nende Avaldaja/võlgnik: G S (isikukood xxx) Usaldusisik: Andrias Palmits (Advokaadibüroo Palmits & Partnerid; asukoht Tondi 51, 11316 Tallinn, telefon: 6148222, e-post: [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Algatada G S võlgade ümberkujundamise menetlus.
2.Usaldusisikul esitada kohtule ümberkujundamiskava 60 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest.
5.Määrata usaldusisiku Andrias Palmitsa tasuks 1640 eurot, millele lisandub käibemaks 360,8 eurot, ehk koos käibemaksuga 2000,8 eurot.
6.Maksta Andrias Palmitsa usaldusisiku tasust 400 eurot välja G S eest Rahandusministeeriumi tagatiste kontole makstud deposiidi arvelt. Väljamakse teostada büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, milleks määruse tegemise hetkel on Advokaadibüroo Palmits & Partnerid (registrikood 11966881), arvelduskonto nr xxx.
7.Mõista G Slt usaldusisiku Andrias Palmitsa kasuks välja usaldusisiku tasu summas 1600,8 eurot. Väljamaksed teostada büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, milleks määruse tegemise hetkel on Advokaadibüroo Palmits & Partnerid (11966881), arvelduskonto nr xxx.
8.Võimaldada G Sl maksta resolutsiooni punktis 7 sätestatud usaldusisiku tasu 12 osas alljärgnevalt:
10.01.2025 summas 133,4 eurot;
10.02.2025. summas 133,4 eurot;
10.03.2025. summas 133,4 eurot;
10.04.2025. summas 133,4 eurot;
10.05.2025. summas 133,4 eurot;
10.06.2025. summas 133,4 eurot;
10.07.2025. summas 133,4 eurot;
10.08.2025. summas 133,4 eurot;
10.09.2025. summas 133,4 eurot;
10.10.2025. summas 133,4 eurot;
10.11.2025. summas 133,4 eurot;
10.12.2025 summas 133,4 eurot.
9.Kui G S jääb mistahes resolutsiooni punktis 8 sätestatud usaldusisiku tasu osa tasumisega osaliselt või tervikuna viivitusse rohkema kui 14 kalendripäeva võrra, muutub usaldusisiku tasu maksmata osas automaatselt tervikuna täies ulatuses sissenõutavaks. Edasikaebamise kord Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.
ASJAOLUD
1.G S (avaldaja, võlgnik) esitas 24.09.2024 Harju Maakohtule maksejõuetusavalduse (dtl 166). Avaldaja taotleb võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist kirjalikus menetluses. Avalduse kohaselt on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks kiirlaenude lõksu sattumine. Avaldaja hindab oma igakuiseks sissetulekuks keskmiselt 2255 eurot ning oma igakuisteks väljaminekuteks keskmiselt 2112 eurot. Avaldaja hindab oma kohustuste suuruseks vähemalt 57 010,88 eurot. Avalduse kohaselt on avaldaja ja tema lahuselava abikaasa ühisomandis kinnisasi, mille väärtuseks hindab avaldaja 20 000 eurot.
2.Kohus võttis avalduse 03.10.2024 kohtumäärusega menetlusse ning määras usaldusisikuks Andrias Palmitsa (dtl 87-89; 170-173).
3.Usaldusisik esitas 15.10.2024 kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja ning aruande oma hinnangutega (dtl 92-141). Võlgnik on abielus ja tal on kaks alaealist last. Võlgnikul on eeldatavaid kohustusi vähemalt 57 098,83 eurot. Võlgniku ja tema abikaasa ühisomandis on kinnisasi, mille väärtuseks on võlgnik hinnanud 20 000 eurot. Võlgniku arvelduskontodel oli 10.10.2024 seisuga raha summas 895,28 eurot. Võlgniku sissetulekuks on töötasu ca 2255 eurot kuus ning võlgniku igakuised jooksvad kulutused on ca 2112 eurot. Usaldusisiku hinnangul oleks võlgniku suhtes põhjendatud algatada kohustustest vabastamise menetlus/võlgade ümberkujundamise menetlus. Võlgnikul on sissetulek, mille arvel on võlgnik seni võlausaldajatega eraldi sõlmitud maksegraafikute
2 (7)
alusel oma kohustusi täitnud. Seda silmas pidades on usaldusisiku hinnangul otstarbekam, kui võlgnik täidab kohustusi osamaksetena kõikide võlausaldajate ees.
