5.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
6.Toimetada määrus menetlusosalistele kätte.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.If P&C Insurance AS esitas 29.07.2024. a Tartu Maakohtule avalduse K.T.-lt kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks. Avalduse kohaselt toimus 08.10.2022. a korteris, Tartu linnasxxxxxxxxxxxxxxx veeavarii, mille tõttu sai kannatada korter xxxxxxxxxx korter nr xx. Nimetatud korter xx oli kahjujuhtumi ajal kindlustatud If P&C Insurance AS-is kindlustuslepinguga. Avaldaja kindlustusandjana hüvitas kahjustada saanud korteri remondi maksumuse summas 1160,85 eurot. Korteriomand, Tartu linnas xxxxxxxxxxxxx, kuulub puudutatud isikule K.T.-le ja avaldaja on seisukohal, et puudutatud isik vastutab tema korteriomandi reaalosaks olevast korterist alguse saanud veeavarii tagajärjel tekkinud kahju eest ning avaldajal on õigus nõuda puudutatud isikult hüvitatud kahju tagasi. Avaldaja esitas 22.05.2023. a puudutatud isikule nõudekirja kahjuhüvitise tasumiseks 10 päeva jooksul, aga puudutatud isik nõuet ei täitnud. Seetõttu pöördus avaldaja kohtusse ja taotleb puudutatud isikult avaldaja kasuks 1160,86 euro väljamõistmist ja lisaks selle summa tasumisega viivitamise eest viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras alates 06.06.2023. a kuni täitmiseni. Avaldaja on arvestanud avalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viiviste suuruseks 162 eurot.
2.Tartu Maakohus 09.08.2024. a määrusega käesolevas tsiviilasjas võttis avalduse menetlusse ja andis puudutatud isikule tähtaja avaldusele kirjalikult vastamiseks.
3.Puudutatud isik, K.T., esitas 28.08.2024. a kohtule vastuse, milles avaldas, et enne kohtudokumentide edastamist ei ole temani jõudnud ühtegi teavitust kahjude kohta ei korteriomanikult, avaldajalt ega avaldaja esindajalt. Puudutatud isiku teatel on talle kuuluv korter xxxxxxxxxxxxx välja renditud ja puudutatud isik ei ole seal ise umbes viis aastat käinud. Korteris veeavarii toimumisest sai puudutatud isik teada korteriühistu esimehelt xxxxxxxKxxxxxx Whatsapp rakenduse vahendusel. Ühtegi avaldaja väidetud kirja kahju kohta ei ole puudutatud isik aga saanud. Peale seda, kui puudutatud isik vastava teabe kohtudokumentidest sai, võttis ta ühendust kindlustusseltsiga Salva, kes puudutatud isiku korteri oli kindlustanud (sh vastutuskindlustus), ja kes tegi kiirelt positiivse otsuse kahju hüvitamise osas. Koheselt peale kindlustusseltsilt hüvitussumma laekumist tegi puudutatud isik kande avaldaja kontole. Seega on kahjusumma avaldajale tasutud ja menetluse saab lõpetada.
