Avaldaja (võlgnik): I K (isikukood XXX) Usaldusisik: A J Võlausaldajad: 1) B2 Impact OÜ (endine OK Incure OÜ, registrikood 11542046) 2) Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553) 3) AS Inbank Finance (registrikood 16197915) 4) AS Bigbank (registrikood 10183757) 5) Kohtutäitur Andrei Krek (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada I K maksejõuetusavaldus võlgade ümberkujundamiseks.
2.Kinnitada I K esitatud võlgade ümberkujundamiskava järgmiselt: Võlausaldaja
B2 Impact OÜ (end OK Incure OÜ) B2 Impact OÜ (end OK Incure OÜ) Julianus Inkasso OÜ
Põhinõue (eurodes)
Kõrvalnõue (eurodes)
Kohustuse kogusumma (eurodes)
559,24
406,46
965,70
1899,62
402,42
199,92
175,77
Kohustuse täitmiseks tehtavate osamaksete arv ja suurus
3.Kohustada I K tasuma esimese võlgade ümberkujundamiskava järgse makse 10. augustil 2026 ning edaspidi iga kuu 10. kuupäevaks kuni kava täitmiseni selles märgitud tingimustel.
Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik A J.
5.Kohustada I K esitama usaldusisikule aruande oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta hiljemalt 10. augustiks 2027 ning edaspidi iga aasta 10. juuliks kuni kava täitmiseni, mille usaldusisik edastab ka kohtule.
6.Kohustada usaldusisikut esitama kohtule aruande I K võlgade ümberkujundamise kohta menetluse lõpuks.
7.Jätta võlgade ümberkujundamise menetluse kulud I K kanda, v.a võlausaldajate menetluskulud, mis jätta nende endi kanda.
Määrata I K usaldusisiku A J tasuks 886 eurot.
9.Usaldusisiku tasu 886 eurot maksta välja I K poolt kohtu deposiiti 10.04.2026, 08.05.2026, 10.06.2026 ja 10.07.2026 tasutud summa arvelt K OÜ-le (registrikood XXX, pangakonto nr XXX SEB Pank AS), mille kaudu usaldusisik tegutseb.
10.Tühistada Viru Maakohtu 25. veebruari 2026 määrusega tsiviilasjas nr 2-26-4408 kohaldatud abinõu, millega peatati I K vara suhtes sundtäitmine ning keelati kogu vara käsutamine.
11.Rahuldada A J 5. juuni 2026 taotlus ning vabastada arestidest ja muudest käsutuspiirangutest võlgade ümberkujundamise kava täitmise perioodiks I K pangakonto nr XXX AS-s Swedbank ja lubada I K seda kontot vabalt kasutada.
12.Toimetada määrus kätte võlgnikule, võlausaldajatele ja edastada täitmiseks usaldusisikule. Määruse p 11 täitmiseks tuleb I K edastada kohtumäärus AS-le Swedbank.
13.Teha määrus avalikult teatavaks ja avaldada määruse kohta teade väljaandes Ametlikud Teadaanded.
14.Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest. Edasikaebamise kord Ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale võivad võlgnik ning ümberkujundamiskavale vastuväite esitanud võlausaldajad esitada määruskaebuse Viru Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (FIMS § 28 lg 2). Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise osas võivad usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Viru Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (FIMS § 54 lg 11).
ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK
1.I K (avaldaja, võlgnik) esitas 25.02.2026 Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik lahutatud Viru Maakohtu 17.10.2023 otsusega tsiviilasjas nr 223-13255 ning ühisvara on jagatud poolte suulise kokkuleppe alusel. Võlgnikule kuulub kinnisasi aadressil XXX maakond ning 2 sõidukit (Hyndai Grandeur ja Hyndai Santa Fe). Võlgnik töötab alates 2025.a XXX P OÜ-s, teenides kuus 400–600 eurot netotulu. Igakuised väljaminekud jäävad vahemikku 540–638 eurot. Võlgniku hinnangul võib kohustuste summa kokku olla 15 866,05 eurot. Võlgniku suhtes on algatatud täitemenetlusi, pooleliolevaid kohtumenetlusi ei ole. Maksejõuetuse põhjusena toob võlgnik välja abielu ajal võetud laenud, mis olid võlgniku nimel. Võlgnik koondati 2024.a septembris ja seetõttu on laenujäägid kasvanud. Alates 2025.a töötab võlgnik ettevõttes P OÜ, kuid sissetulek jääb alla seaduses sätestatud miinimumi, mistõttu ei ole tal võimalik kohustusi täita ning makseraskused on püsivad.
