Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 5. detsember 2024
Tsiviilasja number
2-23-134273
Tsiviilasi
XXXXX korteriühistu avaldus Rando Albolt 1687 euro 58 sendi, viivise ja võla sissenõudmiskulu saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 20. novembri 2023. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Rando Albo määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (vastustaja)
XXXXX
korteriühistu (registrikood XXXXXXXX), lepinguline esindaja Ingrid Vinnal Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja) Rando Albo (isikukood XXXXXXXXXXXX)
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 20. novembri 2023. a määrus osas, milles maakohus mõistis Rando Albolt XXXXX korteriühistu kasuks välja suurema põhivõla kui 1631 eurot 97 senti, viivise alates 25. oktoobrist 2023 kuni 20. novembrini 2023 suuremas summas kui 14 eurot 49 senti ning viivise suuremalt põhivõlalt kui 1631 eurolt 97 sendilt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 21. novembrist 2023 kuni põhivõla tasumiseni. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta avaldus vastavas osas rahuldamata. Muus osas jätta Tartu Maakohtu 20. novembri 2023. a määrus muutmata.
3.Lugeda Tartu Maakohtu 20. novembri 2023. a määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: "1. Rahuldada XXXXX korteriühistu avaldus osaliselt.
2.Mõista Rando Albolt XXXXX korteriühistu kasuks välja põhivõlg 1631 eurot 97 senti, sissenõudmiskulu 50 eurot, viivis 14 eurot 49 senti ja viivis põhinõudelt (1631 eurot 97 senti) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 21. novembrist 2023 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui põhinõude ulatuses.
3.Jätta menetluskulud Rando Albo kanda.
4.Mõista Rando Albolt XXXXX korteriühistu kasuks menetluskulude katteks välja 770 eurot.
4.Jätta määruskaebemenetluse menetluskulud Rando Albo kanda.
5.Mõista Rando Albolt XXXXX korteriühistu kasuks menetluskulude katteks välja 210 eurot.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruse peale Riigikohtule määruskaebus 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 696 lg 3). Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XXXXX korteriühistu (avaldaja) esitas 24. augustil 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Rando Albolt (puudutatud isik) ja Viljandi Kelderlaod OÜ-lt (registrikood 16727017) võla väljamõistmiseks. Puudutatud isik esitas nõudele vastuväite. Viljandi Kelderlaod OÜ märkis, et tema on nõudega nõus. Pärnu Maakohus lõpetas 3. oktoobril 2023 puudutatud isiku suhtes maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude tema osas üle Tartu Maakohtule menetluse hagimenetluses jätkamiseks. Pärnu Maakohus koostas 3. oktoobril 2023 Viljandi Kelderlaod OÜ suhtes maksekäsu.
2.Avaldaja esitas 25. oktoobril 2023 Tartu Maakohtule avalduse, milles palus mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja majandamiskulude võla 1687 eurot 58 senti, sissenõudmiskulu 50 eurot ning viivise majandamiskulude võlalt võlaõigusseaduse (VÕS) §
113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 25. oktoobrist 2023 kuni võla tasumiseni. Avaldaja palus jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Avalduse kohaselt oli puudutatud isik alates 25. novembrist 2015 kuni 12. juunini 2023 X aadressil XXXX asuvas kortermajas asuvate järgmiste korterite (korteriomandite) omanik: korter nr 102 (kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXXXX), nr 103 (registriosa nr XXXXXXXX), nr 104 (registriosa nr XXXXXXXX), nr 105 (registriosa nr XXXXXXXX) ja nr 106 (registriosa nr XXXXXXXX). Avaldaja majandab XXXXX kortermaja. Korteriühistu liige on kohustatud täitma korteriühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi ja nõudeid ning ühistu juht- ja kontrollorganite otsuseid (põhikirja p 4.2.1) ja tasuma elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korrasüks kord kuus hiljemalt arvel märgitud kuupäevaks (põhikirja p 4.2.6). Avaldaja esitas puudutatud isikule remondifondi, haldustasu, soojusenergia, üldelektri, prügiveo, raamatupidamisteenuse ja