1.Vabastada I.S. (ik 38704082741) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotivõlausaldajate nõuded I.S. vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.
4.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada teade I.S. kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord
Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 07.07.2017 määrusega välja I.S. pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Margo Normanni. Tartu Maakohtu 08.02.2019 määrusega lõpetati I.S. pankrotimenetlus raugemisega ja algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. I.S. kohustustest vabastamise menetluses jäeti usaldusisik määramata ning kohustati võlgnikku ise täitma usaldusisiku ülesandeid. Määrus jõustus 06.04.2019. Kohtumääruse kohaselt pidi usaldusisik esitama aruandeid kaks kord aastas, 08.08 ja 07.02 ning tegema võlausaldajate väljamakseid igal aasta 15.01.
2.Võlgnik on menetluses esitanud aruandeid 07.08.2019, 30.01.2020, 14.08.2020, 18.01.2021, 04.08.2021, 03.02.2022, 06.08.2022, 28.02.2023, 07.08.2023, 11.03.2024 ja 24.09.2024. Võlgnik oli menetluse alguses töötu kuna pidi tervislikel põhjustel viimase töösuhte lõpetama. Seejärel viibis 2019.a aprillis haiglaravil ja taastus operatsioonist 3 kuud. Perioodil 07.11.2019 - veebruar 2021.a töötas võlgnik Kõrveküla Põhikoolis täiskoormusega riidehoidja-koristajana, töösuhe lõppes tervislikel põhjustel. Võlgnik oli Töötukassas töötuna registreeritud 02.03.2021 - 25.07.2022, mil asus osalise tööajaga koristajana tööle ettevõttes RR Lektus AS ja kus ta töötab tänaseni. Võlgnikul on terve menetluse kestel tuvastatud osaline töövõime. Võlgniku sissetulekuks on olnud töötasu, töövõimetushüvitis, töövõimetoetus, toimetulekutoetus ja II pensionisamba väljamakse. Aruannete kohaselt ei ole võlgniku sissetulekud ületanud mittearestitava sissetuleku määra, kuid võlgnikul on olnud eraldamiskohustus seoses II pensionisamba laekumisega.
3.Võlgnik esitas 24.09.2024 kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks ja täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks kuna oli tasunud ära pensionisamba laekumisest tekkinud eraldise võlgnevuse.
4.Kohus küsis 04.10.2024 võlausaldajate seisukohti menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise osas.
4.1.Aktiva Finance Group OÜ (omandas nõuded Telia AS-lt ja Bigbank AS-lt) esitas enda seisukoha 09.10.2024, mille kohaselt palub jätta võlgnik täitmata jäänud kohustustest vabastamata kuna võlgnik on võlausaldaja hinnangul rikkunud süüliselt PankrS § 173 lg-s 1 ja lg-s 2 sätestatud kohustusi, kuivõrd pole üles näidanud tahet leida mõistlikult tulutoov tegevus ega ka vajalikku teavet. Nimelt on võlgniku põhisissetulekuks töötutoetus ja töövõimetoetus ning ta on töötanud osalise koormusega koristajana. Võlgniku poolt ei ole esitatud ühtegi tõendit, et võlgnik oleks otsinud tulutoovamat tööd kogu 5 aastat kestnud kohustustest vabastamise menetluse kestel. Pole lisatud tõendeid CV-de edastamisest kandideerimistest teistele ametikohtadele jne. Võlausaldaja märgib, et võlgniku kohustuseks kohustustest vabastamise menetluse kestel, on tulutoova töökoha leidmine, mis tähendab, et võlgnik peaks kandideerima võimalikult paljudele ametikohtadele, et leida mingigi tasuvam töökoht oma majandusliku seisu parandamiseks. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgniku käitumine näitab, et tema huvid ei ole olnud seetõttu suunatud tulutoova tegevusega tegelemisele ning võlgnik ei ole teinud pingutusi selle nimel, et menetluse tulemusel saaks võlausaldajate nõudeid tegelikkuses rahuldada. Võlgnikult on Telia AS nõude katteks laekunud 106,91 eurot ja Bigbank AS nõude katteks 191,90 eurot. Võlausaldaja leiab, et isegi kui võlgnik on nõuetekohaselt aruandeid esitanud ning 2/5
väljamakseid mingis ulatuses ka teinud, siis antud juhul ei ole põhjendatud vabastada võlgnik kohustustest.