2.Maakohus võttis maksejõuetusavalduse 25. veebruari 2026 määrusega menetlusse, nimetas võlgniku usaldusisikuks A J (usaldusisik) ja peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise kuni pankroti väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni.
3.Usaldusisiku 19. märtsi 2026 hinnangu kohaselt on võlgniku makseraskuste ületamiseks sobiv võlgade ümberkujundamise menetlus. Võlgnikule kuulub kinnisasi eeldatava väärtusega 25 000 eurot. Lisaks omab võlgnik sõiduautosid Hyundai Grandeur (2007) ja Hyundai Santa Fe (2006), koguväärtusega 3900 eurot. Täiendav vara, investeeringud ja nõuded puuduvad. Igakuised sissetulekud (töötasu ja toetus) on keskmiselt 800 eurot (töötasu 400-600 eurot ja toetus pojalt 325 eurot), samas kui püsikulud ulatuvad 490-640 euroni. Võlgnik on vara ja sissetulekute tasakaalu osas piiril – mõningane võime võlausaldajatele osaliselt tasuda on olemas, ent likviidset vara on vähe (u 140-480 eurot).
Makseraskused on tekkinud mitme ebasoodsa asjaolu koosmõjul ega ole põhjustatud pahatahtlikust käitumisest. Esiteks on võlgnik võtnud varasemalt laenukohustusi ajal, mil tal oli stabiilne sissetulek töötades jaekaubanduses. Pärast abielu lahutamist jäid kõik laenukohustused võlgniku kanda, kuna need olid vormistatud tema nimele. Teiseks, võlgniku majanduslik olukord halvenes oluliselt pärast töösuhte lõppemist ja koondamist 2024. aastal, mille tulemusel vähenes tema sissetulek märkimisväärselt. Kuigi võlgnik on seejärel leidnud uue töö, jääb tema töötasu alla keskmise ning ei võimalda katta nii igapäevaseid elamiskulusid kui ka laenukohustusi. Kolmandaks on kohustuste jäägid kasvanud intresside ja kõrvalkulude tõttu, mis on süvendanud maksejõuetust hoolimata võlgniku püüdlustest teha makseid. Võlgnik on näidanud üles head tahet oma olukorra parandamiseks: ta töötab, otsib täiendavaid sissetulekuallikaid (sh plaanib töötada hooajaliselt taksojuhina Bolt platvormil) ning saab ajutist toetust perekonnalt. Võlgnikul on stabiilne töökoht ning lisaks sellele stabiilne perekondlik toetus. Samuti on võlgnikul konkreetne plaan sissetulekute suurendamiseks hooajalise töö kaudu. See loob eelduse, et võlgnik suudab täita ümberkujundamiskava tingimusi.
4.Maakohus määras 9. aprilli 2026 määrusega usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidi suuruseks 886 eurot, kohustades tasuma 4 osamaksena, alates 10.04.2026 kuni 10.07.2026. Võlgnik on tasunud nõutud deposiidi vastavalt määrusele.
5.Maakohus algatas 12. mai 2026 määrusega võlgniku suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse ning määras kava esitamise tähtajaks 10. juuli 2026.
6.Usaldusisik esitas 5. juunil 2026 kohtule kinnitamiseks võlgade ümberkujundamiskava (kava).
6.1.Kava kohaselt taotleb võlgnik rahaliste kohustuste ümberkujundamist kohustuse täitmise pikendamise ja osadena täitmise teel. Ümberkujundamisele kuuluvad kohustused on kokku 10 920,09 eurot. Ümberkujundamisele kuuluvad B2 Impact OÜ (end OK Incure OÜ), Julianus Inkasso OÜ, Inbank Finance AS-i, Bigbank AS-i ja kohtutäitur Andrei Kreki nõuded.