reservfondi tasu eest arveid. Ajal, mil puudutatud isik korterid võõrandas, olid tasumata 31. mai 2023. a seisuga esitatud arved kokku 1687 eurot 58 senti. Mai 2023. a arvete tasumise tähtaeg saabus 20. juunil 2023. Puudutatud isik ei vabanenud korteri võõrandamisega kohustusest tasuda korteriühistule sissenõutavaks muutunud kohustused (vt korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 43 lg 2). Võla sissenõudmiskulusid nõuab avaldaja KrtS § 42 lg 2 p 3 alusel. Reserv- ja haldusfondi kulu arvestuse alus on põhikirja p-d 4.2.6.5 ja 4.2.6.7. Reserv- ja haldusfond arvestatakse vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele ühistu liikme kohta. Korteriühistu üldkoosolek kinnitas 12. juuni 2020. a otsusega haldusteenuse osutaja (valitseja) tasuks 360 eurot kuus. See jagatakse vastavalt korteriomandi osa suurusele. Sama korteriomanike üldkoosoleku otsusega määrati remondifondi tasuks 0,25 eurot kuus eriomandi ruutmeetri kohta, suurendati reservkapitali 1900 euroni ja otsustati koguda reservfondi juurde ühekordse maksena 0,63 eurot eriomandi ruutmeetri kohta. Korteriühistu üldkoosoleku 5. mai 2023. a otsusega kinnitati reservkapitali suuruseks 2800 eurot ja otsustati koguda puuduolev summa 1 euro 20 senti eriomandi ruutmeetri kohta. Küttekulude arvestuse alus on põhikirja p 4.2.6.1, mille järgi arvestatakse kütekulud vastavalt soojusemõõdiku näitudele ja teenusepakkuja esitatud arvele. Esmalt arvutatakse vee soojendamisele kulunud soojus (kütteperioodile eelnenud suvekuudel keskmine) lähtuvalt iga korteri tarbitud sooja vee kulust. Seejärel on iga korter kohustatud tasuma sooja eest vastavalt korteri ruutmeetritele ning üldpindade kütte eest jagatuna korteriühistu liikmete arvule. Elektrikulude arvestuse alus on põhikirja p 4.2.6.2. Elekter ja üldelekter arvestatakse vastavalt eelmisel kuul tarbitud elektri ja üldelektri näitudele teenusepakkuja poolt esitatud arve alusel jagatuna korterite näitude ja korterite arvuga. Üldelektri kulu saadakse, kui kogu elektri tarbimisest arvutatakse maha korterite elektri tarbimine. Prügikulu arvestuse alus on põhikirja p 4.2.6.4. Prügikulu arvestatakse vastavalt teenusepakkuja esitatud arvele jagatuna ühistu liikmete arvule, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Avaldaja jagab tarbitud teenuste (haldustasu, soojusenergia, elekter, prügivedu, raamatupidamisteenus jne) kulud põhikirja, üldkoosoleku otsuste ja seaduse alusel liikmete vahel pärast teenuste eest arvete saamist. Avaldaja ei kogu majanduskava alusel seega raha ette. Remondifondi kogutakse üldkoosoleku otsuste ja majanduskava alusel.
Puudutatud isik ei vastanud avaldusele talle selleks antud tähtaja jooksul.
MAAKOHTU MÄÄRUS
4.Maakohus rahuldas 20. novembri 2023. a määrusega avalduse ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõla 1687 eurot 58 senti, sissenõudmiskulu 50 eurot, viivise 14 eurot 98 senti ning viivise põhivõlalt VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates 21. novembrist 2023 kuni põhivõla tasumiseni, kuid kokku mitte rohkem kui põhivõlg. Maakohus jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulu 770 eurot. Korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele (KrtS § 40 lg 1). Korteriühistu võib põhikirjaga ette näha KrtS § 40 lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Põhikirjaga võib ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2). Arved on puudutatud isikule kätte toimetatud. Avaldajal on õigus puudutatud isikult võla tasumist nõuda. Avaldaja nõuab puudutatult isikult võlga perioodi kuni mai 2023 eest 1687 eurot 58 senti. Puudutatud isik ei esitanud võla suurusele vastuväiteid. Võlg tuleb seega puudutatud isikult välja mõista. Viivise nõue on KrtS § 42 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel põhjendatud. Sissenõudmiskulu nõue on KrtS § 42 lg 2 p 3 alusel põhjendatud. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 172 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda ning pidas avaldaja menetluskulude nõuet põhjendatuks.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada.
