Tartu Maakohus
Kohtunik
Zakaria Nemsitsveridze
Määruse tegemise aeg ja koht 02. detsember 2024. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number
2-24-10222
Tsiviilasi
K.E. avaldus võlgade ümberkujundamiseks
Menetlustoiming
Võlgade ümerkujundamise kava kinnitamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja/võlgnik K.E. (ik XXX, elukoht xxxxxxxx xxxxx, tel XXX, e-post: XXX); Usaldusisik: Ülle Koppel (e-post: XXX, tel 5066963). Puudutatud võlausaldajad:
TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (rk: 14304235); AS Coop Pank (rk: 10237832); Swedbank AS (rk:10060701); IPF Digital AS (rk: 11034137); Multitude Bank p.l.c Malta; Omaraha OÜ (rk: 12045597); Bondora AS (rk: 11483929); BB Finance OÜ (rk: 11306564).
Võlausaldaja
TF Bank AB (publ) Eesti filiaal
Põhinõue
Kõrvalnõue
1282,84
103,20
Kohustuste kogusumma
1386,04
Kohustuse täitmise periood
kuud
Pank 1716,99
137,64
1854,63
(10237832) Swedbank
Kohustuse täitmiseks tehtavate osamaksete arv / suurus
Kord kuus
36 / 30,29
Kohustuse täitmise ulatus eurodes
Kohustuse täitmise ulatus / põhikohus tuse täitmise ulatus %des
1090,44
85,00%
1459,44
85,00%
962,28
85,00%
10.kp
(14304235) Coop AS
Kohustuse tasumise sagedus (kindel kuupäev kuus)
kuud
Kord kuus
36 / 40,54
1132,06
kuud
Kord
36 / 26,73
AS
kuus
(10060701) IPF Digital AS
1025,74
800,84
1826,58
(11034137)
kuud
Kord kuus
36 / 24,22
871,92
85,00%
2493,36
85,00%
145,68
85,00%
115,38
85,00%
4336,40
85,00%
3310,40
85,00%
393,84
85,00%
80,58
85,00%
750,96
85,00%
1332,72
85,00%
Multitude Bank p.l.c Malta
2933,36
Omaraha OÜ
171,35
168,77
3102,13
kuud
Kord kuus
36 / 69,26
185,73
6 kuud
Kord kuus
6 / 24,28
135,71
11,82
147,53
6 kuud
Kord kuus
6 / 19,23
5101,54
539,03
5640,57
kuud
Kord kuus
40/ 108,41
10.kp Bonora AS
3894,22
437,06
4331,28
kuud
Kord kuus
40 / 82,76
10.kp Bondora AS
463,42
48,47
511,89
kuud
Kord kuus
24 / 16,41
10.kp Bondora AS
94,82
11,10
105,92
6 kuud
Kord kuus
6 / 13,43
10.kp Bondora AS
883,60
99,38
982,98
kuud
Kord kuus
24 / 31,29
10.kp BB Finace OÜ
1568,00
238,87
20403,65
2 610,56
1806,87
kuud
Kord kuus
36 / 37,02
10 kp 23014,21
6 / 57,46 24 / 47,69
17 343,40
85,00%
36/ 228,06 40 / 91,17
K.E. (võlgnik) esitas 04.07.2024 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles taotles võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist. Kohus kuulas avaldaja ära 21.08.2024, võlgnik selgitas, et võlgasid on kokku ca 25 tuhat eurot, sissetulek on kuni 1600 eurot kuus, ülalpidamisel on üks laps. Soovib võlgade ümberkujundamist, on võimeline kandma menetluskulud ja tegema igakuiseid makseid võlausaldajatele ca 450 eurot. Kohus määras 22.08.2024 usaldusisiku, kes esitas võlgniku vara ja võlgade aruande. Määrusega 01.10.2024 kohus algatas võlgade ümberkujundamise menetluse. Võlgade ümberkujundamise kava esitati kohtule 08.11.2024. Kava kohaselt tasub võlgnik põhikohustustest 85% igakuiste maksetena kuni 40 kuu jooksul. Põhinõudeid on tuvastatud kokku 20403,64 eurot, kõrvalnõudeid ei rahuldata. Kõik võlausaldajad on kavaga nõustunud.