4.Lähtuvalt 16.10.2024 kohtunõudest (dtl 144-145) esitas usaldusisik 21.10.2024 täpsustatud võlgniku vara- ja võlanimekirja ning aruande oma hinnangutega (dtl 148-168). Usaldusisik täpsustas, et usaldusisiku hinnangul oleks võlgniku suhtes põhjendatud algatada võlgade ümberkujundamise menetlus. Kaaskirjas tõi usaldusisik ühtlasi välja, et võlgniku selgituste kohaselt ei ela võlgnik oma abikaasaga koos (faktiline kooselu on lõppenud). abikaasad ei ole võtnud laene perekonna vajaduste rahuldamiseks perekonnaseaduse (PKS) § 18 mõttes, ning et kodulaen, mille kohta on andmed kantud võlgniku tuludeklaratsioonile, on võlgniku abikaasa poolt võetud enne abikaasade tutvumist.
5.11.11.2024 toimus ärakuulamine (dtl 187-192), mille käigus arutas kohus võlgniku ja usaldusisikuga võlgniku varalist seisu, makseraskuste ületamise perspektiivi ja sobivat maksejõuetusmenetluse liiki.
6.Lähtuvalt 12.11.2024 kohtunõudest (dtl 193-195) esitas usaldusisik 18.11.2024 täiendavad andmed võlgniku varalise seisu, makseraskuste tekkimise, makseraskuste ületamise perspektiivi ja sobiva maksejõuetusmenetluse liigi kohta (dtl 196-531). Arvestades võlgniku pangakonto väljavõttelt nähtuvaid asjaolusid erinevate võlausaldajate suhtes kohustuste võtmise ja täitmise kohta vahemikus 18.10.2021 kuni 25.11.2023, tõusetub usaldusisiku hinnangul edasises maksejõuetusmenetluses küsimus vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisest ning seetõttu sellest, missugused on võlgniku ümberkujundatavad kohustused. Usaldusisikul ei ole praeguses menetlusstaadiumis võimalik selgelt ja lõplikult anda hinnangut võlgniku varalise seisundi, ennekõike tema kohustuste suuruse kohta. Ka ei ole usaldusisiku hinnangul võimalik üheselt vastata küsimusele, kas avaldajaga koos vastutab võetud kohustuste eest ka avaldaja abikaasa (PKS § 18 ja 19 mõttes), kuivõrd võlgnik ei ole ainult kiirlaenudest ning on saanud regulaarselt töötasu, mille suurus ületab kordades töötasu alammäära. Seetõttu peab usaldusisik pigem võimalikuks, et avaldaja on perekonna kohustusi rahuldanud oma töötasu arvel ja laenuraha kasutanud suures osas varasemate laenude teenindamiseks. Usaldusisik taotleb võlgade ümberkujundamise menetluse alustamist ja leiab, et seda tuleks eelistada võlgniku pankroti väljakuulutamisele. Esmalt toob usaldusisik esile, et avaldajal on pikaajaline stabiilne sissetulek, millele arvel on võimalik kohustusi täita. Avaldajal on kaks ülalpeetavat alaealist last, mistõttu ei ole 1366,67 eurole tema sissetulekust võimalik pöörata sissenõuet. Hinnanguliselt 1813,46 euro suuruse netopalga juures jääks avaldaja pankrotimenetluse korral võlausaldajate nõuete rahuldamiseks suurusjärgus 450 eurot (1813,46 –1366,67 = 446,79 eurot). Viie aasta jooksul (s.o avaldaja pankroti ja kohustustest vabastamise menetluse eeldatava kestvuse jooksul) koguneks pankrotimenetluse kulude kandmiseks võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks 27 000 eurot. Eeltoodule võib pankrotimenetluse korral lisanduda raha, mis tekiks pankrotivarasse avaldaja ja tema abikaasa kaasomandis oleva kinnisasja kaasomandi osa müügist. Kinnisasja on avaldaja ja tema hilisem abikaasa omandanud 2013. a. enne abielu sõlmimist xxx, mistõttu ei ole tegemist ühisvaraga, mida pankrotimenetluses oleks võimalik jagada. Kaasomandi osa tuleks pankrotimenetluses müüa. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik liiga optimistlik kinnisasja koguväärtuse hindamisel. Usaldusisik ei suutnud leida ühtegi samas külas asuvat hoonestatud kinnistut, mis oleks avalikult müügis ning Maa-ameti hinnastatistika järgi ei tehtud antud piirkonnas 2024. a. ühtegi kinnisvaratehingut, 2023. a. on müüdud vaid kaks maatulundusmaa sihtotstarbega