Korterite võõrandamisel läksid puudutatud isiku õigused ja kohustused korterite omandajale, s.o Viljandi Kelderlaod OÜ-le üle alates omandi ülemineku hetkest (KrtS § 43 lg 1). Puudutatud isik leppis selles korterite omandajaga 5. juuni 2023. a notariaalses lepingus kokku. Pärnu Maakohus tegi avaldaja nõude osas Viljandi Kelderlaod OÜ suhtes maksekäsu. Puudutatud isiku suhtes ei ole maksekäsku tehtud. Viljandi Kelderlaod OÜ võttis avaldaja nõude osas kogu vastutuse endale. Sellises olukorras ei saa nõuda puudutatud isikult avaldaja nõude tasumist. Avaldaja lepinguline esindaja on avaldaja kui korteriühistu haldur. Ta saab korteriühistu esindamise eest iga kuu tasu. Tasu suurus tuleneb avaldaja üldkoosoleku protokollist ega sõltu töötundide arvust. Avaldaja lepingulise esindaja kulu on seega põhjendamatu.
Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.
Puudutatud isik ja Viljandi Kelderlaod OÜ vastutavad majandamiskulude tasumise eest solidaarselt. Puudutatud isik ei vabanenud korteri võõrandamisega nende kohustuste täitmise eest, mis olid muutunud sissenõutavaks. Puudutatud isik ega Viljandi Kelderlaod OÜ ei ole avaldajale võlga tasunud. Avaldajal on seega õigus seda puudutatud isikult nõuda. Avaldaja lepinguline esindaja on Ingrid Vinnal. Avaldaja seaduslik esindaja on Osaühing Juridic & Invest. Avaldaja seaduslik esindaja on määranud Ingrid Vinnali avaldaja halduriks. Avaldaja maksab haldusteenuse eest tasu Osaühingule Juridic & Invest. Haldusteenus ei sisalda õigusnõustamist, õigusalaste dokumentide koostamist ega kohtus esindamist. Avaldaja
on kohustatud selle eest eraldi maksma. Avaldaja sõlmis õigusteenuse saamiseks lepingu teise osaühinguga, kes ei ole avaldaja juhatuse liikmeks.
7.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja suurema põhivõla kui 1631 eurot 97 senti, viivise alates 25. oktoobrist 2023 kuni 20. novembrini 2023 suuremas summas kui 14 eurot 49 senti ning viivise suuremalt põhivõlalt kui 1631 eurolt 97 sendilt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 21. novembrist 2023 kuni põhivõla tasumiseni. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab avalduse eelnimetatud osades rahuldamata. Muus osas ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse muutmiseks. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Ringkonnakohus esitab määrus resolutsiooni juures maakohtu määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse (TsMS § 654 lg 22, § 659).
9.Avaldaja esitas puudutatud isiku vastu nõude majandamiskulude saamiseks. Puudutatud isiku väitel ei ole ta isik, kellelt avaldajal on õigus nõuda majandamiskulude tasumist, kuna ta ei ole enam avaldaja hallatavate korterite omanik.
