X ja Y kaebus Tallinna Linnavolikogu 14.11.2024 otsuse nr 152 punktide 1 ja 3 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja I – X Kaebaja II Y kaebajate esindaja v.adv Ivo Kallas Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Artur Aland
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 09.07.2026 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Kaebajate määruskaebus
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse X ja Y määruskaebus haldusasjas nr 3-24-3365 tehtud Tallinna Halduskohtu 09.07.2026. a määruse peale.
2.Tagastada X-ile riigilõiv 140 eurot.
3.Jätta määruskaebus rahuldamata ning haldusasjas nr 3-24-3365 tehtud Tallinna Halduskohtu 09.07.2026. a määruse resolutsioon muutmata, ent muuta osaliselt määruse põhjendusi vastavalt siinse määruse põhjendustele.
SELGITUS
Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 252 lg 7).
1.Tallinna Linnavolikogu kehtestas 14.11.2024. a otsusega nr 152 A. Adamsoni tn 12 maaüksuse, Kevade tn 8 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu (vaidlustatud DP), kus nähtu muu hulgas ette Kevade tn 8 kinnistule ehitusõigus Jakob Westholmi Gümnaasiumi õppehoone juurdeehitise (JWG uus õppehoone) rajamiseks. JWG uue õppehoone kavandatud asukohas külgneb DP alaga Paldiski mnt 3b kinnistu, mis on kaebajate omandis (kaebajate kinnistu).
Tegemist on sihtotstarbeta maaga, millele ei ole antud ehitusõigust ei detailplaneeringu ega projekteerimistingimustega.
2.Kaebajad esitasid 13.12.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse vaidlustatud DP tühistamiseks, leides ühelt poolt, et kavandavatava õppehoone rajamine on miljöösse sobimatuse tõttu vastuolus avaliku huviga ning teisalt, et kavandatava õppehoone püstitamine piiraks ebaproportsionaalselt kaebajate võimalusi enda kinnistu arendamisel, kuna kaebajate kinnistu jääks piisava päikesevalguseta selleks, et sinna ehitada kaebajatele meelepärane ja mõistliku planeeringuga korteritega elamu.
3.Siinse kohtumenetluse ajal, täpsemalt 15.09.2025 andis Tallinna Linnaplaneerimise Amet ehitusloa nr 2512271/13744 JWG uue õppehoone püstitamiseks. Kaebajad esitasid halduskohtule kaebuse ehitusloa tühistamise nõudes (haldusasi nr 3-25-3463) ning taotlesid ka esialgse õiguskaitse (EÕK) korras ehitusloa kehtivuse peatamist. Tallinna Halduskohus jättis eelviidatud haldusasjas 17.10.2025 tehtud määrusega EÕK taotluse rahuldamata, jaatades küll EÕK vajadust ning tõdedes, et kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks, küll aga leides, et EÕK tuleb kohaldamata jätta ülekaaluka avaliku huvi tõttu JWG uue õppehoone valmimise vastu. Halduskohtu eelviidatud määruse peale esitasid kaebajad määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus tagastas 13.11.2025 määrusega HKMS § 207 lg 2 alusel. 03.11.2025 määrusega peatas Tallinna Halduskohus haldusasja nr 3-25-3463 menetluse kuni siinses asjas tehtava lõpliku kohtulahendi jõustumiseni.
4.Kaebajad esitasid Tallinna Halduskohtule 22.06.2026 esialgse õiguskaitse taotluse, paludes esimese võimalusena peatada vaidlustatud DP täitmine ja elluviimine osas, milles vaidlustatud DP võimaldab Kevade tn 8 kinnistule täiendava õppehoone rajamist vaidlustatud mahus ja keelata ehitusloa nr 2512271/13744 elluviimisele suunatud ehitustööd või teise võimalusena keelata vähemalt selliste ehitustööde tegemine, mis on suunatud JWG uue õppehoone maapealse hoonemahu, kandekonstruktsioonide, välisseinte, katuse või Paldiski mnt 3b kinnistu poolse hoonemahu rajamisele. Kaebajad märkisid, et Kevade tn 8 kinnistul on alustatud ehitustöödega ning leidsid, et õppehoone valmis ehitamise korral ei ole neil võimalik saavutada oma eesmärki, milleks on vältida piiranguid enda kinnistu kasutamisel ja säilitada oma kinnistu mõistliku hoonestamise võimalus, selle väärtus ning võimalus kavandada kinnistule korterelamu, mis vastab eluruumi insolatsiooni- ja kvaliteedinõuetele. Kaebajad leidsid, et olukorras, kus ehitusloa tühistamise nõude menetlus (haldusasi nr 3-25-3463) on peatud kuni siinse vaidluse lahendamiseni, ent õppehoone ehitatakse valmis, muutub mõlema kaebuse edasine menetlus sisuliselt mõttetuks, kuna vaidlustatud DP õigusvastasuse tuvastamine ega ka võimalik kahju hüvitamine ei taga kaebajate õiguste kaitset samaväärselt vaidlustatud DP tühistamisega. Kaebajad möönavad avalikku huvi Jakob Westholmi Gümnaasiumi laiendamise vastu, ent leiavad et EÕK kohaldamine ei võtaks linnalt võimalust kooli laiendada õiguspärase planeeringu ja kaebajate suhtes vähem koormava lahenduse alusel.
