Kohtuasi X-i kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes (18.12.2025 kirja edastamata ja teavitamata jätmine 18.12.2025 kirja vangla lattu paigutamisest) Menetlusosalised
Edasikaebamise kord ja muud Määruse resolutsiooni punktide 1-3 peale võib esitada selgitused määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas on määrus lõplik. Määrus toimetatakse kaebajale kätte.
Kinnipeetav X (kaebaja) esitas 5.03.2026 Tartu Vanglale kahju hüvitamise nõude, milles palus hüvitada talle mittevaraline kahju, mis tekitati talle seoses sellega, et kaaskinnipeetavale 18.12.2025 saadetud kiri ei jõudnud adressaadini ega tulnud kaebajale tagasi (paigutati vangla lattu).
2.Tartu Vangla jättis 30.04.2026 otsusega nr 1-9/2-26/63-2 kahjunõude läbi vaatamata osas, mis puudutab 18.12.2025 kaaskinnipeetavale adresseeritud kirja kätte andmata jätmist ja jättis rahuldamata osas, mis puudutab kirja lattu paigutamisest teavitamata jätmist.
3-26-1686
Vangla selgitas, et 30.12.2025 esitas kaebaja vanglale kahju hüvitamise taotluse nr 19/225/600-1, milles nõudis A. Zonenbergile adresseeritud kirja edastamist adressaadile ning rahalist hüvitamist 7000 eurot. Tartu Vangla jättis 3.03.2026 otsusega nr 1-9/2-26/600-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata, mille sai kaebaja kätte 4.03.2026. Kaebaja pöördus halduskohtusse kohustamis- ja hüvitamisnõudega (haldusasi 3-26-949). Seega kaebaja on juba varasemalt esitanud vanglale hüvitamisnõude seoses kirja kaaskinnipeetavale kätte andmata jätmisega ja selle kohta on vangla teinud otsuse (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 43 lg 1 p 1). Seonduvalt sellega, et vangla ei teavitanud kaebajat sellest, et ta paigutas kaebaja kirja vangla lattu, arvas vangla, et pole täidetud mittevaralise kahju hüvitamise eeldused - puudub intensiivne õiguste riive, mis vääriks rahalist hüvitamist.
3.Tartu Halduskohtusse saabus 5.06.2026 kaebaja poolt esitatud hüvitamiskaebus, milles ta viitab Tartu Vangla 30.04.2026 otsusele nr 1-9/2-26/63-2, taotleb riigi õigusabi määramist ja kaebuse esitamise eest riigilõivu tasumise kohutusest vabastamist.
4.Tartu Halduskohus esitas 5.06.2026 Tartu Vanglale päringu, milles palus edastada kohtule Tartu Vangla 30.04.2026 otsus nr 1-9/2-26/63-2 ja kaebaja taotlus.
5.Tartu Vangla edastas 8.06.2026 kohtule vastuse päringule.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kohus märgib, et kaebusest on võimalik aru saada, et kaebaja nõuab talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist, kuna tema 18.12.2025 kaaskinnipeetavale adresseeritud kiri ei olnud vangla poolt adressaadile edastatud, aga samuti selle eest, et selline kiri paigutati hiljem vangla lattu ning kaebajat ei ole sellest teavitatud. Ühtlasi palus kaebaja kaebuse esitamise eest riigilõivu tasumise kohtusest vabastamist seoses maksejõuetusega ja talle riigi õigusabi määramist halduskohtumenetluses (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4).
7.Kõigepealt hindab kohus hüvitamiskaebuse lubatavust (I), seejärel vaatab kohus läbi kaebaja menetluslikud taotlused (II). I
8.HKMS § 120 lg 1 kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
8.1.Kohtu hinnangul ei ole kaebus, mis puudutab mittevaralise kahju hüvitamise nõuet seoses sellega, et vangla jättis 18.12.2025 kaebaja kaaskinnipeetavale adresseeritud kirja kätte andmata, lubatud ja kuulub tagastamisele. Kohus selgitab, et puudub vaidlus selle üle, et kaebaja on varasemalt pöördunud vangla poole muu hulgas mittevaralise kahju hüvitamise nõudega, milles palus hüvitada talle mittevaraline kahju seoses sellega, et kaebaja poolt 18.12.2025 kaaskinnipeetavale adresseeritud kiri ei jõudnud adressaadini ning vangla on vastavas kahjunõude osas teinud 3.03.2026 kahunõude rahuldamata jätmise otsuse nr 1-9/2-26/600-2.
3-26-1686
Kaebaja sai eelpoolnimetatud vangla otsuse kätte 4.03.2026 ja seejärel pöördus Tartu Halduskohtusse mittevaralise kahju hüvitamise kaebusega, mille esemeks oli just vangla poolt 18.12.2025 kaaskinnipeetavale adresseeritud kirja edastamata jätmine (kaebus haldusasjas nr 3-26-949). Tartu Halduskohus tagastas 10.04.2026 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel. Kaebaja esitas määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule, kes 11.06.2026 määrusega tagastas määruskaebuse. Need määrused ei ole veel praeguse aja aseisuga jõustunud.