10.Majandamiskulude tasumise kohustus on KrtS § 40 lõigete 1–3 järgi korteriomaniku kohustus. Korteri võõrandamisel lähevad korteriomaniku õigused ja kohustused omandajale üle alates omandi ülemineku hetkest (KrtS § 43 lg 1). See tähendab, et kui korteriomanik oma korteri võõrandab, ei pea ta täitma neid korteriomaniku kohustusi, mis tekivad pärast seda, kui korteri omanikuks on saanud selle omandanud isik. KrtS § 43 lõikest 1 ei tulene aga, et korteriomanik ei pea täitma neid kohustusi, mis tekkisid ajal, mil ta oli veel korteri omanik, s.o enne korteri omandiõiguse üleminekut. Kui korteriomanik oma korteri võõrandab, peab tema seega täitma enda need kohustused, sh tasuma majandamiskulud, mis tekkisid ajal, mil ta oli korteri omanik, s.o enne korteri omandiõiguse üleminekut. Korteri uus omanik vastutab KrtS § 43 lg 2 järgi endise korteriomaniku kohustuste eest samuti (v.a täite- ja pankrotimenetluses), kuid seda üksnes käendajana ja ulatuses, mis ei ole suurem korteri väärtusest. Korteri endise ja uue omaniku vastutus korteriühistu ees (korteri endise omaniku kohustuste täitmise eest) on VÕS § 145 lõikest 1 tulenevalt seega solidaarne. See tähendab, et korteriühistu võib nõuda korteri endise omaniku kohustuste täitmist korteri endiselt omanikult või korteri uuelt omanikult või neilt mõlemalt korraga (VÕS § 65 lg 1).
11.Puudutatud isik oli kinnistusraamatu andmetel korterite Viljandis aadressil XXXX asuvas kortermajas asuvate korterite (korteriomandite) nr 102, 103, 104, 105 ja 106 omanik alates 12. juunist 2017 kuni 11. maini 2023. Alates 12. mais 2023 on korterite omanik Viljandi Kelderlaod OÜ (dtl 44–58). Avaldaja nõuab puudutatud isikult nende viie korteri majandamiskulude tasumist alljärgnevalt: korteri nr 102 eest 28. veebruarist 2022 kuni 31. maini 2023 esitatud, kuid tasumata arved kokku 246 eurot 49 senti (dtl 209–210), korteri nr 103 eest 30. novembrist 2019 kuni 31. maini 2023 esitatud, kuid tasumata arved kokku 637 eurot 43 senti (dtl 216–217), korteri nr 104 eest 30. aprillist 2022 kuni 31. maini 2023 esitatud, kuid tasumata arved kokku 225 eurot 64 senti (dtl 262–263),
korteri nr 105 eest 31. jaanuarist 2022 kuni 31. maini 2023 esitatud, kuid tasumata arved kokku 289 eurot 1 senti (dtl 278), korteri nr 106 eest 31. jaanuarist 2022 kuni 31. maini 2023 esitatud, kuid tasumata arved kokku 289 eurot 1 senti (dtl 296).
12.Avaldajal on KrtS § 40 lõikest 1 tulenevalt õigus nõuda korteriomanikult majandamiskulude tasumist. Avaldaja põhikirjast tuleneb samuti, et korteriomanik on kohustatud tasuma elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras regulaarselt üks kord kuus hiljemalt arvel märgitud kuupäevaks (p 3.1 ja 4.2.6) (dtl 60–62). Puudutatud isik oli kuni 11. maini 2023 (k.a) korterite omanik. Ta pidi seega kuni selle kuupäevani (k.a) täitma korterite omaniku kohustusi, sh tasuma korterite majandamiskulude eest kord kuus hiljemalt arvel märgitud kuupäevaks. Puudutatud isik ei vabanenud KrtS § 43 lg 1 alusel selle kohustuse täitmisest seetõttu, et ta võõrandas korterid Viljandi Kelderlaod OÜ-le. Korterite võõrandamine tõi KrtS § 43 lg 1 järgi kaasa üksnes selle, et puudutatud isik ei pidanud alates 12. maist 2023, s.o korterite omandiõiguse Viljandi Kelderlaod OÜ-le üleminekust, täitma korterite omaniku kohustusi, sh tasuma majandamiskulusid. Viljandi Kelderlaod OÜ vastutab nende majandamiskulude tasumise eest, mis tekkisid ajal, mille tasumise kohustus oli puudutatud isikul ajal, mil ta oli korterite omanik, käendajana (KrtS § 43 lg 2). See tähendab, et avaldaja saab valida muuhulgas, et ta esitab nõude nii puudutatud isiku kui ka Viljandi Kelderlaod OÜ vastu (VÕS § 145 lg 1 ja § 65 lg 1). See, et puudutatud isikult korterid omandanud Viljandi Kelderlaod OÜ-lt on sama kohustus maksekäsuga avaldaja kasuks välja mõistetud, ei tähenda seega, et avaldaja ei saa puudutatud isiku vastu majandamiskulude tasumiseks nõuet esitada.
