Pankrotiavalduse menetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata ja menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (võlgnik): Merenaised OÜ (registrikood xxxxxxxx), seaduslik esindaja juhatuse liige K.U Ajutine pankrotihaldur: S.C
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada Merenaised kuulutamata raugemise tõttu.
OÜ
pankrotiavalduse
menetlus
pankrotti
välja
2.Kohustada ajutist haldurit likvideerima Merenaised OÜ kahe kuu jooksul määruse jõustumisest arvates.
Määrata Merenaised OÜ dokumentide hoidjaks K.U (isikukood xxxxxxxx).
Jätta menetluskulud võlgniku kanda.
5.Rahuldada ajutise halduri taotlus menetlusabi saamiseks ning anda Merenaised OÜ-le menetlusabi. Määrata ajutise halduri S.C tasuks 987 eurot 99 senti (käibemaksuga) ning mis hüvitada menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahendite arvel. Tasu kanda OÜ-le Civilex (registrikood12088721, arvelduskonto nr EE312200221055387366 Swedbank AS-is), mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
6.Avaldada teade pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
7.Saata määrus võlgnikule ja resolutsiooni p 5 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
Edasikaebamise kord Menetluse lõpetamise määruse peale võivad võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu (pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 6). Kui määruse peale esitab määruskaebuse võlausaldaja, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema käesoleva määruse resolutsiooni punktis 5 nimetatud teate avaldamisest arvates (PankrS § 29 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Merenaised OÜ (avaldaja, võlgnik) esitas 8. juulil 2024 Tartu Maakohtule pankrotiavalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt asutati võlgnik 30. juunil 2016, mis tegutses juuksuri- ja muu iluteeninduse ning raamatupidamise teenuse valdkonnas. Viimased aastad olid keerulised. Juhatuse liige ja ainus töötaja K.U ise sattus rahalistesse raskustesse ning tema osas on välja kuulutatud pankrot 20. novembril 2023. Võlgnik ei ole võimeline tagasi maksma võetud laene. Kuna võlgnik on kahjumis, sai ta 3. juulil 2024 äriregistrilt kirja, et netovara on langenud alla seadusega lubatud alampiiri. Osanikul puuduvad täiendavad rahalised vahendid negatiivse omakapitali tõttu täiendavateks investeeringuteks. Võlgasid on 31. detsembri 2023. a seisuga kokku 57 954 eurot. Vara sisuliselt puudub, sest võlgnikul on nõue osaniku vastu, kuid osanik on pankrotis.
2.Kohus nimetas 16. augusti 2024. a määrusega võlgniku ajutiseks halduriks S.C (ajutine haldur), peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ning kohaldas käsutuskeeldu.
3.Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik maksejõuetu ning pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Aruande kohaselt võlgnikul vara puudub. Võlgnikul on nõue osaniku ja juhatuse liikme vastu 57 838 eurot 95 senti, kuid kuivõrd ta on füüsilise isikuna pankrotis, siis on nõude esitamise tähtaeg möödunud. Lisaks ei oma nõude esitamine tähtsust, sest kõik võlgniku laenukohustused on tagatud juhatuse liikme käendusega. Kohustusi on võlgnikul 59 124 eurot 30 senti. Võlgnikul majandustegevust ei toimu. See lõppes eelduslikult 2024. a jaanuaris, kui lõppesid tehingud pangakontol ja kassas. Võlgnikul puudub ka likviidne vara, mille arvel oleks võimalik majandustegevuse jätkamine. Maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhatuse liikme isiklikud võlad, mille põhjuseks oli aastate vältel üle oma võimete elamine ja mõtlematult kiirlaenude võtmine. On taunitav, et võlgnik andis laenu oma tegevjuhtkonnale, mis ei ole seadusega lubatud. Võimalik on esitada kahjunõue juhatuse liikme vastu, kuid kuna kõik võlausaldajad on juba esitanud nõude võlgniku juhatuse liikme kui käendaja vastu, puudub mõistlik vajadus täiendava nõude esitamiseks. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimiseks.
Ajutine haldur palub määrata enda tasuks 987 eurot 99 senti (sh käibemaks).
4.Maakohus määras 18. oktoobri 2024. a määrusega menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3000 eurot ning avaldas samal päeval määruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud.
5.Maksejõuetuse teenistus ei esita 3. detsembri 2024. a vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlust avaliku uurimisena.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgniku pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.
7.Kohus on tuvastanud, et tekkinud on raugemise olukord: võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, samuti pole kohus tuvastanud tagasivõitmise või nõudmise võimalusi, mille rahuldamine oleks tõenäoline. Kohus lõpetab PankrS § 29 lg 1 järgi määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust PankrS § 29 lg 3 järgi raugemise tõttu PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Praegusel juhul ei ole võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud.
8.PankrS § 30 lg 5 kohaselt kui sama sätte lõikes 1 nimetatud deposiiti ei maksta, teeb kohus juriidilisest isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks mõistliku tähtaja. Kohus tegi 20. novembril 2024 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kuid maksejõuetuse teenistus ei esita
3.detsembri 2024. a vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlust avaliku uurimisena. Seega tuleb pankrotiavalduse menetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest.
9.Ajutisel halduril tuleb likvideerida juriidiline isik likvideerimismenetluseta kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused (PankrS § 29 lg 8 ls-d 1 ja 2). Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks määruse resolutsioonis nimetatud isiku. Kui menetlus lõpetatakse PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale vajaduse korral töötuskindlustuse seaduses sätestatud
avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest (PankrS § 29 lg 5).
10.Kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda (PankrS § 150 lg 4).
11.Ajutine haldur on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 808 eurot 50 senti (käibemaksuta). Taotluse kohaselt kulus ajutisel halduril ülesannete täitmiseks kokku 12 tundi 15 minutit. Arvestades võlgniku pankrotiavalduse läbivaatamisel ajutise halduri läbi viidud ülesannete mahtu (aruande koostamine koos selleks vajalike toimingutega) ja keerukust ning tema kutseoskusi, kohus leiab, et ajutise halduri näidatud ajakulu on vajalik ja põhjendatud.
11.1.PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub ajutine haldur tasu välja maksta büroole, mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel on büroo, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, käibemaksukohustuslane. Seega lisandub tasule käibemaks.
11.2.Ajutine haldur on taotlenud tasu hüvitamist riigi vahenditest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lg 2). PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Kuna võlgnikul asja materjalidest nähtuvalt vara ajutise halduri tasu maksmiseks puudub ning ajutise halduri tasu ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra, rahuldab kohus ajutise halduri taotluse ja annab võlgnikule ajutise halduri tasu maksmiseks menetlusabi.
11.3.Eelnevat arvestades määrab kohus ajutise halduri tasuks 987 eurot 99 senti, mis tuleb hüvitada riigi vahenditest.
12.Kohus avaldab teate pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 29 lg 4).
(allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.