6.2.Võlgnik soovib enda võlad ümber kujundada, et ületada makseraskused ning vältida pankrotimenetlust (säilitada vara).
6.3.Usaldusisik on tuvastanud, et B2 Impact OÜ nõuete puhul on tegemist algsete krediidiandjate poolt loovutatud nõuetega. Nõuded on ümber arvestatud selliselt, et kõik võlgniku poolt tehtud tagasimaksed arvestatakse põhivõla vähendamiseks. Kuna nõuded on loovutatud inkassomenetlusse, puudub võimalus hinnata algse krediidiandja (E) poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist laenu väljastamisel. Seega on põhjendatud lugeda ümberkujundamise käigus tasumisele kuuluvaks üksnes tegelik põhikohustus ulatuses, milles võlgnik saadud krediiti kasutamata ei ole tagastanud. Julianus Inkasso OÜ nõuded tulenevad valdavalt rahatrahvidest ja loovutatud nõuetest. Kuigi põhinõuded on iseenesest kehtivad, on kõrvalnõuded mitmel juhul ebaproportsionaalselt suured võrreldes põhinõudega ning kohati ulatub viiviste ja lisatasude summa peaaegu põhinõude suuruseni või ületab selle. Käesoleval juhul on kõrvalnõuded kujunenud olukorras, kus võlgnik oli juba raskes majanduslikus seisus ning nende täielik sissenõudmine ei oleks kooskõlas hea usu põhimõtte ega ümberkujundamismenetluse eesmärgiga. Samuti tuleb arvestada, et loovutatud
trahvinõudeid omandatakse üldjuhul olulise allahindlusega, mistõttu kõrvalnõuete täies ulatuses säilitamine ei ole põhjendatud. Inbank Finance AS nõude puhul nähtub, et krediidivõimekust on hinnatud ning lepingu tingimusi on varasemalt restruktureeritud. Intressimäärad ja krediidikulukuse määr on püsinud seaduses lubatud piirides ning võlgnik on teinud lepingu täitmiseks vähemalt 16 makset. Sellest tulenevalt peab usaldusisik põhjendatuks põhinõude tasumist täies ulatuses, kuid kõrvalnõuete vähendamist ulatuses, mis võimaldab võlgnikul säilitada reaalse maksevõime ja täita kava. Bigbank AS nõue põhineb notariaalsel võlatunnistusel, mille kehtivust ei ole alust vaidlustada. Võlgnik tunnistab põhinõuet ning kavas on ette nähtud selle tasumine täies ulatuses. Kõrvalnõude vähendamine on siiski põhjendatud, kuna ümberkujundamismenetluse eesmärk on taastada võlgniku maksevõime ja vältida olukorda, kus kõrvalnõuete edasine kasv muudaks kohustuste täitmise võimatuks. Kohtutäituri Andrei Krek nõue tuleneb täitemenetluse kuludest ning on seadusest tulenev kohustus. Seetõttu on see jäetud ümberkujundamiskavas muutmata ning kuulub tasumisele täies ulatuses. Kõrvalnõuete vähendamine tervikuna on põhjendatud asjaoluga, et võlgniku tegelik maksevõime võimaldab katta üksnes põhinõuded mõistliku aja jooksul. Kui kõrvalnõuded jääksid täies ulatuses kehtima, väheneks võlgniku realistlik võimalus kohustusi täita ja maksejõuetust ületada. Ümberkujundamiskava võimaldab võlausaldajatel saada tagasi kogu põhinõude ning tagab võlgnikule võimaluse taastada järk-järgult maksevõime.
6.4.Kava koostamisel on arvesse võetud võlausaldajate seisukohad. Usaldusisik edastas võlausaldajatele kava 21. mail 2026. 1) B2 Impact OÜ nõustus ümberkujundamiskavaga. 2) Bigbank AS-il puudusid vastuväited võlgade ümberkujundamiseks võlgniku taotletud viisil. 3) Inbank AS nõustus ettepanekutega kava osas. Tähtajaks ei esitanud seisukohta kohtutäitur Andrei Krek (kinnitas kava kättesaamist) ja Julianus Inkasso OÜ.