13.Puudtatud isik oli, nagu eelpool mainitud, avaldaja põhikirja järgi kohustatud tasuma majandamiskulusid üks kord kuus hiljemalt arvel märgitud kuupäevaks. Puudutatud isiku kohustus majandamiskulude tasumiseks sai seega tekkida kõige varem alates talle arve esitamisest. Kohustus muutus VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks arvel märgitud kuupäeval. Kuna avaldajal on eelnevast tulenevalt õigus nõuda puudutatud isikult kuni 11. mai 2023. a seisuga tekkinud majandamiskulude tasumist, ei ole avaldaja nõue põhjendatud 31. mai 2023. a arvetel kajastatud majandamiskulude osas. Puudutatud isik ei olnud 31. mai 2023. a arvete esitamise ajal enam korterite omanik. Tal ei olnud KrtS § 43 lg 1 järgi kohustust neid arveid maksta. Avaldaja majandamiskulude nõue ei ole 55 euro 61 senti (10,69+ 10,69 + 10,69 + 11,77 + 11,77) (arve nr 102/Y, dtl 215; arve nr 103/Y, dtl 261; arve nr 104/Y, dtl 277; arve nr 105/Y, dtl 295; arve nr 106/Y, dtl 313) ulatuses põhjendatud.
14.Korteriühistu saab nõuda korteriomanikult majanduskava alusel perioodiliste maksete tegemist (KrtS § 40 lg 1). Kui korteriomanike üldkoosolek ei ole majanduskava kehtestanud, on korteriühistul KrtS § 40 lg-st 1 tulenevalt võimalik nõuda korteriomanikult majandamiskulude hüvitamist, kui konkreetsete majandamiskulude kandmise on otsustanud korteriomanike üldkoosolek. Korteriomanikku ei vabasta kulude kandmisest see, kui kulude kandmine tuleneb küll korteriomanike üldkoosoleku otsusest, kuid otsust ei ole pealkirjastatud majanduskavana (RKTKm 20.06.2022, 2-19-8045/46, p 11). Korteriomanik on kohustatud tasuma majandamiskulude eest vastavalt oma kaasomandi osa suurusele (KrtS § 40 lg 1). Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga majandamiskulude kandmisel ette näha KrtS § 40 lõikes 1 sätestatust erineva jaotuse aluse ja tasumise korra, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Põhikirjaga võib ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2).
15.Avaldaja nõuab puudutatud isikult remondifondi, haldustasu, raamatupidamisteenuse, ja reservfondi ning soojuse, üldelektri ja prügiveo kulude tasumist.
15.1.Avaldaja 12. juuni 2020. a üldkoosolekul kinnitatud avaldaja 2020. a majanduskavast nähtub, et avaldaja ei kogunud enda 31. mai 2019. a üldkoosoleku otsuse alusel remondifondi raha (dtl 108). Avaldaja 12. juuni 2020. a üldkoosoleku otsusega määrati remondifondi tasuks aga 0,25 eurot/m2 (dtl 71). Avaldaja 2020. a majanduskava järgi ei olnud puudutatud isik kohustatud remondifondi katteks makseid tegema (dtl 119 jj). Samas, arvestades 12. juuni 2020. a üldkoosoleku otsust, tekkis puudutatud isikul selline kohustust siiski juunist 2020. Avaldaja 2021., 2022. ja 2023. a majanduskava kohaselt oli puudutatud isik kohustatud tasuma remondifondi katteks 0,25 eurot/m2 (vt vastavalt dtl 336, 315, 176). Asjas ei ole tuginetud sellele, et puudutatud isiku eluruumi üldpinna ja kaasomandi mõttelise osa suurus ei oleks vastavuses. Remondifondi tasu arvestus vastab seega KrtS § 40 lõikele 1.
