Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

1(4)

2-24-2287 intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 8 (kaheksa) protsenti aastas.

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

on

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt toimus 26.08.2021 Soomes, Helsingis liiklusõnnetus, kus kostja juhitus sõiduk BMW 530D reg märgiga XXX, sõitis tagant otsa eesliikunud sõidukile Volvo V50 reg märgiga XXX. Vastavalt Soome politsei teatele juhtis kostja mootorsõidukit olles narkojoobes ning põhjustas varalise kahjuga liiklusõnnetuse. Kuivõrd kostja tsiviilvastutus seoses liikluskahju tekitamisega oli liiklusõnnetuse toimumise ajal kindlustatud hagejal,

2(4)

2-24-2287 hüvitas hageja liiklusõnnetuses kannatada saanud sõiduki taastusremondi ja ravikulu summas 3205,40 eurot. Pärast kahju hüvitamist, esitas hageja 16.01.2023 ja 28.03.2023. a nõude kostja vastu, kahju hüvitamiseks summas 3205,40 eurot, tasumise tähtaeg 14 päeva ehk hiljemalt 11.04.2023. a. Kostja ei ole nõuet tasunud. Kuna kohtuväliselt ei ole nõue lahenenud volitas hageja 08.03.2023. a. OÜ-d J, edasivolitamise õigusega OÜ-le J, esindama tsiviilvaidluses kostja vastu ja tegema kõiki tsiviilkohtumenetluse seadustikust tulenevaid menetlustoiminguid volitaja nimel. Hagiavalduse esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale kokku põhisummas 3205,40 eurot. Hageja arvestab viiviseid alates nõudekirja tasumise tähtajale järgnevast päevast so 12.04.2023 kuni hagiavalduse koostamiseni 9.02.2024. a seadusejärgse VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Sissenõutavaks muutunud viivise summa on 311,46 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlg 3205,40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 311,46 eurot, kokku 3516,86 eurot ning viivised tasumata põhivõlalt (3205,40 eurot) alates hagiavalduse kohtule esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on saatnud hagimaterjalid kostja elukoha aadressile XXX kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagi menetlusse võtmise määruse kättesaamisest. Hagimaterjalid on kostjale TsMS § 326 lg 1 alusel 16. novembril 2024 kätte toimetatud kostja eluruumi juurde kuuluvasse postkasti panemisega. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust tähtajaks, s.o 02. detsembriks 2024 ei esitanud. TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Liikluskindlustusseaduse (LKindlS) § 53 lg 1 p 4, võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 101 lg 1 p 1, 3 ja 6, VÕS 108 lg 1, VÕS § 113 lg 1, VÕS § 127 lg 1 ja lg 4, VÕS § 136 lg 1, VÕS § 492 lg 1 ja VÕS § 1043 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 3205,40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 311,46 eurot, kokku 3516,86 ning veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise alates 10. veebruarist 2024 kuni põhinõude 3205,40 euro täitmiseni seadusejärgses viivisemääras. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu summas 455 eurot ja õigusabikulude summas 507 eurot, kokku 962 euro väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 455 euro riigilõivu osas on riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. 3(4)

2-24-2287 Hageja nimetab esindajaga seotud õigusabi kuludeks 507 eurot. Hageja märgib õigusabi osutamisel kulutatud ajaks 3 tundi: alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 169 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 170 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24). Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud summas 507 eurot ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kohus on seisukohal, et käesoleva hagi puhul on tegemist nn masshagiga, milles on kasutatud mitmeid kordi kasutatava hagiavalduse vormistusega – muudetakse vaid isiku nime, hagi hinda ja lepingu numbrid. Samuti on tegemist vaidlusega, mis ei nõua esindajalt palju aega, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel ega tutvuma ka vastaspoole seisukohtade ja vastuväidetega. Kohus loeb põhjendatuks hageja õigusabi kulud 2 tunni ulatuses. Kohus arvestab hageja lepingulise esindaja tunnitasuks 169 eurot ning seega on põhjendatud hageja õigusabi kulud 2 tunni eest kokku 338 eurot (169 x 2). Kostjalt kuuluvad seega hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulude hüvitis kokku 793 eurot (455+338). Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja palub, et menetluskulud kantaks hageja poolt määratud arvelduskontole. Kooskõlas TsMS § 445 lg 1 määrab kohus hageja taotlusel kindlaks kohtuotsuse täitmise viisi ja korra menetluskulude väljamõistmise osas ning kohustab kostjat maksma menetluskulud hageja poolt määratud arveldusarvele. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.