7.Usaldusisiku hinnangul on võlgniku maksevõime perspektiivis stabiilne, täiendava teenistuse korral võib võlgniku sissetulek lähiaastatel isegi osaliselt suureneda. Võlgnikul on motivatsioon oma kohustused täies ulatuses tasuda ning vältida pankrotimenetlust ja kodu kaotust. Võlgniku riskiprofiilile tuginedes on kava realistlik ning elluviidav, kui võlgnik jätkab senist töösuhet ning juhib oma kulusid mõistlikult.
8.Usaldusisik esitas 05. juunil 2026 kohtule taotluse vabastada võlgniku Swedbank panga arvelduskonto XXX kohtutäituri poolt seatud arestide alt võlgade ümberkujundamise kava täitmise perioodiks või alternatiivselt piirata konto aresti ulatust selliselt, et võlgnikul oleks õigus kasutada igakuiselt oma arvelduskontole laekuvaid rahalisi vahendeid vähemalt ühe Eesti keskmise brutokuupalga ulatuses kuus, et tagada igapäevaste elamiskulude katmine ning võlgade ümberkujundamise kava täitmine. Statistikaameti andmetel oli Eesti keskmine brutokuupalk 2026. aasta esimeses kvartalis 2135 eurot kuus. Pangakonto vabastamine ei kahjusta põhjendamatult võlausaldajate huve. Vastupidi, konto kasutamise võimaldamine suurendab tõenäosust, et võlgnik täidab ümberkujundamiskava korrektselt. Võlgnikul puudub eesmärk vältida kohustuste täitmist või varjata sissetulekuid. Konto vabastamise eesmärk on
tagada regulaarsete sissetulekute laekumine ning võimalus teha ümberkujundamiskavas ette nähtud makseid kokkulepitud ulatuses.
9.Usaldusisik palub määrata enda tasuks kokku 886 eurot (käibemaksuta). Usaldusisik palub kanda tasu K OÜ-le, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Taotluse kohaselt oli usaldusisiku tunnitasu 88,60 eurot käibemaksuta.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Kohus, tutvunud võlgade ümberkujundamiskava ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et see tuleb kinnitada ning usaldusisiku tasutaotlus ja taotlus võlgniku konto aresti alt vabastamiseks rahuldada.
11.Pärast võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist koostab ja esitab usaldusisik kohtule FIMS § 20 lg 1 järgi võlgniku nimel võlgniku heakskiidetud võlgade ümberkujundamise kava, milles on märgitud: 1) milliste kohustuste ümberkujundamist ja millisel viisil taotletakse; 2) ümberkujundamiskava täitmise tähtaeg; 3) põhistus, et võlgade ümberkujundamise abinõude rakendamisel suudab võlgnik kohustused täita ja tõenäoliselt on võimalik tema püsivat maksejõuetust vältida; 4) usaldusisiku tasu kalkulatsioon. Lisaks edastab usaldusisik võlausaldajate seisukohad võlgade ümberkujundamise kohta koos ümberkujundamiskavaga kohtule (FIMS § 24 lg 3).
12.FIMS § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. FIMS § 26 lg 2 sätestab, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Kohus võib jätta ümberkujundamiskava sõltumata FIMS § 26 lg-tes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui: 1) võlgnik ei ole makseraskustes või need on ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada, või võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmisega; 2) ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline; 3) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või kohustuste kohta; 4) võlgnik rikub teabe andmise ja kaasaaitamiskohustust; 5) ettevõtte ümberkujundamise taotluse puhul ei ole ettevõtte jätkusuutlik majandamine pärast ümberkujundamist tõenäoliselt võimalik.
13.Praegusel juhul on võlgade ümberkujundamisega nõustunud või tuleb FIMS § 24 lg 2 järgi nõustunuks lugeda kõik võlausaldajad. Kohus nõustub usaldusisikuga, et vajalik võlausaldajate häälteenamus ümberkujundamiskava kinnitamiseks on saavutatud. Kuivõrd võlausaldajad Julianus Inkasso OÜ ja kohtutäitur Andrei Krek ei ole usaldusisikule tähtaja jooksul seisukohta esitanud, tuleb lugeda, et nad on
nõude suurusega nõustunud (FIMS § 25 lg 1). Teised võlausaldajad on kavaga nõustunud. Seega on kava ja nõuetega nõustunud kõik viis võlausaldajat, kelle nõuded on kokku 100%.