5.Vastustaja leidis esiteks, et EÕK taotlus tuleks jätta läbi vaatamata, kuna sisuliselt taotlevad kaebajad ehitusloa kehtivuse või täitmise peatamist, ent ehitusluba ei ole siinse vaidluse esemeks. Teiseks leidis vastustaja, et kaebust saab pidada ilmselgelt perspektiivituks, kuna DP kehtestamisel hinnati nõuetekohaselt JWG uue õppehoone miljöösse sobivust ning ka kaebajate kinnistule hüpoteetiliselt rajatava hoone insolatsioonitingimusi. Sellega seoses rõhutas vastustaja, et kaebajate kinnistu on ehitusõiguseta ja sihtotstarbeta maatükk, kuhu ei ole juurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt ning kuhu ehitamiseks on vastustaja korduvalt keeldunud projekteerimistingimuste väljastamisest. Viimaks rõhutas vastustaja ülekaalukat avalikku huvi JWG uue õppehoone rajamise vastu, võttes arvesse Tallinna kooliealiste laste arvu tõusutrendi ja sellest tingitud vajadust ehitada täiendavaid õppehooneid või laiendada olemasolevaid. Vastustaja tõdes, et EÕK kohaldamine kahjustuks pöördumatult kaebajate
huvidest kaalukamat avalik huvi võimaldada noortele õppekohti ja sellest tulenevalt kvaliteetset haridust Tallinna linnas.
6.Tallinna Halduskohus tegi 09.07.2026 määruse, millega jättis kaebajate EÕK taotluse rahuldamata. Esiteks leidis halduskohus, et ei saa siinses asjas anda korraldusi 15.09.2025 ehitusloa täitmise või kehtivuse peatamiseks, kuna ehitusluba ei ole käesoleva vaidluse ese. Teiseks tõdes halduskohus, et EÕK tuleks rahuldamata jätta kaebuse väheste eduväljavaadete tõttu, võttes arvesse, et kaebajate kinnistu on hoonestamata ja hoonestusõiguseta, mistõttu ei saa esineda kaebajate subjektiivsete õiguste riivet kaebuses viidatud insolatsiooni argumendile toetudes. Kaebajate kinnistu hoonestusvõimalus on hüpoteetiline, ent vaidlustatud DP menetluse käigus tehtud insolatsioonianalüüsis on kaebajate kinnistule rajatavat hüpoteetilist hoonet käsitletud. Kolmandaks asus halduskohus seisukohale, et EÕK kohaldamine oleks vastuolus ülekaaluka avaliku huviga ehitada JWG uus õppehoone valmis, et tagada suureneva õpilaste arvu kontekstis Tallinnas piisav hulk tänapäevastele tingimustele vastavaid õppekohti.
MÄÄRUSKAEBUS
7.Kaebajad esitasid 20.07.2026 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, paludes tühistada halduskohtu määrus ning teha uus määrus, millega rahuldada halduskohtule esitatud EÕK taotlus või kohaldada EÕK-d vähemalt kuni siinses asjas halduskohtu istungini või otsuse tegemiseni või muu kohtu määratud tähtajani või viimase võimalusena saata EÕK uueks lahendamiseks tagasi halduskohtule. Kaebajate põhjendused on kokkuvõttes järgmised.