4.2.Swedbank AS esitas enda seisukoha 14.10.2024. Võlausaldaja ei nõustu võlgniku kohustustest vabastamisega ning palub lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja jätta võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Kogu menetluse jooksul on võlgnik teinud võlausaldajale väljamakseid üksnes summas 412,86 eurot ehk tasutud on 9,5% nõudest. Võlausaldaja leiab, et sellises olukorras võlgniku kohustustest vabastamine oleks ülimalt võlausaldaja huve riivav. Lisaks on võlgnikule 2021. aastal laekunud II pensionisamba väljamakse ning võlgnik kinnitas ise, et seetõttu kuulus võlausaldajatele väljamakseteks 1673,24 eurot. Võlausaldajale Swedbank AS oleks pidanud seega laekuma väljamakse summas ~671 eurot (Swedbank AS jaotis on 40,11%). Võlgnik tegi võlausaldajale Swedbank AS aga väljamakse alles 04.09.2024 ja seda üksnes summas 236,11 eurot. Seega on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 3-5 sätestatud kohustust loovutada usaldusisikule töösuhtest saadud või sellega sarnane tulu. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on võlausaldajate nõuete võimalikult suures ulatuses rahuldamine ning seda kohustust on võlgnik oluliselt rikkunud, jättes väljamaksed seaduses sätestatud ulatuses tegemata. Selline võlgniku tegevus on selgelt tahtlik, st võlgnik on süüliselt rikkunud pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi.
4.3.Dominus Inkasso OÜ esitas enda seisukoha 14.10.2024 ning jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada.
KOHTU SEISUKOHT
Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine
5.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 g 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.
6.Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
7.PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest.
8.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
9.Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel lähtunud PankrS § 175 lg 2 sätestatust, võlgniku poolt avaldatust ja võlausaldajate seisukohtadest.
10.Kohus on I.S. taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (PankrS § 175 lg 2 ja lg 4).
11.PankrS § 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. I.S. ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.
12.Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas 3/5
võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
12.1.PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohtule esitatud andmete kohaselt on võlgnik osalise töövõimega (määratud kuni 03.01.2026). 2019.a kevadel oli võlgnik haiglaravil ja taastus operatsioonist 3 kuud, seejärel töötuna arvel. Võlgnik on töötanud perioodil 07.11.2019-28.02.2021 Kõrveküla põhikoolis riidehoidja-koristajana, kuid töösuhe lõppes tervislikel põhjustel. Seejärel olnud töötu ning alates 25.07.2022 töötab osalise tööajaga RR Lektus AS Leola poes koristaja ametikohal. Võlgniku sissetulekuteks on olnud töövõimetoetus, toimetulekutoetus, peretoetus, töötasu ja pensionisamba väljamakse. Kohus märgib, et kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö ja et see, kui ta jätkab endise, vähetasustatud töö tegemist, kujutab endast kohustuste süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Mõistlikkuse hindamisel tuleb seejuures võlaõigusseaduse § 7 lg 1 järgi arvestada seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke (vt Riigikohtu 30. oktoobri 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-24696). Arvestades võlgniku tervislikku seisundit (osaline töövõime), leiab kohus, et võlgnik on teinud tööd oma võimetekohaselt. Arvestades asjaoluga, et menetluse aja sisse on jäänud koroonapandeemia, energiakriis ning majanduslangus, ei saa võlgnikule ette heita, et ta pole vahetanud töökohta tasuvama vastu. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud kohust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega.
12.2.PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on kohtule esitanud aruandeid üldjuhul õigeaegselt. Aruannetele on lisatud kõik konto väljavõtted. Kohtu päringutele ning küsimustele on võlgnik enamasti vastanud ja edastanud ka tõendid enda terviseprobleemide kohta. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustust.
PankrS § 173 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.
Võlgniku sissetulekuteks on olnud töövõimetoetus, toimetulekutoetus, peretoetus, töötasu ja pensionisamba väljamakse. Võlgnik on töötamisel saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgnikul on olnud eraldamiskohustus 827,44 eurot tulenevalt pensionisamba laekumisest, mille ta on käesolevaks ajaks täitnud isegi suuremas mahus, olles teinud menetluse kestel väljamakseid võlausaldajatele kogusummas 1053,66 eurot.
4/5
Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS §173 lõikes 3-5 sätestatud raha eraldamise kohustust. Võlgnik oli 03.02.2022 aruandes eksinud, arvates, et pidi võlausaldajatele eraldama rohkem.
12.4.Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 6 sätestatud kohustust.
12.5.PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks.
13.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Võlgnik on täitnud temale PankrS §-st 173 tulenevad kohustused, arvestades tema osalist töövõimet ja menetluse kestel esinenud terviseprobleeme.
14.PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Kohus on 24.05.2024 menetlust pikendanud 6 kuu võrra, et võlgnik saaks täielikult tasuda pensionisamba väljamaksest tuleneva eraldise võlausaldajatele. 24.09.2024 aruande kohaselt on väljamaksed võlausaldajatele tehtud.
15.Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi ning puuduvad PankrS § 175 lg 2 või lg 4 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et I.S. tuleb PankrS § 175 lg 1 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
16.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud I.S. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka I.S. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
17.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab I.S. kohustustest vabastamise menetluse, tuleb I.S. vabastada usaldusisiku kohustustest. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Maimu Laumets
5/5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.