15.2.Avaldaja 2019. a majanduskavast nähtub, et avaldaja haldustasu oli 31. mai 2019. a üldkoosoleku otsusest alates 0,36 eurot/m2 (dtl 379–380). Avaldaja 12. juuni 2020. a üldkoosoleku otsusega määrati haldusteenuse osutaja tasuks 360 eurot kuus, s.o 0,47 eurot/m 2 (dtl 71). Avaldaja 2020. a majanduskava järgi pidi puudtatud isik tegema haldustasu katteks makseid 0,36 eurot/m2 (dtl 119 jj). Samas, arvestades 12. juuni 2020. a üldkoosoleku otsust, oli puudutatud isik kohustatud tasuma juunist 2020 haldustasu katteks 0,47 eurot/m2. Avaldaja 2021., 2022. ja 2023. a majanduskava kohaselt oli puudtatud isik kohustatud tasuma haldustasu katteks 0,47 eurot/m2 (vt vastavalt dtl 338, 316, 178). Haldustasu arvestus vastab seega KrtS § 40 lõikele 1.
15.3.Avaldaja 2020., 2021., 2022. ja 2023. a majanduskava kohaselt jagatakse raamatupidamiskulu kõikide avaldaja liikmete vahel vastavalt nende kaasomandi suurusele (vt dtl 363, 343, 320, 183). Raamatupidamisteenuse kulu arvestus vastab seega KrtS § 40 lõikele
15.4.Avaldaja 12. juuni 2020. a üldkoosoleku otsusega otsustati suurendada reservkapitali 1900 euroni ja koguda selleks ühekordse maksena 0,63 eurot/m2 kohta (dtl 72). Avaldaja 5. mai 2023. a üldkoosoleku otsusega kinnitati reservkapitali suuruseks 2800 eurot ja otsustati koguda puuduolev summa 900 eurot, s.o 1,2 eurot/m2 (dtl 143). Reservkapitali kulu arvestus vastab KrtS § 40 lõikele 1.
15.5.Avaldaja lähtub soojuse, üldelektri ja prügiveo kulude arvestamisel avaldajale teenusepakkuja poolt esitatud arvetest ja avaldaja põhikirjast. Avaldaja põhikirja kohaselt arvestatakse soojakulu nii, et teenusepakkuja esitab eelmisel kuul tarbitud soojusemõõdiku näidu alusel arve. Soojuse kulust arvestatakse kõigepealt vee soojendamisele kulunud soojus lähtuvalt iga korteriomandi tarbitud sooja vee kulu järgi. Kõik korteriomanikud tasuvad seejärel soojuse kulu eest korteriomandite ja köetavate üldpindade ruutmeetri alusel. Iga korter tasub soojuse ees vastavalt oma ruutmeetritele ja üldpindade kütte eest jagatuna avaldaja liikmete arvuga (p 4.2.6.1). Elekter ja üldelekter arvestatakse nii, et teenusepakkuja esitab eelmisel kuul tarbitud elektri ja üldelektri näidu alusel arve. Arve summa jagatakse korterite näitude alusel ja korterite arvuga (p 4.2.6.2). Prügiveo kulu arvestuse aluseks on teenusepakkuja poolt esitatud arve, mis jagatakse avaldaja liikmete arvuga (p 4.2.6.4). Puudutatud isik ei tugine sellele, et selline kulude jaotus ei ole mõistlik või kahjustab ülemääraselt mõne korteriomaniku õigustatud huve. Soojuse, elektri ja prügi kulude arvestus vastab seega KrtS § 40 lõikele 2.
15.6.Puudutatud isik ei vaidlusta avaldaja nõude eelduste täidetust ega selle suurust. Asjas ei ole väiteid selle kohta, et avaldaja tehtud majandamiskulude arvestus erineks puudutatud isikule esitatud arvetel märgitust. Puudutatud isik ei väida, et tema või Viljandi Kelderlaod OÜ oleksid avaldaja nõude tasunud. Avaldaja kinnitusel on kohustus täitmata (dtl 790).
