X esitas 16.02.2026 Tallinna Halduskohtule kohustamiskaebuse AS-i Lääne-Tallinna Keskhaigla vastu. Kaebaja pöördus halduskohtusse nõudega kohustada AS-i Lääne-Tallinna Keskhaigla väljastama talle Digiloos ja tervise infosüsteemis sisalduvad terviseandmed ning meditsiinidokumentatsiooni, eelkõige 17.02.2026 neuroloogi vastuvõtu, 26.12.2022 psühhiaatriakliinikusse pöördumise ning ajavahemiku 16.05.2023–30.04.2026 ravi kohta. Samuti palus kaebaja selgitusi diagnoosi F19.2/F19.21 (sõltuvus) määramise aluste kohta ning leidis, et diagnoos on pandud põhjendamatult. Kaebaja väitis, et vastustaja ei ole tema teabenõuetele õigeaegselt ega täielikult vastanud, rikkudes avaliku teabe seadust. Lisaks taotles kaebaja riigilõivust vabastamist ja kohtukulude jätmist vastustaja kanda.
3-26-1547 Kaebuse täiendustes märkis kaebaja, et vastustaja on küll osa dokumentidest väljastanud, kuid mitte tema taotletud kujul ega ulatuses. Samuti leidis kaebaja, et vastustaja ei ole väljastanud kõiki Digiloos ja tervise infosüsteemis sisalduvaid dokumente ega andnud piisavaid selgitusi tema diagnooside kohta. Seetõttu jäi kaebaja seisukohale, et kohus peab kohustama vastustajat väljastama kõik taotletud terviseandmed ja dokumendid.
2.Tallinna Halduskohus jättis 13.07.2026 määrusega kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivust vabastamiseks rahuldamata, jättis kaebus käiguta ning kohustas kaebajat tasuma kümne päeva jooksul määruse jõustumisest 20 euro suuruse riigilõivu. HKMS § 104 lg 1 kohaselt tuleb halduskohtule kaebuse esitamisel tasuda riigilõiv ning riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 1 järgi on käesolevas asjas riigilõivu suuruseks 20 eurot. Menetlusabi andmise eelduste hindamisel lähtus kohus HKMS § 112 lg 1 p-st 1, mille kohaselt antakse füüsilisele isikule menetlusabi juhul, kui menetluskulud ületavad menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut pärast seaduses ettenähtud mahaarvamiste tegemist. Kohus selgitas, et arvesse võetakse taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmine sissetulek ning sellest arvatakse maha maksud, kohustuslikud kindlustusmaksed, ülalpidamiskohustuse täitmiseks ettenähtud summad, mõistlikud eluasemeja transpordikulud ning muud vältimatud kulutused. Viidates Riigikohtu üldkogu 12.04.2016 otsusele asjas nr 3-3-1-35-15 (p 51), märkis kohus, et kinnipeetava puhul ei ole kulutused toidule, riietele ja muudele põhivajadustele üldjuhul vältimatud, kuna need on kinnipidamisasutuses tagatud. Samas leidis kohus, et kinnipeetaval võivad olla vältimatud kulutused hügieenitarvetele ja erakorralistele väljaminekutele, mistõttu tuleb arvestada täiendavalt 5% töötasu alammäärast. Kaebaja K-Raha väljavõttest nähtuvalt oli tema sissetulek ajavahemikul 26.01.2026–25.05.2026 kokku 396,28 eurot ning väljaminekud 431,47 eurot. Poes tehtud oste kohus vältimatute kuludena ei arvestanud ning luges mahaarvatavate kulude suuruseks 350,20 eurot. Sellest tulenevalt jäi kaebaja kahekordseks keskmiseks kuusissetulekuks 23,04 eurot, mis ületas tasumisele kuuluva 20-eurose riigilõivu. Seetõttu leidis kohus, et kaebaja ei vasta menetlusabi andmise eeldustele, jättis menetlusabi taotluse rahuldamata ning jättis kaebuse käiguta, andes kaebajale kümne päeva jooksul võimaluse tasuda 20 euro suurune riigilõiv. Kohus selgitas ühtlasi, et kui puudust tähtajaks ei kõrvaldata, tagastatakse kaebus läbivaatamatult.
X esitas 13.07.2026 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse.
Kaebaja viibib vanglas, tal puudub töökoht ja isiklik sissetulek ning tema ainus rahaline toetus pärineb isalt ja vanaemalt, mistõttu ei ole tal võimalik riigilõivu tasuda. Kaebaja viitab Tallinna Halduskohtu hilisemale määrusele haldusasjas nr 3-26-1840, milles kohus vabastas ta 20 euro suuruse riigilõivu tasumisest, leides, et teda võib pidada maksejõuetuks. Samasuguses olukorras oleks tulnud ka käesolevas asjas menetlusabi taotlus rahuldada. Tema hinnangul on põhjendamatu, et ühes haldusasjas vabastati ta riigilõivu tasumisest, kuid käesolevas asjas seda ei tehtud, kuigi tema majanduslik olukord ei ole vahepeal muutunud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Määruskaebus tuleb võtta menetlusse.
