23-139019
Tsiviilasi
Force Arendus OÜ hagi Balmer OÜ vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
4613,93 eurot Hageja:
(registrikood 11625447); Kostja: Balmer OÜ (registrikood 14770167).
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Rahuldada FORCE ARENDUS OSAÜHING hagi Balmer OÜ vastu. Mõista Balmer OÜ-lt FORCE ARENDUS OSAÜHINGU kasuks välja 4613,93 eurot, millest 4234,17 eurot moodustab põhivõlg ja 379,76 eurot võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lause alusel arvestatud viivis perioodi 08.05.2023 kuni 09.02.2024 eest. Jätta menetluskulud Balmer OÜ kanda. Määrata kindlaks FORCE ARENDUS OSAÜHINGU menetluskulude rahaline suurus summas 580 eurot, millest 560 eurot moodustab riigilõiv ja 20 eurot tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 4842 alusel arvestatud maksekäsu kiirmenetluse kulu, ning mõista Balmer OÜ-lt FORCE ARENDUS OSAÜHINGU kasuks välja menetluskulu summas 580 eurot. Balmer OÜ-l tuleb väljamõistetud menetluskulult tasuda FORCE ARENDUS OSAÜHINGULE viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks määrava kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg Pool võib esitada kohtuotsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist suulisel istungil. Kui pool taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse.
FORCE ARENDUS OSAÜHING (edaspidi ka hageja) esitas 30.10.2023 kohtusse hagi Balmer OÜ (edaspidi ka kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 4234,17 eurot ja viivised perioodi 08.05.2023 kuni 25.09.2023 eest summas 315,76 eurot ning menetluskulud, mis koosnevad avalduse esitamisel tasutud riigilõivust ja maksekäsu kiirmenetluse menetluskuludest summas 20 eurot. Hagiavalduse kohaselt teostas hageja kostjale töövõtulepingu raames soojustustöid ning esitas selle eest kostjale 31.10.2022 arve nr #02102022 summas 11 234,17 eurot, mille kostja on tasunud 7000 euro ulatuses. Hageja täpsustas oma haginõudeid 09.02.2024 menetlusdokumendis ning palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 4234,17 eurot ja VÕS § 113 lg 1 II lause alusel arvestatud viivise perioodi 08.05.2023 kuni 09.02.2024 eest summas 379,76 eurot, samuti panna kostja kanda menetluskulud.
Kostja teatas 18.12.2023 vastuses, et tegi 17.07.2023 hagejale ettepaneku tasuda võlgnevust summas 4234,17 eurot kolme kuu jooksul võrdsete osamaksetega, kuid hageja ei nõustunud kostja ettepanekuga ning tegi omalt poolt ettepaneku, et kostja tasub 4 kuu jooksul lisaks põhivõlgnevusele ka viivise summas 4403,54 eurot. Kostja ei nõustunud hageja ettepanekuga, pidades hageja viivisnõuet põhjendamatuks.
Kohus suunas pooli 21.10.2024 kohtumäärusega pidama omavahel kompormissläbirääkimisi ja määras neile selleks tähtaja. Ühtlasi määras kohus, et kompormissläbirääkimiste ebaõnnestumisel on pooltel õigus esitada täiendavaid menetlusdokumente kuni 22.11.2024 ning kohus teeb asjas lahendi kirjalikus menetluses hiljemalt 06.12.2024. Pooled ei teavitanud kohut kompromissläbirääkimiste pidamisest ega selle tulemusest.
Kohus on seisukohal, et hageja hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lõikele 1 kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 3 alusel muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 6 koosmõjus § 108 lõikega 1 näevad ette, et kui võlgnik on rikkunud raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist, ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
Kohus tuvastas, et hageja teostas kostjale töövõtulepingu raames soojustustöid ning esitas selle eest kostjale 31.10.2022 arve nr #02102022 summas 11 234,17 eurot, mille kostja on osaliselt tasunud 7000 euro ulatuses. Seega on arvest tasumata 4234,17 eurot. Ka kostja ise on vastavad asjaolud sisuliselt õigeks võtnud, kuivõrd kostja on maksekäsu
kiirmenetluse raames 28.09.2023 esitatud vastuväites (dtl 36-37) kinnitanud, et tunnustab hageja nõuet osaliselt, s.o põhinõude osas summas 4234,17 eurot, viivisnõude osas perioodi 08.05.2023 kuni 25.09.2023 eest summas 315,76 eurot, samuti menetluskulude osas (avalduselt tasutud riigilõiv ja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu summas 20 eurot). Ka käesolevas hagimenetluses ei ole kostja esitanud vastuväiteid hageja nõuetele, vaid on üksnes viidanud, et on proovinud leida hagejaga kokkulepet võlgnevuse tasumiseks maksegraafiku alusel, kuid see on ebaõnnestunud. Samas ei saa kohus lugeda kostja seisukohti hagi õigeksvõtuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 tähenduses ega teha sellest lähtuvalt hagi õigeksvõtul põhinevat kohtuotsust koos sellest lähtuvate tagajärgedega, kuna kostja ei ole sõnaselgelt kohtule teatanud, et ta võtab hagi õigeks.
Ülaltoodust tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et hageja on tööd kostjale üle andnud ja hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Kuivõrd kostja on jätnud hageja tasunõudest maksmata 4234,17 eurot, siis mõistab kohus vastava summa kostjalt välja.
Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista ka viivise VÕS § 113 lg 1 II lause alusel arvestatud määras perioodi 08.05.2023 kuni 09.02.2024 kohta summas 379,76 eurot. Kuivõrd poolte vahel puudub vaidlus, et hageja tasunõude maksetähtaeg oli vastavalt arvele nr #02102022 30.11.2022 ja kostja on hageja tasunõude tasunud vaid osaliselt, siis on hagejal õigus nõuda tema poolt osundatud perioodi (s.o 08.05.2023 kuni 09.02.2024) eest VÕS § 113 lg 1 alusel viivist selle õigusnormi II lauses sätestatud määras. Kohus loeb hageja viivisnõude suuruseks vastavalt hageja 12.02.2024 menetlusdokumendi lisaks nr 1 olevale viiviseraportile (dtl 84) 379,76 eurot ja mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.
Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hageja hagi, jätab kohus menetluskulud täielikult kostja kanda.
kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud. Eeltoodust lähtuvalt märgib kohus, et kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/digitaalselt allkirjastatud/ Alo Noormets kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.