14.Eelnevat arvestades tuleb kohtul võlgade ümberkujundamiskava kinnitamiseks kontrollida, kas usaldusisik on kohtule esitanud FIMS § 20 lg-s 1 ja § 24 lg-s 3 sätestatud nõuetekohased dokumendid ning kas esineb FIMS § 27 lg-s 1 nimetatud aluseid.
14.1.Usaldusisik esitas 5. juunil 2026 kinnitamiseks kava. Koos kavaga on usaldusisik esitanud kohtule mh FIMS § 24 lg-s 3 nõutud võlausaldajate seisukohad.
14.2.Kava vastab FIMS § 20 lg-s 1 sätestatud nõuetele.
15.Kavas on märgitud, milliste kohustuste ümberkujundamist ja millisel viisil taotletakse (FIMS § 20 lg 1 p 1). Võlgnikul on pandiga tagamata nõudeid, mida ta ei suuda teenindada, viie võlausaldaja ees kokku 12 487,90 eurot. Usaldusisik on kohustuste tuvastamisel hinnanud nende tõendatust ja õiguspärasust (FIMS § 20 lg 3). Võlgnik on kavaga taotlenud FIMS § 21 lg 1 alusel kavaga kohustuste ümberkujundamist kohustuste täitmise tähtaja pikendamise ja osadena täitmise teel. Eelviidatud sätte teise lause kohaselt ei välista ühe võlgade ümberkujundamise meetme kasutamine teise meetme kasutamist, sealhulgas sama nõude puhul. Järelikult on võimalik samaaegselt kasutada mitut abinõud. Kohtu arvates on praeguses asjas valitud abinõud võlgnikul tekkinud makseraskuste ületamiseks õiglased ja sobivad, võttes arvesse võlgniku sissetuleku suuruse, talle kuuluva vara väärtuse ja selle säilitamise soovi ning ühtlasi võlausaldajate õigustatud huvisid ja õigusi nõude rahuldamisel. Võlgniku pankroti korral muutuksid sissenõutavaks kõik võlgniku kohustused kokku 12 487,90 eurot (sh kõrvalnõuded) ning võlgnik jääks pankrotimenetluse korral ilma enda kinnisasjast (elukohast) ja sõidukitest, mida ta vajab sissetuleku teenimiseks (lisateenistuse võimalus taksojuhina Bolt platvormil). Samas võimaldab võlgniku sissetulek tasuda kõik kohustused põhinõuete ulatuses osamaksetega.
16.Kavas on märgitud ümberkujundamiskava täitmise tähtaeg 60 kuud ehk 5 aastat (FIMS § 20 lg 1 p 2).
17.Võlgnik võttis laene, mis pärast abielu lahutust jäid tema kanda, samuti kaotas võlgnik 2024. aastal töö, seoses millega vähenesid sissetulekud. Võlgnik soovib võlgade ümberkujundamisega ületada sellest tekkinud makseraskused ning vältida pankrotimenetlust. Kohtu arvates on kavas esile toodud asjaolud, mis annavad alust arvata, et võlgade ümberkujundamise abinõude rakendamisel suudab võlgnik kohustused täita ja tõenäoliselt on võimalik tema püsivat maksejõuetust vältida (FIMS § 20 lg 1 p 3). Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et võlgnik ei suuda kava igakuiselt täita. Usaldusisiku seisukoha kohaselt on võlgniku igakuine sissetulek u 800 eurot (töötasu, lisaks poja igakuine toetus). Usaldusisiku kinnituse järgi tasub võlgnik kava raames enda sissetulekutest igakuiselt u 182,01 eurot (viimane osamakse 181,50 eurot), seejuures jääb võlgniku igapäevaste kulude kandmiseks u 619 eurot. Võlgniku istungil antud kinnitusel aitab poeg teda igakuiste kulude kandmisel. Kava koostamisel on arvestatud nii poja igakuise regulaarse toetusega, töötasuga kui ka täiendava tulu teenimise võimalusega.