16.Ringkonnakohus leiab eeltoodust tulenevalt seega, et avaldajal on õigus nõuda puudutatud isikult majandamiskulude tasumist kokku summas 1631 eurot 97 senti (1687,58 – 55,61). Avaldajal majandamiskulude nõue on põhjendamatu 55 euro 61 sendi ulatuses. Selles osas tuleb maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata. Kuna ringkonnakohus rahuldab avaldaja majandamiskulude nõude maakohtust väiksemas ulatuses, tuleb muuta maakohtu määrust ka rahuldatud viivisenõude osas. Avaldajal on õigus nõuda puudutatud isikult KrtS § 42 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 alusel viivist 1631 eurolt 97 sendilt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 25. oktoobrist 2023 kuni põhivõla tasumiseni. Maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja viivise suuremalt summalt kui 1631 eurolt 97 sendilt ja teha uus määrus, millega jätta avaldaja suurem viivisenõue rahuldamata. Kuna avaldaja võib nõuda puudutatud isikult viivist, on avaldaja sissenõudmiskulude nõue 50 eurot KrtS § 42 lg 2 p 3 alusel jätkuvalt põhjendatud.
17.Ringkonnakohus muutis avalduse rahuldamise ulatust üksnes väga väikeses ulatuses (ligikaudu 3,2% nõude hinnast). Maakohtu määratud menetluskulude jaotuse muutmiseks ei ole TsMS § 172 lg 1 järgi seega alust.
18.Puudutatud isik vaidlustab määruskaebuses menetluskulude suuruse rahalist kindlaks määramist. Puudutatud isik leiab, et avaldaja esindaja ei saa olla avaldaja lepinguline esindaja ning tema kulud ei peaks seetõttu olema hüvitatavad. Äriregistri andmetel on avaldaja valitseja Osaühing Juridic & Invest, kelle juhatuse liikmed on Ingrid Vinnal ja Priit Ilves. Avaldaja seaduslik esindaja on Osaühing Juridic & Invest (KrtS § 26 lg 1), mitte tema juhatuse liikmed. Asja materjalidest ei nähtu, et avaldajat oleks menetluses esindanud tema seaduslik esindaja Osaühing Juridic & Invest, kelle juhatuse liikmena oleks tegutsenud Ingrid Vinnal. Avaldajat esindas menetluses Ingrid Vinnal, kellele avaldaja on andnud selleks volituse (dtl 753). Ingrid Vinnalil on õigusteaduse magistrikraad (dtl 754), s.o ta vastab TsMS § 218 lg 1 punktis 2 lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele. Arvestades menetluskulude jaotust, on avaldajal seega õigus teda menetluses esindanud lepingulise esindaja kulude hüvitamisele vajalikus ja põhjendatud ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Puudutatud isik ei vaidlusta määruskaebuse põhjendustes avaldaja lepingulise esindaja ajakulu ja tunnitasu põhjendatusele antud hinnanguid. Eelmärgitust lähtudes leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrust ei ole alust muuta osas, milles maakohus määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
19.Arvestades avalduse ja määruskaebuse rahuldamise ulatust, jäävad määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohasel on avaldaja määruskaebuse menetluses kantud menetluskulud esindajatasu kokku 210 eurot. Avaldaja esindaja ajakulu on 1,5 tundi ja tunnitasu 140 eurot (käibemaksuta). Puudutatud isik ei esitanud talle selleks antud tähtaja jooksul avaldaja menetluskuludele vastuväiteid. Ringkonnakohus määrab avaldaja lepingulise esindaja kulud kindlaks põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Arvestades tsiviilasja keerukust ja mahtu, on avaldaja esindaja ajakulu 1,5 tundi vajalik ja põhjendatud. Esindaja tunnitasu ei ületa oluliselt keskmist sarnastes asjades tasumisele kuuluvat tunnitasu. Avaldaja lepingulise esindaja kulud on vajalikud ja põhjendatud seega kokku 210 euro (käibemaksuta) ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.