pankrotiavalduse menetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata ja menetluse lõpetamine
Menetlusosalised esindajad
ja
Climber
avaldus
pankroti
nende avaldaja/võlgnik Osaühing Pärnu Climber (registrikood 10443566; asukoht XXX, 80020 Pärnu), seaduslik esindaja H.J, lepinguline esindaja Kaupo Süvaoja; ajutine pankrotihaldur Ly V.N (isikukood XXX; OÜ Sentire M.K., Väike-Ameerika 8-203, 10129 Tallinn; telefon 648 1156, 509 7383; e-post ).
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada Osaühing Pärnu Climber pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Kohustada ajutist haldurit likvideerima Osaühing Pärnu Climber kahe kuu jooksul määruse jõustumisest arvates.
3.Vabastada Ly V.N Osaühing Pärnu Climber ajutise pankrotihalduri kohustustest pärast Osaühing Pärnu Climber kustutamist äriregistrist.
6.1.Anda Osaühingule Pärnu Climber menetlusabi ajutise halduri tasu 946 euro ja sellele lisanduva käibemaksu 227,04 euro, kokku 1173,04 euro hüvitamiseks ning hüvitada see menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahendite arvelt.
6.2.Ajutise halduri tasu 679 eurot, millele lisandub käibemaks 162,96 eurot, kokku 841,96 eurot mõista välja Osaühing Pärnu Climber juhatuse liikmelt H.J-ilt.
6.3.Ajutise halduri tasu kanda OÜ-le Sentire M.K. (registrikood 10539935, arvelduskonto nr EE452200221011718199 Swedbank AS-is), mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
7.Avaldada teade pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu
väljaandes Ametlikud Teadaanded. Toimetada määrus kätte ajutisele pankrotihaldurile, võlgnikule ja määruse jõustumisel edastada Tartu Maakohtu registriosakonnale ning resolutsiooni p 6.1. osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Menetluse lõpetamise määruse peale võivad võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu (pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 6). Kui määruse peale esitab määruskaebuse võlausaldaja, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema käesoleva määruse resolutsiooni punktis 7 nimetatud teate avaldamisest arvates (PankrS § 29 lg 7).
ASJAOLUD
Osaühing Pärnu Climber (avaldaja) esitas 30.03.2026 Tartu Maakohtule pankrotiavalduse.
Avalduse kohaselt on ettevõte alaliselt maksejõuetu ning tegevus puudub vähemalt kolm aastat. Ettevõtte põhitegevuseks oli elamute ja mitteeluhoonete ehitus. Avaldajal puuduvad varad. Ka puudub avaldajal arveldusarve. Ettevõttel on üks võlausaldaja, Maksu-ja Tolliamet, kelle ees on maksuvõlg 197 832,18 eurot. Võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara, mistõttu on võlgnik püsivalt maksejõuetu.
2.Kohus nimetas 10.04.2026 määrusega võlgniku ajutiseks halduriks Ly V.N (ajutine haldur), peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ning kohaldas käsutuskeeldu.
3.Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik maksejõuetu ning pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Aruande kohaselt lõppes ettevõtte majandustegevus ilmselt juba 2016.aastal. Nimetatud asjaolu nähtub sellest, et juhataja H.J on registripidajale esitanud majandusaastate aruanded alates 2016.aasta majandusaastast kõik ühel päeval, s.o 05.02.2026.a. Majandusaastate aruannetest ei nähtu, et Osaühingul Pärnu Climber oleks majandustegevust alates 2017.aastast. Osaühing Pärnu Climber on registripidajale esitanud kõikide majandusaastate aruanded, kuid need ei ole esitatud tähtaegselt ja registripidaja on Osaühingut Pärnu Climber selle eest ka trahvinud. Kõikides aruannetes on nii aktiva kui ka passiva samad, passivas on jäänud kajastamata äriühingu võlgnevus Maksu- ja Tolliameti ees, kuigi võlgnevus on tekkinud juba alates 12.09.2016.a. Kuna majandusaasta aruanded on registripidajale tähtaegselt esitamata ja aruannetes ei ole kajastatud võlgnevust Maksu- ja Tolliameti ees, siis sellest saab teha järelduse, et Osaühing Pärnu Climber juhataja H.J ei ole korraldanud ettevõtte raamatupidamist nõuetekohaselt. Pankrotiavalduse on kohtule esitanud võlgniku seaduslik esindaja, seega puudub vaidlus maksejõuetuse olemasolu üle, ja kuna viimase üheksa aasta majandusaasta aruanded on identsed, siis ajutine pankrotihaldur leiab, et suurem majandusnäitajate analüüs ei ole võimalik ja 2016.a majandusaasta aruande analüüs ei ole otstarbekas. Osaühingul Pärnu Climber teadaolevat vara ei ole. Kohustusi on kokku vähemalt 199 196,66 eurot. Osaühingu Pärnu Climber majandustegevust ei ole võimalik jätkata, kuna selleks puuduvad finantsid ja ka kõik koostöölepingud on lõpetatud. Võlgniku tervendamise võimalused puuduvad. Maksejõuetuse põhjusteks on äriühingu asutamine väikese osakapitaliga, millega oli raske majandustegevust alustada, juhatuse usaldav suhtumine Silver Sarapikusse ning raamatupidamise korraldamata jätmine, mis tõi kaasa ülevaate puudumise äriühingu sissetulekutest ja väljaminekutes. Seega on maksejõuetuse põhjuseks esialgsetel andmetel muu asjaolu PankrS mõttes. Andmeid vara tagasivõitmise ja tagasinõudmiste võimaluste kohta ei ole. Ajutine haldur palub määrata enda tasuks 2498,60 eurot (sh käibemaks).