Arvestades eelnimetatud asjaolusid, suudab võlgnik kohtu arvates kavas näidatud võlausaldajate nõudeid igakuiselt täita. Seeläbi on võlgnikul võimalik püsivat maksejõuetust vältida.
18.Kohtu hinnangul on täidetud FIMS § 26 lg 2 alused kava kinnitamiseks ning kohus kinnitab kava.
19.Kohtu arvates puuduvad FIMS § 27 lg-s 1 sätestatud välistavad asjaolud kava kinnitamiseks.
19.1.Võlgnik on makseraskustes, kuna ta ei suuda rahuldada igakuiselt kõigi võlausaldajate nõudeid nende poolt nõutud ulatuses ning tema suhtes on algatatud täitemenetlused. Makseraskused ei ole seejuures ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta. Kohtu ette ei ole toodud ka asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et makseraskused on ületatavad võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmisega. Seega ei esine FIMS § 27 lg 1 p-s 1 nimetatud asjaolusid.
19.2.Kohtu arvates on ümberkujundamiskava täitmine võlgniku sissetulekuid arvestades tõenäoline (FIMS § 27 lg 1 p 2).
19.3.Kohtul puuduvad andmed, et võlgnik oleks tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või kohustuste kohta või rikkunud teabe andmise ja kaasaaitamiskohustust (FIMS § 27 lg 1 p-d 3 ja 4).
19.4.Eelmärgitut arvestades leiab kohus, et aluseid võlgade ümberkujundamiskava kinnitamata jätmiseks ei esine ning see tuleb kinnitada, arvestades nii võlgniku kui võlausaldajate huve. FIMS § 30 lg 4 kohaselt on kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava täitedokument sellega ümberkujundatud nõude suhtes. Kui ümberkujundamiskavas on ette nähtud kohustuse täitmise tähtaja pikendamine, ei saa ümberkujundamiskavas nimetatud tähtaja jooksul nõuet maksma panna.
20.FIMS § 16 lg-s 3 sätestatud usaldusisiku nimetamisel kohtu poolt kohaldatud abinõusid võib rakendada kuni pankroti väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. Kohus võib sama ajani: 1) peatada kohtumenetluse, milles on võlgniku vastu rahaline nõue, mille kohta ei ole veel otsust tehtud; 2) tühistada hagi tagamise abinõud, sealhulgas maksekonto arestimise; 3) keelata võlausaldajatel võlgniku antud tagatistest tulenevaid õigusi teostada, muu hulgas pandieset müüa või selle müüki taotleda; 4) kohaldada muud esialgse õiguskaitse abinõu, sealhulgas pankrotiavaldust tagavaid abinõusid.
21.Kohus tühistab käesoleva määrusega kava kinnitamisel maakohtu 25. veebruari 2026 määrusega kohaldatud abinõud ja rahuldab A J 05.06.2026 taotluse Swedbank pangakonto aresti vabastamiseks võlgade ümberkujundamise kava täitmise perioodiks. Kohus on peatanud võlgniku suhtes läbi viidavad täitemenetlused. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 47 lg 1 kohaselt jäävad täitemenetluse peatamise korral tehtud täitetoimingud, sh kontode arestimine jõusse. TMS § 77 lg 1 kohaselt vabastab kohtutäitur asja arestist sissenõudja taotlusel ja võlgniku nõusolekul. Seega ei saa kohtutäitur kontot arestist vabastada sissenõudja avalduseta.
FIMS § 2 lg 1 kohaselt on seaduse eesmärk võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule maksejõuetusavalduse kaudu tema võlgade ümberkujundamine või kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse. Kohus leiab, et võlgnikul peavad olema reaalsed võimalused ümberkujundamiskava täita, sh peab võlgnikul olema võimalik võtta vastu maksed (sh saada töötasu ja muud tulu) ning teostada makseid (sh tasuda võlausaldajatele ümberkujundamiskava järgi). Lähtudes seaduse mõttest ja eesmärgist leiab kohus, et kohtul on õigus vabastada võlgniku konto arestist ümberkujundamiskava kinnitamisel ka juhul, kui kontot ei arestitud hagi tagamise korras, vaid kohtutäituri poolt. Kohus vabastab võlgniku arvelduskonto number XXX AS-s Swedbank arestidest ja muudest käsutuspiirangutest võlgade ümberkujundamise kava täitmise perioodiks, olenemata sellest, kelle poolt need on seatud, sh kohtutäiturite poolt seatud arestidest. Võlgnikul peab olema õigus eelnimetatud kontot vabalt kasutada.
