Maaelu Edendamise Sihtasutus avaldus ICESTUDIO OÜ pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
pankroti väljakuulutamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
avaldaja/võlausaldaja Maaelu Edendamise Sihtasutus (registrikood (registrikood 90000245), lepinguline esindaja Kersti Meindorf puudutatud isik/võlgnik ICESTUDIO OÜ (registrikood 10978095; asukoht XXX-i, 79745 XXX; e-post ), seaduslik esindaja U.Z ; ajutine pankrotihaldur O.H (isikukood XXX; Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ, XXX, 10143 Tallinn; telefon 684 4400, 525 5757; e-post ).
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maaelu Edendamise Sihtasutuse avaldus ICESTUDIO OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Välja kuulutada 10. juulil 2026 kell 16.30 ICESTUDIO OÜ pankrot.
3.Kohustada ICESTUDIO OÜ juhatuse liiget U.Z-i (isikukood XXX) hiljemalt 5. augustiks 2026 esitama haldurile 01.06.2026 teabenõudes küsitud andmed ning raamatupidamise dokumendid (sh bilanss ja kasumiaruanne 28.05.2026.a seisuga). Kohus hoiatab U.Z-i , et kui ta ei täida teabe andmise kohustust, võib kohus kohaldada tema suhtes sundtoomist, trahvimist või aresti kohustuste täitmiseni, kuid mitte kauem kui kolmeks kuuks.
4.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 10. august 2026 kell 15.15 (asukohas Tartu Maakohus, Tartu kohtumaja, XXX, Tartu, saal 262).
5.Kohustada ICESTUDIO OÜ seaduslikku esindajat juhatuse liiget U.Z-i (ik XXX) andma võlgniku vande 10. augustil 2026 kell 15.00 (asukohas Tartu Maakohus, Tartu kohtumaja, XXX, Tartu, saal 262).
7.Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 100 2 lg-s 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Nõude ja taotluse nõude esitamise tähtaja ennistamiseks saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni. Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei ole vajalik pandiga tagatud nõude puhul. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
8.Jätta menetluskulud ICESTUDIO OÜ kanda.
9.Määrata ajutise halduri O.H tasu suuruseks 2604 eurot (sh käibemaks 504 eurot). Ajutise halduri tasu välja mõista ICESTUDIO OÜ pankrotivarast Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ-le (registrikood 110289419), mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
10.Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
11.Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.
12.Pankrotimäärus on tehtud maksejõuetuse põhimenetluses ning määrust on kohustatud tunnustama kõik teised liikmesriigid Nõukogu määruse (EL) nr 2015/848 art 19 alusel.
13.Toimetada määrus kätte avaldajale ja ajutisele haldurile ning edastada Tartu Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Võlgnik võib pankrotimääruse peale esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD
1.Maaelu Edendamise Sihtasutus (võlausaldaja) esitas 25.05.2025 kohtule avalduse ICESTUDIO OÜ (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt sõlmiti Maaelu Edendamise Sihtasutuse (laenuandja/võlausaldaja) ja Icestudio OÜ (laenusaaja/võlgnik) vahel laenuleping nr 256FI22, mille alusel laenas
laenuandja laenusaajale 67 000 eurot. Lepingujärgne laenu kasutamise otstarve oli põllumajandustehnika ost (traktor Kubota L2-622 ja seadmed) ning käibevahendid. Laenule seati tagatised: I jrk kommertspant summas 70 000 eurot Icestudio OÜ (10978095) vallasvarale; U.Z (isikukood XXX) isiklik käendus summas 20 000 eurot; registerpant summas 37 000 eurot soetatavale traktorile. Vaatamata kokkulepitule ei ole laenusaaja täitnud laenulepingutega võetud kohustusi ning on rohkem kui ühe maksega viivituses kauem kui 90 kalendripäeva. Sihtasutus saatis laenusaajale esimese hoiatuse 05.07.2024, andes viimasele võimaluse tasuda laenulepingutest tulenev võlgnevus hiljemalt 19.07.2024. Hoiatuses teavitati laenusaajat muu hulgas sellest, et võlgnevuse tasumata jätmisel on laenuandja sunnitud laenulepingud erakorraliselt üles ütlema ning alustama laenu tagatiste realiseerimist. Laenusaaja võlgnevust ei tasunud. Sihtasutus saatis tähitud kirjaga korduva hoiatuse 27.03.2025, andes võimaluse tasuda laenulepingutest tulenev võlgnevus hiljemalt 15.04.2025. Nimetatud hoiatuse võttis 29.03.2025 vastu võlgniku juhatuse liige U.Z . Vaatamata korduvatele hoiatustele ning võlgnikuga toimunud kohtumisele ei asunud võlgnik võlgnevust likvideerima. Võlausaldaja saatis võlgnikule viimase hoiatuse laenulepingute erakorralise ülesütlemise kohta 16.04.2026. Kuna võlgnevust ei tasutud, ütles võlausaldaja laenulepingu erakorraliselt üles alates 28.04.2026 ning nõudis võlgnikult võlgnevuse tasumist. Võlgnik ei ole võlgnevust likvideerinud. Võlausaldaja saatis võlgnikule 06.05.2026 pankrotihoiatuse, milles hoiatas võlgnikku, et juhul kui võlgnevust ei tasuta hiljemalt 16.05.2026 ei jää