3 (7)
kinnistut, mille hinnastatistika ei ole tehingute vähesuse tõttu kättesaadav. Usaldusisiku hinnangul on kinnisasi vähelikviidne ja kinnisasja mõttelise osa võimalik turuväärtus avaldaja pankroti väljakuulutamise korral suurusjärgus kuni 4000 eurot. Kokkuvõtvalt leiab usaldusisik, et avaldaja võimaliku pankrotimenetluse korral võiks viieaastase perioodi jooksul laekuda võlausaldajate nõuete ja pankrotimenetluse kulude kandmiseks hinnanguliselt 31 000 (s.o töötasu suurusjärgus 27 000 eurot + kinnisasja kaasomandi osa müügist saadav 4000 eurot). Võlausaldajate nõuete rahuldamise vaatest annaks ligilähedase tulemuse see, kui avaldaja suudaks igakuiselt rahuldada võlausaldajate nõuetest hinnanguliselt 500 eurot (31 000 eurot / 60 kuud = 516,67 eurot). Usaldusisiku hinnangul võiks võlgnik sellega hakkama saada. Esiteks on võlgnik pärast usaldusisiku nimetamist suutnud seni toime tulla 1366,67 euro suuruse kuusissetulekuga (s.o sissetuleku osa, millele ei saa pöörata sissenõuet). Teiseks, on võlgnikul 2022. a. septembrist kuni 2023. a. aprillini olnud lisatöökoht, millest avaldaja on praeguseks loobunud, ent võlgnik suudab tõenäoliselt oma sissetulekuid vajaduse korral suurendada. Kolmandaks, võlgnikule on senisel põhitöökohal makstud ka regulaarselt preemiat. Pankrotimenetlusest hoidumine võimaldaks kokku hoida pankrotimemenetluse kuludelt, mis seejuures vältimatult kanda tuleks.
7.19.11.2024 kohtunõudega (dtl 532-533) andis kohus võlgniku võlausaldajatele võimaluse esitada kohtule vastuväide võlgade ümberkujundamise menetluse algatamisele. Võlausaldaja xxx AS teatas, et tal puuduvad vastuväited võlgniku suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise osas (dtl 565-566). Ülejäänud võlausaldajad ei ole käesoleva kohtumääruse tegemise hetkeks kohtule oma seisukohti esitanud.
8.19.11.2024 kohtunõudega (dtl 534-536) küsis kohus võlgniku abikaasa seisukohta võlgniku ja temaga koos elavate perekonnaliikmete majandusliku seisundi ja maksevõime kohta. Sealhulgas palus kohus välja tuua võlgniku kohustused, mille eest vastutab või võib vastutada abikaasa ning abikaasa kohustused, mille eest võib vastutada võlgnik. Võlgniku abikaasa 25.11.2024 vastuse (dtl 564) kohaselt on kõik võlgniku võlgnevused tekkinud tema poolt ainuisikuliselt võetud kiirlaenudest, milledest võlgniku abikaasa sai teada alles tänavu augustis, kui asjad jõudsid kohtusse. Võlgniku ei ole selliseid kohustusi, mille osas võlgniku abikaasal oleks vastutus. Võlgniku abikaasal on kodulaen, mille eest ostis korteri, aga see kohustus on tekkinud enneabielu. Samuti on võlgniku abikaasal kaks järelmaksu, mis on ainult võlgniku abikaasa nimel. Nende kohustuste eest võlgnik ei vastuta.
9.Vastuseks 26.11.2024 kohtunõudele (dtl 567-570) palus usaldusisik 27.11.2024 menetlusdokumendis (dtl 571-573)15.10.2024 usaldusisiku aruande resolutsiooni p-s 1.1. nimetatud deposiidisummat vähendada kohtu poolt mõistlikuks peetud summani. Kuna võlgniku sissetulek võimaldab eelduslikult usaldusisiku tasu edaspidi kanda, siis ei pea deposiidisumma olema suur, vaid pigem sümboolne. Usaldusisik jättis deposiidi suuruse kohtu otsustada. Samuti avaldas usaldusisik, et arvestades võlgniku sissetuleku regulaarsust on usaldusisik nõus ka sellega, et kohus ei peaks (ega saagi) anda võlgnikule menetlusabi. Usaldusisiku tasu on võimalik maksta võlgniku sissetulekuarvel ning usaldusisik on nõus ka senise tasu ajatamisega nt 12 kuuks. Eeltoodut palub usaldusisik käsitleda usaldusisiku taotlusena usaldusisiku tasu maksmise ajatamiseks.