4.Avaldaja esitas 04.09.2024. a kohtule seisukoha, milles kinnitas, et puudutatud isik tasus 27.08.2024. a ära põhinõude summas 1160,86 eurot. Avaldaja teatas, et seoses sellega loobub ta puudutatud isiku vastu põhinõudest summas 1160,86 eurot, aga jääb avalduses esitatud viivise nõude juurde ja palub kohtul puudutatud isikult välja mõista põhivõlalt viivised VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras alates 06.06.2023. a kuni täitmiseni. Avaldaja teatab, et ei nõustu puudutatud isiku väitega, et enne kohtumenetlust ei ole talle nõudest teatatud. Avaldaja väitel saatis ta 22.05.2023. a puudutatud isikule tagasinõudeavalduse posti teel aadressile xxxxxxxxxxxxx, Tartu linn. Lisaks on avaldaja töötaja saatnud korteriühistult saadud puudutatud isiku telefoninumbritele 07.07.2023. a SMS-id kahjunõude kohta. Samuti esitas Julianus Inkasso avaldaja volitatud esindajana puudutatud isikule tavakirjaga meeldetuletused 26.07.2023. a aadressile xxxxxxxxxxxxx, Tartu linn ja 04.08.2023.a puudutatud isiku rahvastikuregistri järgsele aadressile Pxxxxxx, Lxxxxxxxxxküla, xxxxx vald,xxxxx maakond. Seega leiab avaldaja, et puudutatud isikut on nõudest teavitatud, tal oli võimalik nõue täita tähtaegselt, mida ta aga ei teinud, mistõttu on alust temalt viivise
väljamõistmiseks. Avaldaja leiab, et põhjendatud on ka menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda, sest kohtusse pöördumiseta ei oleks puudutatud isik tõenäoliselt nõuet rahuldanud ning avaldaja kohtusse pöördumist ei saa pidada alusetuks või põhjendamatuks. Avaldaja taotleb, et kohus mõistaks puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud kokku summas 557 eurot, sh avalduselt tasutud riigilõiv summas 50 eurot ja avaldaja lepingulise esindaja kulud summas 507 eurot.
5.Puudutatud isik K.T. esitas 16.11.2024. a vastuse, milles taotleb kohtuasja täies ulatuses lõpetamist. Puudutatud isik on seisukohal, et avaldaja viivise nõue ei ole põhjendatud, sest enne kohtusse pöördumist puudutatud isikut kahjunõudest ei teavitatud. Puudutatud isiku väitel ei ole ta ühtegi avaldaja väidetud kirja ega SMS-i saanud. Kohe pärast kohtudokumentidest kahjunõudest teadasaamist võttis puudutatud isik ühendust oma kindlustusseltsiga ja tasus remondiarve. Kuna oli olemas vastutuskindlustus, siis ei olnud puudutatud isikul mingit põhjust maksmisest hoiduda. Puudutatud isik leiab, et inkassofirma ei ole oma tööd korrektselt teinud ja on alust järeldada, et on meelega vassitud kontakti otsimise teemal ja kohtusse pöördutud, eesmärgiga rohkem teenida. Seetõttu ei ole puudutatud isik nõus kandma ka avaldaja kohtukulusid. Puudutatud isiku hinnangul on avaldaja kohtukulud ka ebamõistlikult suured ning juhtumiga funktsionaalselt mitteseotud.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kohus leiab, et avaldusest osaline loobumine tuleb vastu võtta ja selles osas menetlus lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kuna avaldaja nõue on seotud korteriomandi ja korteriomandi eseme valitsemisega, siis TsMS § 613 lg 1 p 1 järgi lahendab kohus nõuet hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus leiab, et kuna esitatud nõuet saab kohus lahendada üksnes avalduse alusel, siis on õigus avaldajal menetluse esemeks olevat õigust käsutada ja kohaldub TsMS § 429 regulatsiooni hagimenetluse kohta. Avaldaja on loobunud avalduses esitatud nõudest puudutatud isiku vastu kahju tagasinõudes summas 1160,86 euro. Kohtule esitatust nähtuvalt on puudutatud isik selle summa 27.08.2024. a avaldajale ära tasunud. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid avaldaja nõudest loobumise vastuvõtmist. Kohus võtab vastu avaldaja loobumise avaldusest puudutatud isiku vastu 1160,86 euro suuruse põhinõude osas ning lõpetab selles osas tsiviilasja menetluse.
