Võlaõigus

2-23-137683

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

on

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt kostja ja AS I (edaspidi esialgne võlausaldaja) sõlmisid 07. aprillil 2022 järelmaksulepingu nr. L89008246900. Vastavalt lepingule soetas kostja kauba maksumusega 657 eurot. Lepingu nr L89008246900 kohaselt on krediidi kulukuse määr 19,78% aastas ja intressimäär 16% aastas. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja

2-23-137683 kokku summas 17,23 eurot (4,88+3,95+3,84+3,21+1,36). Kostja intressi tasunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on kostjal intressivõlgnevus summas 17,23 eurot. Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu lõppemist lepingu alusel. Hageja sissenõudekulude summa 30,00 eurot kujunemine: 30.05.2023. a tasulise kirja saatmine 15 eurot; 08.06.2023. a tasulise kirja saatmine 5 eurot; 14.08.2023. a tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot. Tulenevalt eeltoodust on sissenõudmisega seotud kulud kokku summas 30 eurot. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 320,31 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 26.05.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 1.03.2024 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 16% aastas so 0,04% päevas. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivis summas 39,43 eurot. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 320,31 eurot, intress 17,23 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 39,43 eurot ning viivis alates 2. märtsist 2024 kuni põhinõude summas 320,31 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 16% aastas.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust. Kohus hoiatas kostjat, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kuna kostja tegelik asukoht oli teadmata, toimetati kostjale hagimaterjalid kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 17. oktoobri 2024 määrusega. Kohus selgitas kohtuteates kostjale hagimaterjalide kättesaamise võimalust ja kohtule vastamise kohustust. Kostja kohtule hagiavalduse vastust tähtajaks, s.o 02. detsembriks 2024 ei esitanud. TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 101 lg 1 p 1, p 3 ja p 6, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 94 lg 1, VÕS § 113 lg 1, VÕS § 1132 lg 1 ja lg 2 p 1 ning TsMS § 367 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 320,31 eurot, intressi 17,23 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 39,43 eurot, kokku 406,97 eurot ning veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise alates 02. märtsist 2024 kuni põhinõude 320,31 euro täitmiseni viivisemääras 16% aastas. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 3(4)

2-23-137683 Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu summas 140 eurot ja õigusabikulude summas 358 eurot, kokku 498 euro väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 140 euro riigilõivu osas on riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1, RLS lisa 1 ja TsMS § 147 lg 5 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Hageja nimetab esindajaga seotud õigusabi kuludeks 358 eurot (338+20). Kohus leiab, et hageja õigusabikulud summas 358 eurot ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kohus on seisukohal, et käesoleva hagi puhul on tegemist nn masshagiga, milles on kasutatud mitmeid kordi kasutatava hagiavalduse vormistusega – muudetakse vaid isiku nime, hagi hinda ja lepingu numbrid. Samuti on tegemist vaidlusega, mis ei nõua esindajalt palju aega, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel ega tutvuma ka vastaspoole seisukohtade ja vastuväidetega. Kohus loeb põhjendatuks hageja õigusabi kulud 1,5 tunni ulatuses. Kohus arvestab hageja lepingulise esindaja tunnitasuks 169 eurot ning seega on põhjendatud hageja õigusabi kulud 1,5 tunni eest kokku 253,50 eurot (169 x 1,5), millele lisandub TsMS § 4842 alusel 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja kohtule esitamise eest. Kostjalt kuuluvad seega hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulude hüvitis kokku 413,50 eurot (245+20+253,50). Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.