Mõista M.K.-lt välja OÜ Aktiva Finance Group kasuks hageja menetluskulud 350 eurot. M.K. peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
8.Toimetada kohtuotsus kostjale avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul
viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Tagaseljaotsuse tegemise alused
1.Hageja esitas 23.02.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1152,43 euro saamiseks. Makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule kätte toimetada ning nõue M.K. vastu anti 21.03.2024 määrusega üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 05.04.2024 ning kuna juba sama asja maksekäsu kiirmenetluses ei õnnestunud kostjale dokumente kätte toimetada, toimetas kohus hageja taotlusel hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte avalikult: avaldatud 05.04.2024 ning loetakse kostjale kättetoimetatuks seega hiljemalt alates 21.04.2024 (15 päeva möödumisel). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 28 päeva, ei ole kohtule vastanud (tähtaeg oli 20.05.2024).
3.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 alusel võib hagi rahuldava otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
Asjaolud
2(3)
4.Hageja nõue tuleneb Placet Group OÜ ja M.K. vahel 07.06.2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr. TL3949396, millega kostja sai laenu 1000 eurot, intressiga 0%, viivisemäär 0%, 200 eurot kuus, 5 osamakset, viimane osamakse 15.11.2023. Hagiga nõutakse kostjalt põhivõlgnevust 1000 eurot, sissenõudmiskulusid 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivist 62,67 eurot, millele lisandub jooksev viivis alates 03.04.2024 kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses viivisemääras. Placet Group OÜ ütles lepingu alates 29.09.2023 üles ning loovutas 3.10.2023 nõude OÜ-le Aktiva Finance Group.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Viivisenõue jääb rahuldamata, sest hagi kohaselt lepiti kostjaga kokku eraldi nii intressikui viivisemääras ning mõlemad olid 0%. Pooled on lepinguvabaduse põhimõttest lähtudes vabad viivisenõude välistama. VÕS § 113 lg 1 kolmas lause ei keela sellist kokkulepet. Hagi jääb rahuldamata ka 50 euro sissenõudekulude nõudes. Hageja ei ole põhistanud kulude suurust. VÕS § 1132 lg 2 ei sätesta nõude alust, vaid kulude väljamõistmise piirmäära.
6.Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
7.Taotlus riigilõivu 315 euro väljamõistmiseks on põhjendatud osaliselt, kuna hagihinnalt kuni 1500 eurot tasutakse riigilõivu 280 eurot (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1). Põhjendatud kulu on maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot (TsMS § 4842).
8.Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
9.Hageja on taotlenud esindajakuludeks kokku 338 eurot 2h töö eest (169 eurot/h). Arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu, asja keerukust ning nõude suurust, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 50 eurot. Kohus arvestab seejuures, et koostatud hagiavaldus on nn tüüphagi, asi ei ole õiguslikult keeruline ning hageja on nõude suuruse ja aluse pidanud välja selgitama juba maksekäsu kiirmenetluses. Lisaks on nõude väljaarvutamine olnud lihtne, kuna kostjalt ei ole toimunud ühtegi laekumist. Sellistes asjades on kohtupraktikas peetud 50 eurot põhjendatud õigusabikuluks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu lahend 2-22-139092).
10.Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 350 eurot, sh riigilõiv 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulu 50 eurot.
11.Tuginedes TsMS § 177 lg 4 rahuldab kohus hageja taotluse märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda seadusjärgset viivist.
12.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Pürn kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.