Võlgnik Y.Y, ik XXX, elukoht XXX, e-post XXX; Usaldusisik M.F (Saneerimismenetluse OÜ, Estonia pst 1, Tallinn 10143; tel 6844400; e-post XXX). Avalduse läbivaatamata jätmine
RESOLUTSIOON
1.Jätta Y.Y maksejõuetusavaldus läbi vaatamata.
Jätta menetluskulud Y.Y kanda.
2.1.Määrata Y.Y usaldusisiku M.F-i töötasuks 1440 eurot, millele lisandub käibemaks summas 316,80 eurot, kokku 1756,80 eurot.
2.2.Anda võlgnikule Y.Y-le menetlusabi usaldusisiku tasu maksmiseks 1440 eurot, millele lisandub käibemaks 316,80 eurot, kokku 1756,80 eurot, mis hüvitada riigi vahenditest ning kanda see Saneerimismenetluse OÜ arvelduskontole nr XXX (AS Swedbank), s.o büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
2.3.Välja mõista Y.Y-lt usaldusisiku tasu summas 1756,80 eurot Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse.
2.4.Nimetatud summa tuleb Y.Y-l tasuda 24 kuu jooksul so 73,2 eurot kuus käesoleva määruse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu viimaseks kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti kontole nr: o EE351010052031000004 SEB Pank, o EE522200221013264447 Swedbank, o EE401700017002872300 Luminor Bank või o EE957700771001523585 LHV Pank. Kohustuslik on märkida maksekorraldusele 99924700034573! Selgituseks võib märkida lisaks: kohustatud isiku nimi, kohtuasja number. Maksedokument riigilõivu tasumise kohta või maksedokumendil olevad andmed selle elektrooniliseks kontrollimiseks tuleb esitada peale makse tasumist kohtule.
2-24-13737
2.5.Nimetatud makse tähtpäevaks tegemata jätmisel tuleb võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
tasuda
viivist
3.Tühistada 13.12.2024 kuupäevaks määratud kohtuistung käesolevas tsiviilasjas.
4.Edastada määrus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Asjaolud ja menetluskäik
1.1.12.09.2024 esitas Y.Y Pärnu Maakohtusse avalduse pankroti välja kuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.
1.2.Pärnu Maakohus võttis avalduse 03.10.2024 määrusega menetlusse ja määras usaldusisikuks kirjaliku nõusoleku alusel M.F-i. Usaldusisik esitas kohtule 04.11.2024 aruande, milles mh viitas, et võlgniku arvelduskontode väljavõtetelt nähtub vara raiskamist seoses hasartmängudega. Kohus ja usaldusisik selgitasid võlgnikule kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumist ning võlgniku kohustusi selles osas. Kohus määras uue kohtuistungi aja 13.12.2024 ja võlgnikule tähtaja tõendite esitamiseks. 03.12.2024 esitas Y.Y kohtule avalduse, milles palub käesoleva menetluse lõpetamist ning taotlust jätta usaldusisiku tasu riigi kanda, kuna võlgniku majanduslik olukord on raske. Kohtumääruse põhjendused
1.Kohus, tutvunud asja materjalidega, on seisukohal, et avaldaja 03.12.2024 esitatud avaldus tuleb rahuldada ja jätta avaldus läbi vaatamata.
2.Füüsilise isiku maksejõuetusseaduse (FIMS) § 18 lg 2 sätestab, et vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kohus: 1) kuulutab välja võlgniku pankroti vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule; 2) kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja käesoleva seaduse §-s 45 sätestatule; 3) algatab võlgade ümberkujundamise menetluse vastavalt käesoleva seaduse §-s 19 sätestatule; 4) jätab avalduse rahuldamata või 5) lõpetab menetluse raugemise tõttu vastavalt pankrotiseaduse §-s 29 sätestatule. FIMS § 18 lg 3 sätestab, et kohus võib teha ühe käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsustest sõltumata sellest, kas maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik või võlausaldaja. Kohus ei saa otsustada ühegi lõikes 2 nimetatud menetluse algatamist võlgniku tahte vastaselt, välja arvatud pankroti väljakuulutamine võlausaldaja maksejõuetusavalduse alusel.
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt. TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Avaldaja on esitanud kohtule avalduse, milles soovib käesolev menetlus lõpetada, kohus tõlgendab võlgniku avaldust avalduse tagasivõtuna tervikuna käesolevas menetluses.
4.Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus võlgniku Y.Y avalduse TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata.
5.TsMS 427 alusel võib määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, võib esitada määruskaebuse.