22.Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (FIMS § 35 lg 1). Kohus selgitab, et võlgnik annab kohtule ja usaldusisikule järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja osutab abi järelevalvekohustuse täitmisel (FIMS § 35 lg 2). Usaldusisik esitab võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks kohtule ka aruande (FIMS § 35 lg 4).
23.FIMS § 26 lg 9 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse kohta, samuti kohustada teda kooskõlastama teatud tehinguid kohtu või usaldusisikuga. FIMS § 35 lg 3 järgi esitab võlgnik iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest usaldusisikule kohtu määratud tähtajaks aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui kohus ei otsusta teisiti. Eelnevat arvestades tuleb võlgnikul esitada usaldusisikule aruanne oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta hiljemalt 10. augustiks 2027 ning edaspidi iga aasta 10. augustiks kuni kava täitmiseni. Aruande edastab usaldusisik kohtule.
24.Kohus lisab, et tühistab kava FIMS § 41 lg 1 võlgniku avalduse alusel, samuti võlgniku pankroti väljakuulutamisel. Ka võib kohus kava tühistada eelviidatud sätte teise lõike kohaselt, kui 1) võlgnik ei täida ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral; 2) ümberkujundamiskava kehtivuse ajast vähemalt poole möödumisel on ilmne, et võlgnik ei suuda sellega võetud kohustusi täita; 3) võlgnik ei ole makseraskustes või on need ületanud ning võlausaldajate nõuete ümberkujundamine ei ole asjaolude olulise muutumise tõttu nende suhtes enam õiglane; 4) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta; 5) võlgnik on teinud makseid ümberkujundamiskavas nimetamata võlausaldajatele teiste võlausaldajate huve oluliselt kahjustades; 6) võlgnik ei osuta kohtule või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on järelevalve teostamiseks vaja; 7) võlgnik jätab tasumata usaldusisiku või eksperdi tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.
25.Usaldusisik palub määrata enda tasuks 886 eurot (tunnitasuga 88,60 eurot).
25.1.FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste
hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (FIMS § 54 lg-d 3 ja 4). Usaldusisiku tunnitasu ülemmääraks võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on FIMS § 54 lg 5 järgi summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lg-s 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.
25.2.Kohus leiab, et usaldusisiku tunnitasu suurus 88,60 eurot on põhjendatud ning vastab menetluse keerukusele ja mahule. See ei ületa FIMS § 54 lg-s 5 ettenähtud tunnitasu ülemmäära. Samuti saab pidada põhjendatuks usaldusisiku näidatud ajakulu oma ülesannete täitmiseks 10 tunni (886÷88,60) ulatuses. Usaldusisik on välja selgitanud võlgniku kohustused ja vara, kontrollinud nõuete põhjendatust (sh krediidi kulukuse määra ja vastutustundliku laenamise põhimõtet), teinud selleks erinevaid päringuid, suhelnud menetlusosalistega võlgniku makseraskuste ületamiseks sobiva lahenduse leidmiseks, hinnanud võlausaldajate nõudeid, osalenud kohtuistungil, koostanud kohtule hinnangu, kohustuste- ja vara nimekirjad, samuti tulemusliku võlgade ümberkujundamise kava, millega on kõik võlausaldajaid nõustunud. Seega määrab kohus usaldusisiku tasuks 886 eurot, s.o (10 h × 88,60 eurot).
25.3.Võlgnik on tasunud usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiidina 886 eurot. Usaldusisiku tasu (886 eurot) tuleb seega hüvitada võlgniku poolt kohtu deposiidina tasutud summa arvel K OÜ-le, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FIMS § 54 lg 9).
26.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 173 lg-te 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Kohus jätab FIMS § 8 lg 3 alusel võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgniku kanda ning võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda. Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.