FiMS § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Antud juhul ei ole võlausaldajad kavale vastuväiteid esitanud. Kavakohaselt tasub võlgnik kuni 40 igakuise maksena kokku 85% põhinõuetest. Kohus leiab, et kohtule esitatud ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ühtki võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Kehtiva kohtupraktika kohaselt otsustab kohus ümberkujundamiskava kinnitamise või kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve kaaludes. Seejuures on võlgniku kui raskustesse sattunud isiku huvid võlausaldajate huvidega võrreldes mõnevõrra esiplaanil ja seda tuleb kava kinnitamise otsustamisel arvestada. Eeltoodu õigustab mõningal määral võlausaldajate õiguste tahaplaanile jätmist võrreldes makseraskustesse sattunud füüsilise isiku õigustega. Kohtu hinnangul on kava koostamisel lähtudes võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõttest arvestatud võlausaldajate huve ja saada tagasi väljastatud krediidisummad võimalikult suures ulatuses. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eelnõu seletuskirjas on leitud, et võlausaldajate õigustatud huvidega kooskõlas olevaks ei saa vähemalt üldjuhul lugeda võlast tervikuna vabastamist. Kuigi esmajoones peaks kõne alla tulema (intressivaba) maksetähtaja edasilükkamine või võla ositi maksmise võimaldamine ning võla vähendamine peaks vähemalt üldjuhul toimuma esmajoones kõrvalnõuete (kulud, intress, sh viivis) arvel, on
seletuskirja kohaselt nii võlgnikule kui kohtule siin jäetud iseenesest lai vabadus leidmaks konkreetsel juhul kõige õiglasem lahendus. Maksete sooritamisel tuleb arvestada võlgniku tegelikku maksevõimet, olemasoleva ja tulevikus prognoositava sissetuleku tase ei võimalda suuremaid makseid sooritada. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsevatele laenuandjatest võlausaldajatele on teada, et tagatiseta laenude andmisega kaasneb võlausaldajatele äririsk (nt võlgnik tagastab laenatud raha väiksemas summas), mille realiseerumisega nad peavad arvestama. Kuivõrd võlgade ümberkujundamise menetluse mõte on olla eelkõige alternatiiviks pankrotimenetlusele (FiMS § 2 lg 3), on oluline, et võlausaldajaid ei seataks võlgade ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral. Eeltoodu tähendab, et esmajoones ei peaks võlgasid vähendama suuremas ulatuses, kui võlausaldajad saaksid nõuded rahuldatud võlgniku pankrotimenetluses (koos võlgadest vabastamise menetlusega). Usaldusisik on toonud välja, et võlgade ümberkujundamisel tasudes 85% põhivõlgnevustest, rahuldataks praegusest 20403,65 põhinõuete summast 17343,40. Eraisiku pankroti korral rahuldatakse nõuded ilmselt väiksemas määras. FiMS § 27 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus jätta võlgniku ümberkujundamiskava sõltumata FiMS § 26 lg-tes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline. Võlgniku sissetulek on käesolevalt piisav, et täita kavas märgitud kuumakseid ning kanda vajalik menetluskulu. Kokkuvõtteks rahuldab kohus K.E. maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamiseks ja kinnitab FiMS § 26 lg 1 alusel võlgniku ümberkujundamiskava selles toodud tingimustel. Käesoleval juhul on mõistlik ja põhjendatud anda võlgnikule võimalus täita võlgade ümberkujundamiskava ja ületada makseraskused saadava sissetuleku arvel. Kohus on seisukohal, et kava kohtleb kõiki võlausaldajaid ühetaoliselt ning ühte ei eelistata teistele. Võlgade ümberkujundamise eesmärgiks on võimaldada võlgnikul ületada tekkinud makseraskused ning seda saab käesoleval juhul teha kavas märgitud viisil. Kava on koostatud just võlgniku majanduslikust seisundist ja maksevõimest lähtuvalt. Kindlasti tuleb arvestada ka sellega, et võlgnikul endal on igakuised elamiskulud. Kohtu hinnangul on kõrvalnõuete vähendamine täies ulatuses ja põhinõuete tasumine 85 % ulatuses igati mõistlik ning põhjendatud. Kõigi võlausaldajate samaliigilisi nõudeid on vähendatud samaväärselt. Ka vähendamise põhimõte ise ei ole ebavõrdne. Kohus leiab, et võlgade ümberkujundamine on käesolevalt ainuvõimalik ja eelistatuim viis, kuivõrd võlgnik on makseraskustes. FiMS § 26 lg 9 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse kohta, samuti kohustada teda kooskõlastama teatud tehinguid kohtu või usaldusisikuga. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (FiMS § 35 lg 1). Võlgnikul tuleb iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest esitada novembri lõpuks usaldusisikule aruanne võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta (FiMS § 35 lg 3). Esimene aruanne tuleb võlgnikul esitada määruse jõustumisest järgmise kuu 25. kuupäevaks; edaspidi iga aasta möödumisel, so 02.12.2025 jne. Kohus märgib, et kui võlgnik ei osuta kohtule või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on vaja järelevalve teostamiseks, võib kohus ümberkujundamiskava tühistada (FiMS § 41 lg 2 p 6). Usaldusisikul tuleb võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks esitada kohtule aruanne (FiMS § 35 lg 4). Kohus selgitab, et FiMS § 38 kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude pärast kava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes kavas kokkulepitud, kuid täitmata ulatuses. Usaldusisik on esitanud kohtule taotluse usaldusisikule tasu määramiseks koos tasu arvestusega. Usaldusisik palub määrata tasuks 2451,02 eurot. Tasu kanda Regnum Consult OÜ
arveldusarvele EE491010220201058223. FiMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (FiMS § 54 lg 3 ja 4). Kohus leiab, et usaldusisiku tasu suurus on vastavuses usaldusisiku töö panusega ning usaldusisikule tuleb määrata tasuks taotletud 2451,02 eurot. Tasu tuleb kanda võlgniku poolt FiMS § 19 lg 2 alusel usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina ette tasutud vahenditest. Kuna võlgnik on deposiidina tasunud kokku 2500 eurot, tuleb enam tasutud summa 48,98 eurot võlgnikule tagastada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. FiMS § 8 lg 3 alusel jätab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgniku kanda. Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.