8.2.Vangla nentis eelneva põhjal, et kaebaja on juba pöördunud vangla poole mittevaralise kahju hüvitamise nõudega, mille esemeks on kaaskinnipeetavale edastamata jäetud kaebaja 18.12.2025 kiri. Järelikult on õige vangla 30.04.2026 otsuses nr 1-9/2-26/63-2 tehtud järeldus selle kohta, et 5.03.2026 kahjunõue kirja edastamata jätmise osas on korduv. Kohus tutvus haldusasja materjalidega ja jagab vastustaja seisukohta, et kaebaja poolt 5.03.2026 vanglale esitatud korduv taotlus (kahjunõue) ei andnud vanglale alust juba 3.03.2026 otsusega nr 1-9/2-26/600-2 lõpetatud menetluse uuendamiseks, kuna selleks puudusid HMS § 44 lg-s 1 nimetatud faktilised ja õiguslikud alused. Kohus märgib, et nii 30.12.2025 kui ka 5.03.2026 kahjunõude esemeks on kaebajale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue, mis põhjustati talle seoses inimväärikuse alandamisega. Seega on need mõlemad kahjunõuded eseme poolest identsed. Pelgalt 5.03.2026 kahjunõudes kahju suuruse muutmine võrreldes eelmise kahju hüvitamise taotlusega, ei anna põhjust juba lõpetatud menetluse uuendamiseks.
8.3.Seega on kohus seisukohal, et Tartu Vangla jättis 30.04.2026 otsusega nr 1-9/2-26/63-2 õiguspäraselt läbi vaatamata kaebaja kahjunõude osas, mis puudutab 18.12.2025 kaebaja kaaskinnipeetavale adresseeritud kirja kätte andmata jätmist. Kohus märgib, et kohtupraktikas on leitud, et taotluse/vaide õiguspärane tagastamine ei anna isikule õigust kohtusse pöördumiseks.1 Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg 2 p-st 1, tagastab kohus kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas seoses asjaoluga, et vangla jättis 18.12.2025 kaebaja kaaskinnipeetavale adresseeritud kirja kätte andmata.
9.Tulenevalt HKMS § 120 lg 2 p-st 21 võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
9.1.Kaebuse kohaselt taotleb kaebaja talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist muu hulgas seoses asjaoluga, et vangla pani 18.12.2025 kaaskinnipeetavale adresseeritud kirja vangla lattu ja ei teavitanud sellest kaebajat. Kohus jagab täielikult vangla 30.04.2026 otsuses nr 1-9/2-26/63-2 võetud seisukohta, et antud juhul pole täidetud riigivastutuse seaduse § 7 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 mittevaralise kahju hüvitamise eeldused, kuna 18.12.2025 kirja vangla lattu paigutamine kaebajat sellest teavitamata ei saa olenemata selle toimingu õiguspärasusest riivata kaebaja õigusi intensiivselt. Haldusaja materjalid viitavad sellele, et kaebaja on ise loobunud 18.12.2025 kirja tagasivõtmisest, mistõttu paini vangla sellise kirja vangla lattu.
1 RKHKm 3-3-1-78-13, p 20.
3-26-1686
Kaebaja on sellest teadlik vähemalt alates 30.04.2026 (otsus nr 1-9/2-26/63-2). Teisesõnu ei ole selline kiri kadunud ja asub vangla laos kaebaja muude isiklike asjade seas, mistõttu on selline kiri kaebajale kättesaadav.
9.2.Eelnevat arvestades, on kohus seisukohal, et kaebaja 18.12.2025 kirja paigutamine vangla lattu ja kaebajat sellest teavitamata jätmine ei riiva kaebaja subjektiivseid õigusi intensiivselt, kuna selline kiri on kaebajale kättesaadav. Sel põhjusel hüvitamiskaebuse perspektiiv on olematu. Juhindudes § 120 lg 2 p-st 2 1, tagastab kohus kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas seoses 18.12.2025 kaaskinnipeetavale adresseeritud kirja vangla lattu panekuga ja sellest kaebajat teavitamata jätmisega. II
10.Kaebaja taotles kohtult muu hulgas talle riigi õigusabi määramist. HKMS § 2 lg 4 kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja poolt kohtule esitatud riigi õigusabi saamise taotlusest on võimalik aru saada, et kaebaja soovib tasuta riigi õigusabi määramist halduskohtumenetluses. Võttes arvesse, et kaebaja soovis saada riigi õigusabi juba peale kaebusega kohtusse pöördumist, tõlgendab kohus kaebaja riigi õigusabi taotlust nii, et kaebaja soovib saada tasuta riigi õigusabi halduskohtumenetluses (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 5).
10.1.Tulenevalt RÕS § 7 lg 1 p-st 6 riigi õigusabi ei anta, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Kohus ei näe põhust arvata, et haldusasja läbivaatamise vastu oleks esinenud tungiv avalik huvi. Sel põhjusel ei näe kohus vajadust hinnata kaebaja majanduslikku seisundit, kuna esineb mu alus tasuta riigi õigusabi andmisest keeldumiseks.
10.2.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes RÕS § 7 lg 1 p-st 6, jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
11.Seoses kaebuse tagastamisega jätab kohus läbi vaatamata kaebaja menetlusabi taotluse kaebuse esitamise eest riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
12.Kohus selgitab, et kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt )
3-26-1686
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.