2-24-13737
Menetluskulud
6.TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus läbi vaatamata. TsMS 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
7.TsMS § 172 lg 7 sätestab, et kui kohus algatab hagita menetluse isiku tegevuse või avalduse tõttu, võib kohus jätta menetluskulud menetluse põhjustanud isiku kanda, kui menetlus on põhjendamatu ja põhjustati isiku poolt tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus võttis avaldaja maksejõuetusavalduse menetlusse ja määras usaldusisiku. Kuna võlgniku arvelduskontodelt nähtus vara raiskamist hasartmängurlusena, mis toimus järjepidevalt ning kuni usaldusisiku aruandes nähtuvalt ka pärast avalduse kohtule esitamist, selgitas kohus võlgnikule kohtuistungil võlgniku kohustusi ja edasise menetluse käiku. Võlgnik jättis kohtule tõendid esitamata kohtu määratud tähtajaks ning esitas avalduse, milles palub menetlus lõpetada ja usaldusisiku tasu jätta riigi kanda. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud usaldusisiku tasu jätmine riigi kanda eelnevalt kirjeldatud olukorras, kus võlgnik on kohtusse pöördunud, kohtu ning usaldusisiku selgituste järel jätnud edasised toimingud avalduse eesmärgi täitmiseks tegemata ja paludes pärast usaldusisiku tehtud tööd ja tasu taotlust need mitte võlgnikult välja mõista. Võlgnik palub kulud jätta riigi kanda ehk sisuliselt palub võlgnik menetlusabi TsMS § 183 lg 2 mõttes.
8.FIMS § 8 lg 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. Kuna käesolevas menetluses ei kuuluta kohus välja võlgniku pankroti, jätab kohus TsMS § 172 lg 7 alusel käesolevas menetluses menetluskulud (s.o tasutud riigilõiv summas 10 eurot ja usaldusisiku tasu summas 1756,80 eurot) võlgniku kanda.
9.PankrS § 23 lg-test 1 ja 2 tulenevalt kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 08.12.2023 määruse nr 113 kohaselt on alates 01.01.2024 kuupalga alammäär 820 eurot. Seega halduri (usaldusisiku) tunnitasu ülemmäär on 164 eurot.
10.Usaldusisik esitas kohtule 04.11.2024 tasu taotluse koos arvestusega /dtl 940-941/. Usaldusisik taotleb tasu tunnihinna määraga 120 eurot, mis ei ületa seaduses sätestatud tunnitasu piirmäära. Usaldusisik on esitanud arvestuse, mille kohaselt on kulunud käesolevas menetluses maksejõuetusmenetluses asjaolude väljaselgitamiseks ja aruande koostamiseks 12 tundi. Usaldusisik taotleb tasu määramist seega kokku 1440 eurot (lisandub käibemaks 316,80 eurot).
11.Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja põhjendatud. Usaldusisik on välja selgitanud võlgniku kohustusi, teostanud päringuid selleks ja päringute vastuseid töödelnud, suhelnud võlgnikuga, koostanud kohtule nimekirjad ja hinnangu. Samuti on põhjendatud usaldusisiku taotletav tunnitasu. Tunnitasu määr 120 eurot (+ käibemaks) jääb mõistlikult alla seaduses sätestatud ülempiiri, on kooskõlas täidetud ülesannete sisule ja mahuga.
12.TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või
2-24-13737 riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 179 lg 5 sätestab, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja.
13.TsMS § 183 lg 2 sätestab, et eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Seega on usaldusisiku tasu välja maksmine riigi vahenditest piiratud ühekordse alammäära ulatuses olukorras, kus võlgnikult ei mõisteta menetluskulu tasumist välja riigituludesse. Käesolevas asjas on kohus määranud usaldusisiku tasu jätta võlgniku kanda.
14.Kohus rahuldab osaliselt võlgniku menetlusabi taotluse. Kuivõrd usaldusisik on käesolevas menetluses aruandluses välja selgitanud, et võlgniku sissetulekuks on töötasu ca 336 eurot kuus ja pension 522 eurot kuus (sama on avaldanud võlgnik avalduses), on põhjendatud anda võlgnikule menetlusabi selliselt, et usaldusisiku tasu kuulub välja maksmisele riigi vahenditest ning võlgnik tasub tema kanda jäänud usaldusisiku tasu riigituludesse. Kohus peab põhjendatuks määrata Y.Y-le tasu riigituludesse väljamõistmine menetlusabi korras osamaksetena.
15.Kohus määrab võlgnikule tähtaja usaldusisiku tasu riigituludesse kandmiseks 24 kuud, seega tuleb võlgnikul käesolevale määrusele lisatud graafikust lähtudes võrdsete osamaksetena tasuda usaldusisiku tasu riigituludesse käesoleva määruse jõustumisest järgnevast kuust, iga kuu viimaseks kuupäevaks. Makse tegemiseks vajalik info on esitatud käesoleva määruse resolutsioonis ja määrusele lisatud makseinfo koondlehel.
16.Kui kohustatud isik pandud kohustust tähtpäevaks ei täida, tuleb tal vastavalt TsMS § 179 lg 9 sätetele tasuda ka viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
17.TsMS § 179 lg 3 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale võib menetluskulusid maksma kohustatud isik või Eesti Vabariik valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutuse kaudu esitada määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 100 eurot. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.