7.Avalduses esitatud viivise nõude, millest avaldaja ei ole loobunud, lahendab kohus sisuliselt. Kohus leiab, et avaldaja viivise nõue on põhjendatud osaliselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa
Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 2 näeb ette, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Avaldaja nõuab puudutatud isikult viivist kahjusummalt 1160,86 eurolt. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et 08.10.2022. a toimus puudutatud isikule kuuluvas korteris, Tartu linnas xxxxxxxxxxxxx, veeavarii, mille tõttu sai kahjustada korter nr xx ja nimetatud korteri remondi kulud olid summas 1160,86 eurot, mis avaldaja kindlustusandjana hüvitas. Kohtule esitatud avalduses esitas avaldaja selle summa ulatuses tagasinõude puudutatud isiku vastu. Avaldaja nõudeõiguse aluseks saab olla VÕS § 492 lg 1, mille kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Seega avaldaja nõude puhul on tegemist sisuliselt kahju hüvitamise nõudega, mille täitmise aega ei ole kindlaks määratud. Seega leiab kohus, et tulenevalt VÕS § 113 lg-st 2 on avaldajal õigus nõuda puudutatud isikult viivist alates ajast, mil ta teatas puudutatud isikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi. Avaldaja nõuab puudutatud isikult viivist alates 06.06.2023. a. Avaldaja põhjenduste kohaselt saatis ta 22.05.2023. a puudutatud isikule nõudeavalduse kahjusumma tasumiseks 10 päeva jooksul nõude saamisest. Puudutatud isik nõudeavalduse saamist ei tunnista. Tema väitel sai ta kahjust teada alles kohtudokumentidest. Kohus leiab, et avaldaja viivisenõue alates 06.06.2023. a ei ole põhjendatud, sest avaldaja ei ole tõendanud, et ta oli selleks ajaks oma kahjunõudest avaldajale teada andnud. Nõudest teatamine on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 mõttes kättesaamist vajav tahteavaldus. TsÜS § 69 lg 2 kohaselt on tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Antud juhul ei ole avaldaja tõenditega põhistanud, et ta oleks enne kohtusse pöördumist saatnud nõudeavalduse puudutatud isiku elu- või asukohta ning puudutatud isikul pidi olema võimalus nõudeavaldusega tutvuda. Seega leiab kohus, et avaldajal on õigus nõuda viivist alates hagi esitamisest, s.o alates 29.07.2024. a. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selle üle, et puudutatud isik tasus nõutud kahjusumma avaldajale ära 27.08.2024. a. Seega on avaldajal õigus nõuda viivist kahjusummalt perioodi eest alates 29.07.2024. a kuni 27.08.2024. a. Kohtu hinnangul ei ole puudutatud isik esitanud selliseid vastuväiteid, mis õigustaks nimetatud perioodi eest viivise nõude rahuldamata jätmist. Vaidlust ei ole selle üle, et vähemalt hagi esitamise ajaks oli avaldaja nõue muutunud sissenõutavaks. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär enne 2024. aasta 1. juulit oli 4,50%. Seega kujuneb viivis 1160,86 eurolt VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras perioodi eest alates 29.07.2024. a kuni 27.08.2024. a summas 11,89 eurot. Eeltoodut arvestades rahuldab kohus avaldaja viivise nõude osaliselt. Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja viivise summas 11,89 eurot. Avaldaja viivise nõue suuremas ulatuses jääb rahuldamata. Menetluskulude jaotus
8.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud hageja, kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 sätestab erisusena, et kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. TsMS § 162 lg 4 näeb hagimenetluses menetluskulude jaotamise puhul erisusena ette, et kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et tulenevalt TsMS § 477 lg-st 1 on TsMS § 168 ja § 162 lg 4 kohaldatavad ka hagita menetlust lõpetavate lahendite puhul. Arvestades menetluse asjaolusid, sh seda, et kohus lõpetab menetluse osaliselt avaldusest loobumise tõttu avaldaja põhinõude osas ja avaldaja viivise nõude rahuldab osaliselt, samuti arvestades seda, et avaldaja sai menetlusse võtmise määrus koos avaldusega kätte 16.08.2024. a ja tasus põhinõude ära 27.08.2024.a ning ka avaldaja viivise nõude rahuldamise ulatust, on kohus seisukohal, et õiglane ja põhjendatud on jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.