7.1.Halduskohtu käsitlus, et siinses asjas ei saa anda korraldusi ehitusloa täitmise või kehtivuse peatamiseks, on põhjendamatult formaalne. Kaebajad ei taotlenud pelgalt ehitusloa kehtivuse peatamist, vaid palusid peatada vaidlustatud DP täitmine osas, milles see võimaldab JWG uue õppehoone rajamist vaidlustatud mahus. Kui halduskohus pidas taotletud abinõu sõnastust liiga avaraks, oleks ta pidanud hindama kaebajate alternatiivseid taotlusi või valima ise sobiva ja proportsionaalse abinõu. Halduskohus ei ole alternatiivseid EÕK meetmeid üldse kaalunud. Kaebajate pakutud võimalus keelata JWG uue õppehoone maapealse hoonemahu, kandekonstruktsioonide, välisseinte, katuse või Paldiski mnt 3b kinnistu poolse hoonemahu rajamisele suunatud ehitustegevus võimaldanuks tasakaalustada avalikku huvi õppehoone ehitamise vastu ja kaebajate õigust tõhusale kohtulikule kaitsele.
7.2.Halduskohus ei võinud EÕK taotlust rahuldamata jätta üksnes põhjusel, et vaidlustatud DP elluviimiseks on hiljem väljastatud ehitusluba, kuna vastasel juhul kaotaks DP vaidlustamine ehitusloa andmise korral praktilise tähenduse, mis ei ole kooskõlas HKMS § 249 eesmärgiga. Halduskohus on tähelepanuta jätnud siinse haldusasja ja haldusasja nr 3-253463 omavahelise seose. Viimati nimetatud asjas peatas HK menetluse, kuna leidis, et ehitusloa õiguspärasus sõltub DP õiguspärasusest. Vaidlustatud määruse loogika järgi peab kaebaja ehitustegevuse peatamist taotlema ehitusloa asjas, ent ehitusloa asja sisuline menetlus on peatatud just seetõttu, et see sõltub siinsest vaidlusest. Selline olukord tekitab lubamatu suletud ringi ega taga kaebajatele tõhusat kohtulikku kaitset.
7.3.Ennatlik on halduskohtu järeldus kaebuse vähese perspektiivi kohta. Määravat tähtsust ei oma, et kaebajate kinnistu on hoonestamata, sihtotstarbeta ja ehitusõiguseta, sest DP menetluses tuleb hinnata ka planeeringulahenduse mõju naaberkinnistute perspektiivsetele kasutus- ja hoonestusvõimalustele. Kaebajad on selgitanud, et soovivad oma kinnistu hoonestada. Nad on esitanud arhitektuursed materjalid ning tuginenud arhitektide arvamusele, et vaidlustatud DP menetluse käigus on JWG uue õppehoone maht suurenenud ka kaebajate kinnistu insolatsioonitingimused halvenenud. Kaebajate õiguste riive ei ole hüpoteetiline.
7.4.Kaebajatel on EÕK vajadus, sest kui vaidlustatud DP alusel kavandatud juurdeehitus ehitatakse kohtumenetluse ajal valmis või olulises osas valmis, muutub kaebajate õiguste kaitse oluliselt raskemaks. Hilisem DP tühistamine ei pruugi tagada kaebajatele enam sisulist ja praktilist kaitset. Sellisel juhul oleks kaebajate kaitse taandatud sisuliselt õigusvastasuse tuvastamisele või kahju hüvitamisele, mis ei ole samaväärsed õiguskaitsevahendid. Valminud või poolelioleva õppehoone lammutamine või ümberkujundamine on praktikas äärmiselt keeruline ja ebatõenäoline. Avalikes huvides on ka avaliku raha otstarbekas kasutamine. Esialgse õiguskaitse eesmärk peab olema õigusrahu säilitamine, mitte täiendavate vaidluste tootmine. Nõuda kaebajatelt, et nad ootaksid ära ehituse valmimise ja alustaksid seejärel kahju hüvitamise või muude tagantjärele õiguskaitsevahendite menetlusi, oleks ebamõistlik.
7.5.Avalik huvi ei välista EÕK kohaldamist. Kaebajad ei ole kooli laiendamise kui sellise vastu, ent vaidlus seisneb selles, kas avalik huvi õigustab just sellise mahuga ja sellisel kujul kavandatud lahenduse viivitamatut elluviimist enne kohtuliku kontrolli lõppu ning ilma naaberkinnistu omanike õiguste tegeliku kaalumiseta. Halduskohus piirdus avaliku huvi hindamisel üldise viitega Tallinna rahvaarvu ja kooliealiste laste arvu kasvule ning vajadusele ehitada täiendavaid õppehooneid või laiendada olemasolevaid. Selline põhjendus ei näita, miks on vältimatult vajalik jätkata just vaidlustatud mahus juurdeehituse rajamist enne käesoleva vaidluse sisulist lahendamist. Pelgalt asjaolu, et planeeringulahendus teenib avalikku huvi, ei saa automaatselt välistada esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kaebajate taotletud alternatiivne abinõu oleks olnud avaliku huvi suhtes oluliselt vähem koormav kui kogu projekti määramata ajaks peatamine.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele.