10.Kohus kohustas 27.11.2024 kohtumäärusega (dtl 574-577) võlgnikku tasuma usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks võlgade ümberkujundamise menetluses deposiidina 1000 eurot kolmes osas – 400 eurot tähtajaga 02.12.2024, 300 eurot tähtajaga 10.01.2025 ja 300 eurot
4 (7)
tähtajaga 10.02.2025. Võlgniku eest on deposiidi esimene osamakse tasutud 02.12.2024 (dtl 578-579).
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
Maksejõuetusavalduse lahendamine
11.Kohus leiab, et taotlus võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks tuleb rahuldada.
12.Võlgade ümberkujundamise eesmärk on ületada võlgniku makseraskused ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve (FIMS § 2 lg 3).
13.Kohus algatab võlgade ümberkujundamise menetluse, kui võlgnik on makseraskustes, kuid ei ole veel püsivalt maksejõuetu, eelkõige kui võlgniku makseraskused ei ole ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamise menetlust läbi viimata, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada. Võlgnik loetakse makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal (FIMS § 19 lg 1).
14.Usaldusisiku esitatud võlgniku vara- ja võlanimekirja ja usaldusisiku esitatud täiendavate andmete põhjal on selge, et võlgnik ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal ning on makseraskustes.
15.Kohus, olles kaalunud nii võlgniku kui võlausaldajate õigustatud huve, leiab, et võlgnikule tuleb anda võimalus võlgade ümberkujundamiseks. Kohus võtab arvesse asjaolusid, et võlgnik omab kindlat töökohta ja arvestatavat stabiilset sissetulekut ning on valmis tegema väga suuri jõupingutusi makseraskuste ületamiseks, sh maksma igakuiselt märkimisväärse osa oma sissetulekust võlausaldajatele. Kohus võtab arvesse usaldusisiku hinnangut, et tõenäoliselt suudab võlgnik võlgade ümberkujundamise menetluses makseraskused ületada ja vältida pankrotimenetlust. Samuti võtab kohus arvesse usaldusisiku hinnangut, et ka võlausaldajad saavad tõenäoliselt oma nõuded võlgade ümberkujundamise menetluses rahuldatud vähemalt samaväärses ulatuses, kui nad saaksid seda võimalikus pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluses, ent samas õnnestuks vältida pankrotimenetluse kulusid. Kohus võtab arvesse ka asjaolusid, et võlausaldaja Bigbank AS-il puudusid vastuväited võlgniku suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise osas, ning et ülejäänud võlausaldajad ei ole käesoleva kohtumääruse tegemise hetkeks menetluse algatamise suhtes vastuväiteid esitanud.
16.Usaldusisiku esitatud võlgniku vara- ja võlanimekirjast ja usaldusisiku esitatud täiendavatest andmetest nähtuvalt on võlgniku ja tema lahuselava abikaasa kaasomandis kinnisasi, mille hinnanguliseks väärtuseks on võlgnik pakkunud 20 000 eurot. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik liiga optimistlik kinnisasja koguväärtuse hindamisel.
5 (7)
Usaldusisik ei suutnud leida ühtegi samas külas asuvat hoonestatud kinnistut, mis oleks avalikult müügis. Maa-ameti hinnastatistika järgi ei tehtud antud piirkonnas 2024. a. ühtegi kinnisvaratehingut, 2023. a. on müüdud vaid kaks maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistut, mille hinnastatistika ei ole tehingute vähesuse tõttu kättesaadav. Usaldusisiku hinnangul on kinnisasi eeltoodust johtuvalt vähelikviidne ja võlgnikule kuuluva kinnisasja mõttelise osa võimalik turuväärtus on pigem suurusjärgus kuni 4000 eurot.
17.Arvestades, et võlgniku varaks on sisuliselt üksnes abikaasaga kaasomandis olev kinnisasi, samuti arvestades usaldusisiku hinnangut eelnimetatud kinnisasja tõenäolise turuväärtuse ja vähelikviidsuse kohta, ei ole kohtu hinnangul võlgniku makseraskused ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamise menetlust läbi viimata, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada FIMS § 19 lg 1 mõttes.
18.Kohtule ei ole teada, et esineksid FIMS § 19 lg-s 3 sätestatud asjaolud, mis annaksid alust võlgniku suhtes võlgade ümberkujundamise menetlus algatamata jätta. Avaldaja on tasunud deposiidi esimese osamakse usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks.