4.Maakohus määras 11.05.2026 määrusega menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3500 eurot ning avaldas samal päeval määruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud. Maksejõuetuse teenistus ei esita 02.07.2026 vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlust avaliku uurimisena.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgniku pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.
6.Kohus on tuvastanud, et tekkinud on raugemise olukord: võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, samuti pole kohus tuvastanud tagasivõitmise või -nõudmise võimalusi, mille rahuldamine oleks tõenäoline. Kohus lõpetab PankrS § 29 lg 1 järgi määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust PankrS § 29 lg 3 järgi raugemise tõttu PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Praegusel juhul ei ole võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud.
7.PankrS § 30 lg 5 kohaselt kui sama sätte lõikes 1 nimetatud deposiiti ei maksta, teeb kohus juriidilisest isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks mõistliku tähtaja. Kohus tegi 05.06.2026 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kuid maksejõuetuse teenistus ei esita 02.07.2026 vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlust avaliku uurimisena. Seega tuleb pankrotiavalduse menetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest.
8.Ajutisel halduril tuleb likvideerida juriidiline isik likvideerimismenetluseta kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused (PankrS § 29 lg 8 ls-d 1 ja 2). Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks määruse resolutsioonis nimetatud isiku. Kui menetlus lõpetatakse PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale vajaduse korral töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest (PankrS § 29 lg 5).
9.Kohus avaldab teate pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 29 lg 4 ning saadab määruse Tartu Maakohtu registriosakonnale (PankrS § 39 lg 1). Menetluskulud
10.PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulu muu hulgas ajutise halduri tasu (p 2).
11.Ajutine haldur esitas 11.05.2026 taotluse tasu määramiseks. Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 189,20 eurot (PankrS § 23 lg 3). Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust.
12.Ajutine haldur palub määrata oma töötasuks 2015 eurot, millele lisandub käibemaks 483,60 eurot, kokku 2498,60 eurot. Ajutine haldur esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 13 tundi (tunnitasu 155 eurot). Arvestades pankrotiavalduse läbivaatamisel ajutise halduri läbi viidud ülesannete mahtu ja keerukust ning tema kutseoskusi, leiab kohus, et märgitud ajakulu on vajalik ja põhjendatud. Kohus leaib, et tunnitasu 155 eurot on ülemäära suur. Kohus hindab võlausaldaja pankrotiavalduse senise menetlemise olevat vähese keerukusega. Antud menetlusetapis ei ole vaja hinnata nõuete põhjendatust ega esitada neile vastuväiteid. Menetluse maht on tavapärane, midagi eripärast antud menetluses toimunud ei ole. Kohus märgib, et ajutise pankrotihalduri töö on suures osas standardiseeritav, s.t. et menetlusest menetlusse korduvad samad menetlusdokumentide vormid. Kohus võtab arvesse ka koostatud aruande sisu ja ammendavust, mistõttu ei ole kohtu hinnangul 155 euro suurune tunnitasu põhjendatud. Samuti ületab see tasu, mida üldjuhul pankrotihaldurid samaväärse töö eest taotlevad. Neist asjaoludest lähtuvalt loeb kohus põhjendatuks ajutise halduri tunnitasu 125 eurot tund. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 1625 eurot, millele lisandub käibemaks 390 eurot, kokku 2015 eurot.
13.PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ka praegu palub ajutine haldur tasu välja maksta büroole, mille kaudu ta tegutseb.
14.Ajutine haldur on taotlenud osa tasu hüvitamist riigi vahenditest (TsMS § 183 lg 2). PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Justiitsministri 1. veebruari 2021. a määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 järgi kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Riigi vahenditest hüvitada 946 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 227,04 eurot, kokku 1173,04 eurot.
Kuivõrd ajutise halduri aruande kohaselt puudub võlgnikul vara, menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ning kulude katteks ei ole deposiiti nõutud summat tasutud, on juhul, kui ajutisel halduril ei õnnestu oma nõuet rahuldada võlgniku muu vara arvelt, põhjendatud ajutise halduri tasust 841,96 eurot (sh käibemaks) välja mõista võlgniku juhatuse liikmelt H.J-ilt. Tulenevalt eeltoodust tuleb Osaühing Pärnu Climber juhatuse liikmelt H.J-ilt välja mõista 841,96 eurot (2015 – 1173,04) OÜ Sentire M.K. kasuks.