5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus ei ole põhjendatud.
2(4)
3-26-1547
6.HKMS § 104 lg 1 kohaselt tuleb halduskohtule kaebuse esitamisel tasuda riigilõiv riigilõivuseaduses sätestatud ulatuses. RLS § 60 lg 1 kohaselt tuleb kohustamiskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 20 eurot. Menetlusabi andmise alused on sätestatud HKMS §-des 111 ja 112. HKMS § 111 lg 1 kohaselt võib kohus anda menetlusabi üksnes juhul, kui taotleja ei suuda menetluskulusid kanda ning esinevad seaduses sätestatud menetlusabi andmise eeldused. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt hinnatakse muu hulgas taotleja majanduslikku olukorda, arvestades tema sissetulekut, vara ning vältimatuid kulutusi. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, ning märgib, et menetlusabi taotluse lahendamisel hinnati kaebaja majanduslikku olukorda õigesti ja piisavate andmete alusel. Halduskohus tugines kaebaja esitatud vanglasisese K-Raha konto väljavõttele ning analüüsis kaebaja sissetulekuid ja väljaminekuid HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt. Halduskohus arvestas maha seadusest tulenevad vältimatud kulutused ning lähtus Riigikohtu üldkogu 12.04.2016 otsuses asjas nr 33-1-35-15 (p 51) väljendatud seisukohast, mille kohaselt ei saa kinnipeetava puhul lugeda vältimatuteks kulutusi, mille katmise on riik juba taganud, eelkõige toidule, riietele ja muudele esmavajadustele tehtavaid kulutusi. Samas arvestas halduskohus ka kinnipeetava võimalikke vältimatuid väljaminekuid hügieenitarvetele ja muudele vältimatutele vajadustele. Sellest tulenevalt jõudis halduskohus põhjendatud järeldusele, et kaebaja majanduslik olukord ei vasta menetlusabi andmise seadusest tulenevatele eeldustele.
7.Määruskaebuses ei ole esitatud asjaolusid, mis seaksid halduskohtu eeltoodud järeldused kahtluse alla. Kaebaja väited, et tal puudub vanglas töökoht, isiklik sissetulek ning tema ainus rahaline toetus pärineb isalt ja vanaemalt, ei lükka ümber halduskohtu tuvastatud asjaolusid, kuna kohus lähtus menetlusabi taotluse lahendamisel tegelikult laekunud rahalistest vahenditest ning kaebaja enda esitatud andmetest. Menetlusabi andmise üle otsustamisel ei ole määrav üksnes rahaliste vahendite päritolu, vaid taotleja tegelik majanduslik olukord ja tema võimalus menetluskulusid kanda. Kaebaja ei ole määruskaebuses esitanud uusi tõendeid ega asjaolusid, mis näitaksid, et halduskohus oleks tema sissetuleku või vältimatute kulutuste hindamisel eksinud.
8.Samuti ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks kaebaja viide Tallinna Halduskohtu määrusele haldusasjas nr 3-26-1840, milles talle anti menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamise teel. Menetlusabi andmise küsimus lahendatakse igas kohtuasjas eraldi, lähtudes konkreetse asja asjaoludest, taotluse lahendamise ajal kohtule teada olevatest andmetest ning seaduses sätestatud menetlusabi eeldustest. Asjaolu, et teises haldusasjas on kohus menetlusabi andnud, ei tähenda iseenesest, et samasugune otsus tuleb teha ka käesolevas menetluses. Menetlusabi andmine on kohtu kaalutlusotsus, mille tegemisel hinnatakse iga juhtumi asjaolusid eraldi. Seetõttu ei muuda kaebaja viidatud kohtumäärus halduskohtu käesolevas asjas tehtud järeldusi õigusvastaseks.
9.Käesolevas menetluses pole asjakohased määruskaebuses esitatud väited kaebaja terviseseisundi, talle pandud diagnooside, meditsiinidokumentatsiooni väljastamise või vastustaja väidetava õigusvastase tegevuse kohta. Need asjaolud kuuluvad hindamisele üksnes juhul, kui kaebus võetakse menetlusse ja vaadatakse sisuliselt läbi.
10.Halduskohus kohaldas õigesti HKMS §-des 111 ja 112 sätestatud menetlusabi andmise tingimusi ning RLS § 60 lg 1, hindas nõuetekohaselt kaebaja majanduslikku olukorda ning põhjendas piisavalt, miks menetlusabi taotlust ei saa rahuldada. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust asuda seisukohale, et halduskohus oleks menetlusõigust rikkunud, asjaolusid ebaõigesti tuvastanud või väljunud talle menetlusabi küsimuse lahendamisel antud kaalutlusruumi piiridest. Seetõttu tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 13.07.2026 määrus muutmata. 3(4)
3-26-1547 (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.