19.Eeltoodud kaalutlustel algatab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse ning avaldab vastava teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS § 18 lg 4).
20.Usaldusisik Andrias Palmits on andnud nõusoleku jätkata võlgniku usaldusisikuna ka võlgade ümberkujundamise menetluses. Usaldusisik peab kohtumääruse resolutsioonis märgitud tähtajaks koostama ja kohtule esitama võlgniku nimel võlgniku heakskiidetud ümberkujundamiskava vastavalt FIMS § 19 lg-le 5 ja §-le 20. Menetluskulud
21.Kuna kohus rahuldab võlgniku taotluse ja algatab võlgade ümberkujundamise menetluse, tuleb maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud, sh usaldusisiku tasu, tasuda võlgnikul (FIMS § 8 lg 2).
22.Usaldusisik on esitanud taotluse tasu määramiseks. Usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata (FIMS § 54 lg 1). Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt (FIMS § 54 lg 2 esimene lause).
23.Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku kutseoskusi. Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 164 eurot (PankrS § 23 lg 3).
24.Usaldusisik palub määrata oma töötasuks 1804 eurot (lisandub käibemaks). Usaldusisik on esitanud kohtule tasu ja tööaja arvestuse (PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 11 tundi. Kohus leiab usaldusisiku ülesannete mahtu
6 (7)
ja keerukust ning usaldusisiku kutseoskusi arvestades, et usaldusisiku tööaja arvestuses välja toodud ülesanded on olnud vajalikud ja nendele kulunud aeg on valdavalt olnud mõistlik ja põhjendatud. Arvestades, et algne võlgniku vara- ja võlanimekiri oli usaldusisiku hinnangute osas puudustega ning vajas täiendamist, ning et ka usaldusisiku aruanne oli usaldusisiku hinnangute osas ebapiisavalt motiveeritud, ent sisaldas samas vara- ja võlanimekirjas sisalduvate muude andmete kordusi, peab kohus usaldusisiku tööaja arvestuses tegevuse „Tutvumine võlgniku maksejõuetusavaldusega, selle osas õigusliku positsiooni kujundamine; vara- ja võlanimekirjade koostamine“ osas põhjendatud ajakuluks 3 tundi (3 tunni ja 30 minuti asemel) ja tegevuse „Usaldusisiku aruande ja tasu taotluse koostamine ja esitamine kohtule“ põhjendatud ajakuluks 2 tundi ja 30 minutit (3 tunni asemel). Usaldusisiku tunnitasu 164 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse, vastates hüvitatava tunnitasu ülemmäärale (PankrS § 23 lg 3 teine lause, PankrS § 65 lg 11).
25.Lähtuvalt eeltoodust määrab kohus FIMS § 54 lg-te 1 ja 2 ning PankrS § 23 lg-te 1-3 alusel usaldusisiku tasuks 1640 eurot (10 tundi x 164 eurot), millele lisandub käibemaks summas 360,8 eurot ehk kokku koos käibemaksuga 2000,8 eurot.
26.Usaldusisiku tasust 400 eurot kuulub väljamaksmisele võlgniku poolt Rahandusministeeriumi tagatiste kontole makstud deposiidi arvelt. Usaldusisiku tasust 1600,8 eurot kuulub võlgnikult väljamõistmisele.
27.Kohus rahuldab usaldusisiku 27.11.2024 taotluse usaldusisiku senise tasu maksmise kohustuse ajatamiseks tulenevalt võlgniku makseraskustest ning määrab vastavas osas kindlaks kohtumääruse täitmise korra ja tähtaja (TsMS § 445 lg 1 ja § 463 lg 2). Kohus võimaldab võlgnikult väljamõistetud usaldusisiku tasu maksta 12 osas määruse resolutsioonis sätestatud tähtpäevadel ja summades. Kui võlgnik jääb usaldusisiku tasu mistahes osa tasumisega osaliselt või tervikuna viivitusse rohkema kui 14 kalendripäeva võrra, muutub usaldusisiku tasu maksmata osas automaatselt tervikuna täies ulatuses sissenõutavaks.
28.Vastavalt usaldusisiku taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, milleks määruse tegemise hetkel on Advokaadibüroo Palmits & Partnerid (registrikood 11966881), arvelduskonto nr xxx (FIMS § 54 lg 9).
29.Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse (FIMS § 54 lg 11). / allkirjastatud digitaalselt / Kaija Koik kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.