9.Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Kaebaja I on määruskaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 140 eurot. Tasutud riigilõiv tuleb selle tasujale tagastada (HKMS § 104 lg 5 punkt 1).
10.Määruskaebuse lahendamiseks ei ole vajalik seisukoha küsimine vastustajalt.
11.Määruskaebus jääb rahuldamata, ent osaliselt tuleb muuta halduskohtu määruse põhjendusi.
12.Kaebajad taotlevad EÕK korras õppehoone ehituse täielikku või alternatiivselt selle osalist peatamist. Ehitamine toimub ehitusloa alusel, mis omakorda on antud siinses asjas vaidlustatud DP alusel. Ehitamise osaline või täielik keelamine ei ole mõeldav ilma ehitusloa kehtivust või täitmist peatamata. Olukorras, kus kaebajad on halduskohtus vaidlustanud nii DP kui selle alusel antud ehitusloa ning kus nad tuginevad ehitusloa vaidlustamisel eelkõige argumendile, et krundile on DP-ga ehitusõigus määratud õigusvastaselt, ei ole iseenesest välistatud DP tühistamise nõude tagamiseks ehitusloa kehtivuse või täitmise peatamine olenemata sellest, et DP tühistamise nõuet ja ehitusloa tühistamise nõuet vaadatakse läbi erinevates kohtumenetlustes. Mõlemad nõuded on kohtu menetluses, need on omavahel seotud ning alternatiiv ehitusloa tühistamise nõude menetluse (haldusasi nr 3-25-3365) peatamisele olnuks samavõrd ka kohtuasjade liitmine ühte menetlusse. Seetõttu ei saa nõustuda halduskohtu seisukohaga, et siinses asjas ei saa kohus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks põhimõtteliselt anda korraldusi ehitusloa täitmise või kehtivuse peatamiseks.
13.Kõrvuti eelöelduga ei saa aga mööda vaadata sellest, et kaebajate õiguste tagamise eesmärgil JWG uue õppehoone valmisehitamise vältimiseks vajalike meetmete võtmist on kohtud juba kaalunud haldusasjas nr 3-25-3463. Halduskohus tõdes viidatud haldusasjas
17.10.2025 tehtud kohtumääruses, et kuigi kaebajatel on esialgse õiguskaitse vajadus ja kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks, tuleb esialgse õiguskaitse kohaldamisest keelduda ülekaaluka avaliku huvi tõttu. Tallinna Ringkonnakohus nõustus halduskohtu seisukohaga, tagastades kaebajate määruskaebuse HKMS § 207 lg 2 alusel, pidades kaebajate võimalust määruskaebusega oma õigusi kaitsta ilmselgelt väheseks. Sisuliselt on kaebajad siinsel juhul esitanud seega korduva EÕK taotluse. Asjaolu, et siinses asjas on kaebajad sõnastanud taotluse peatada DP kehtestamise otsuse „täiemine ja elluviimine“ ning keelata „jätkata Kevade tn 8 kinnistul vaidlustatud [DP] elluviimisele suunatud ehitustöid“, ei väära tõdemust, et sisuliselt taotlevad nad ehitusloa kehtivuse või täitmise täielikku või alternatiivselt osalist peatamist.
14.Haldusasjas nr 3-25-3463 tehtud määruses võetud seisukohad on jätkuvalt kohased. Kaebajate õiguste väidetava rikkumise seisukohast ei ole faktiline olukord vahepeal muutunud. Tõsiasi, et pärast eelviidatud määruse tegemist on alustatud ehitustöödega JWG uue õppehoone püstitamiseks, ei ole selline muutus, mis peaks tingima EÕK küsimuse ümber vaatamise. Kaebajad ei väida, et ehitamine kui protsess rikuks kuidagi nende subjektiivseid õigusi, vaid nad on DP ja selle alusel antud ehitusloa vaidlustanud argumendil, et DP-s ette nähtud mahuga õppehoone valmimise korral jäävad nad ilma võimalusest oma kinnistut soovi kohaselt ja mõistlikult kasutada. JWG uue õppehoone paiknemine krundil ja mõõdud olid teada juba haldusasjas nr 3-25-3463 kaebuse esitamise ja EÕK määruse tegemise ajal ning ei nähtu, et need oleksid vahepeal muutunud. Ei ole alust arvata, et tegelikult on asutud Kevade tn 8 kinnistule ehitama midagi muud, kui ehitusloa saanud projektis ette nähtud parameetritega hoonet, mis riivaks kaebajate õigusi intensiivsemalt võrreldes riivega, millega said kohtud arvestada EÕK kohaldamise üle otsustamisel haldusasjas nr 3-25-3463. Muutuseks, mis võiks tingida EÕK küsimuse ümbervaatamise ei ole ka haldusasja nr 3-25-3463 menetluse peatamine. Viidatud haldusasjas tehtud määruses ei ole EÕK kohaldamata jätmist põhjendatud sellega, et vaidlus saab lahenduse kiiresti. Asjaolud ja huvid, millest kaebajate õiguste esialgse kaitse kohaldamisel juhinduda tuleb, ei ole seega muutunud. Juba sel põhjusel ei ole alust asuda EÕK kohaldamise osas varasemas jõustunud kohtumääruses võetust teistsugusele seisukohale.
15.Ringkonnakohus nõustub siinses asjas vaidlustatud kohtumääruses ning haldusasjas nr 3-25-3463 tehtud Tallinna Halduskohtu 17.10.2025 määruses võetud seisukohaga, et EÕK korras JWG uue õppehoone ehitamise osaline või täielik peatamisest tuleb keelduda ülekaaluka avaliku huvi tõttu. Põhjendamatu on kaebajate etteheide, et halduskohus on piirdunud üldise viitega õpilaste arvu kasvule ja täiendavate õppekohtade loomise vajadusele. Kaebajad ei ole esitanud mistahes veenvaid argumente, mis seaks kahtluse alla vastustaja väite, et Tallinnas üldiselt ja eeskätt asjaomases piirkonnas on õppekohti puudu, õpilaste soov kesklinna lähedastes koolides õppida on suurem kui on nende koolide kasutuses olevate hoonete ruumivõimalused, mistõttu on kaalukas vajadus uute õppehoonete ehitamiseks või olemasolevate laiendamiseks. On küll usutav, et JWG uue õppehoone valmimise peatumine kohtumenetluse ajaks või mingisuguseks lühemaks ajavahemikuks ei muudaks Tallinna linnal kõigile koolikohustuslikele õpilastele üldhariduse andmise kohustuse täitmist võimatuks, küll aga pärsib võimalusi anda haridust võimalikult paljudele õpilastele soovitud piirkonnas ja moodsates õppetingimustes. Avalikku huvi täiendavate õppekohtade rajamise vastu ei saa eitada. Sellise avalikule huvile omistab halduskohus kaalu kohtukaalutlusõiguse alusel ning siinsel juhul ei ole halduskohus seda teinud meelevaldselt. On ilmne, et olukorras, kus JWG uue hoone rajamisega on alustatud ning selle valmimine on teatavas ajaperspektiivis ette nähtav, ei oleks Tallinna linnal võimalik saavutada selle õppehoone valmimisega samaväärset tulemust samal või lähedasel ajal mingil muul viisil. Sel põhjusel ei ole põhjendatud ka etteheide, et halduskohus ei ole piisavalt kaalunud alternatiivseid võimalusi ehitamise osaliseks peatamiseks või selle peatamiseks lühemaks perioodiks kui kogu eeldatav kohtumenetluse kestus.
16.Kaebajate esialgse õiguskaitse vajadust ei ole halduskohus eitanud. Halduskohus ei ole ka asunud seisukohale, et kaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu, st selline millel puuduksid
mistahes usutavad eduväljavaated. Kaebajate keskset väidet, et DP menetluses ei ole nende kui naaberkinnistu omaniku huve õigesti ja piisava põhjalikkusega kaalutud, tuleb hinnata kaebuse sisulisel läbivaatamisel. Kaebuse eduväljavaateid saab siiski pidada pigem vähesteks. Halduskohus on õigesti osutanud sellele, et kaebajate kinnistu näol on tegemist ehitusõiguseta maatükiga. Sellele ehitusõiguse andmine tulevikus on mõistagi võimalik ning põhimõtteliselt õige on kaebajate seisukoht, et linnakeskkonnas tuleb DP kehtestamisel kõrvuti DP alaga külgnevatel kinnistutel olemasolevate ehitiste ja juba antud ehitusõigustega mõistlikul määral arvesse võtta ka teiste kinnistuste arenduspotentsiaali. See ei tähenda siiski, et ehitusõiguseta naaberkinnistu hüpoteetilisele hoonestamise võimalusele tuleks sellisel kaalumisel omistada iseäranis suur kaal. Siinsel juhul ei nähtu asja materjalidest, et JWG uue õppehoone rajamine DP-s näidatud mahus välistaks täielikult tulevikus kaebajate kinnistule mistahes ehitusõiguse andmise ja selle hoonestamise või muudaks kaebajate kinnistu selle asukohta arvestades kasutuskõlbmatuks. DP seletuskirjast nähtuvalt on DP menetluses muu hulgas võetud arvesse kaebajate huvi enda kinnistu tulevikus hoonestada, samavõrd õigesti on arvesse võetud ka seda, et senini ehitusõigust sellel kinnistul ei ole. Ilmsete kaalumisvigade tegemist ei nähtu. Vastustaja on vähemalt esmapilgul veenvalt põhjendanud, miks ei ole kaebajate esitatud eskiislahendusele vastava korterelamu püstitamiseks ehitusõiguse saamine tõenäoline.
17.Ka kaebajate avalikust huvist kantud argument, et hoone ei sobi väljakujunenud miljöösse, ei ole iseäranis heade eduväljavaadetega, võttes arvesse, et hoone sobivust on DP kehtestamisel hinnatud ning eelnevalt viidi läbi õppehoonele sobiva arhitektuurse lahenduse leidmiseks ka ideekonkurss.
18.Kõrvuti kaaluka avaliku huviga JWG uus õppehoone kavandatud ajaks valmis ehitada, tuleb silmas pidada ka seda, et õppehoone valmimisega ei kaasne kaebajate huvidele korvamatu kahju. Olgugi, et hoone valmis ehitamise korral ei oleks neil kaebuse rahuldamisel võimalik saavutada oma esmast eesmärki, on võimalik neid kahjustav tagajärg siiski põhimõtteliselt heastata. Esiteks, kuigi on tõsi, et valminud ehitise lammutamine või ümber ehitamine on äärmuslik meede, ei ole see täielikult välistatud. Ehitades kohtus vaidlustatud DP ja ehitusloa alusel, peab arendaja arvestama võimalusega, et ehitamiseks õiguslikuks aluseks oleva DP ja ehitusloa tühistamise tõttu ehitamise õigusliku aluse ära langemise korral võib osutuda vajalikuks valminud ehitise lammutamine või ümber ehitamine nii, et see kaebajate õigusi ei rikuks. Seevastu kahju avalikule huvile, mille põhjustaks õppehoone valmimise viibimine, ei oleks kaebuse võimaliku rahuldamata jätmise korral mõistlikult hüvitatav. Teiseks saab kaebusest järeldada, et kaebajad on enda kinnistu omandanud ning soovivad seda arendada eelkõige tulu saamise eesmärgil. Kaebajad ei kaitse enda väljakujunenud elukeskkonda, vaid eelkõige varalisi hüvesid. Varalistele hüvede kahjustamine on põhimõtteliselt rahas hüvitatav. Iseenesest on õige kaebajate väide, et võimaliku hüvitamisnõude esitamine ei ole samavõrd tõhus õiguskaitsevahend. Samuti on kohtupraktikas väljakujunenud seisukoht, et kahju hilisema rahas hüvitamise võimalus ei väära esialgse õiguskaitse vajadust. Olukorras aga, kus esialgse õiguskaitse vajadusele vaatamata räägib EÕK kohaldamise vastu kaalukas avalik huvi, vähendab EÕK vajaduse ja kaebajate huvide kaalu see, et kaebuse hilisema rahuldamise korral on kaebajatele kohtumenetluse ajal tekkinud negatiivne tagajärg korvatav. Vajadus selleks juba käimas olevates menetlustes nõudeid muuta või uusi nõudeid esitada, samuti võimalikud tõendamisraskused hüvitamisnõude esitamisel ei ole sellised, mille tõttu tuleks lugeda kaebajate huvid eelviidatud avalikust huvist kaalukamaks. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.