võlausaldajal muud üle kui esitada kohtule avaldus ICESTUDIO OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotihoiatuse kättesaamise järel teatas võlgniku juhatuse liige, et võlgniku majanduslik olukord ei ole muutunud ning tema hinnangul tuleks võlgniku pankrot välja kuulutada. Võlgniku juhatuse liige selgitas muu hulgas, et alates 2025. aasta veebruarist on võlgniku majandustegevus seiskunud. Tema sõnul on piirkonna majanduslik olukord olnud languses alates sõja puhkemisest Ukrainas ning võlgnik on seetõttu kaotanud ligikaudu 80% oma tellijatest, eelkõige Soome klientidest. Sellises olukorras ei olnud võlgnikul võimalik tasuda laenulepingutest tulenevaid osamakseid, mistõttu hakkas võlgnevus võlausaldaja ees suurenema. Võlausaldajal on võlgniku vastu laenulepingust nr 256FI22 tulenev nõue suuruses 74 256,33 eurot (so laenu põhiosa 67 000 eurot + intressid 5078,56 eurot + 2177,7 eurot viivitusintressid on arvestatud kuni 20.05.2026). Võlausaldaja laenulepingust nr 256FI22 tulenevad nõuded muutusid sissenõutavaks alates 28. aprillist 2026, so alates ajast, mil sihtasutus laenulepingu erakorraliselt ülesse ütles. Vastavalt PankrS § 10 lg-le 2 tugineb võlausaldaja maksejõuetuse põhistamisel loetelu punktis 1 ja 4 toodud asjaoludele, s.o võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus ning võlgnik ei ole seejärel kohustust 10 päeva jooksul täitnud, ning võlgnik teatab võlausaldajale, kohtule või avalikkusele, et ta ei suuda oma kohustusi täita. Võlausaldaja esitas võlgnikule 06.05.2026 pankrotihoiatuse. Pankrotihoiatuse kättesaamise järel teatas võlgniku juhatuse liige, et võlgniku majanduslik olukord ei ole muutunud ning tema hinnangul tuleks võlgniku pankrot välja kuulutada.
2.Kohus võttis 26.05.2026 määrusega pankrotiavalduse menetlusse ja palus võlgnikul esitada kirjalik vastus võlausaldaja pankrotiavalduse kohta.
Võlgnik esitas 27.05.2025 seisukoha, milles nõustub avaldusega.
4.Kohus nimetas 28.05.2026 määrusega võlgnikule ajutiseks pankrotihalduriks O.H , peatas võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised ja keelas võlgnikul ajutise halduri nõusolekuta kogu vara käsutada.
5.Ajutise halduri 29.06.2026 aruande kohaselt ei ole võlgniku maksejõuetus ajutise iseloomuga ning seetõttu on võlgnik maksejõuetu pankrotiseaduse tähenduses. Võlgniku varaks on traktor Kubota L2-622, 2022.a. hinnangulise väärtusega 30 000 kuni 45 000 eurot, millel lasub registerpant summas 37 000 eurot. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 126 200,90 eurot. Võlgniku viimane registripidajale esitatud aruanne on 2024.a kohta. Võlgnik ajutisele pankrotihaldurile küsitud bilansse ja kasumiaruandeid esitanud ei ole. Tulenevalt eeltoodust ei olnud ajutisel pankrotihalduril võimalik koostada finantsanalüüsi. Aruande kohaselt on võlgnik rikkunud pankrotiseadusest tulenevat kohustust esitada andmeid (PankrS § 22 lg 3 ja 4). Samas märgib ajutine pankrotihaldur, et pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja andmete kohaselt saatis võlausaldaja võlgnikule esimese hoiatuse võlgnevuse tasumata jätmise tagajärgede kohta juba 05.07.2024.a, andes võlgnikule võimaluse tasuda laenulepingutest tulenev võlgnevus hiljemalt 19.07.2024. a. Võlausaldaja saatis tähitud kirjaga korduva hoiatuse 27.03.2025. a, andes võimaluse tasuda laenulepingutest tulenev võlgnevus hiljemalt 15.04.2025. a. Nimetatud hoiatuse võttis 29.03.2025. a vastu võlgniku juhatuse liige U.Z . Esimesed senimaani menetluses olevad täitemenetlused võlgniku suhtes alustati 2024. a. Võlgnik on ka avaldanud, et majandustegevus on pärast arvelduskontode arestimist lõppenud (2025. a veebruar). Tulenevalt eeltoodust on tõenäoline, et võlgnik on rikkunud õigeaegset pankrotiavalduse esitamise kohustust (ÄS § 180 lg 51). Esitamata on 2025. a majandusaasta aruanne. Samuti on esitamata ajutise pankrotihalduri teabenõudes küsitud andmed ja dokumendid. Võlgniku juhatus ei ole täitnud kohustusi vastavalt ÄS § 183, RPS § 14 lg 1-2 ja § 15 lg 1 -2. Vara tagasivõitmise võimaluste osas märgib ajutine pankrotihaldur, et kõigi analüüsitud pangakontode lõikes ilmneb ulatuslik sularaha kasutamine. Aastatel 2021–2024 võeti AS SEB Pank kontolt välja kokku 83 030 eurot, AS LHV Pank kontolt 43 310 eurot ning Luminor Bank AS kontolt vähemalt 27 455,48 eurot. Coop Pank AS kontolt võeti samal perioodil välja 7100 eurot ning sellele kontole tehti sularaha sissemakseid 15 271 euro ulatuses. Samas ei ole eelkõige Luminor Bank AS, AS LHV Pank ega osaliselt ka AS SEB Pank konto väljavõtete alusel võimalik tuvastada väljavõetud sularaha tegelikku kasutamist ega kontrollida juhatuse liikme väiteid selle kasutamise kohta krüptoraha kaevandamiseks vajalike seadmete soetamisel. Seetõttu ei ole aruande koostamise ajaks võimalik hinnata, kas sularaha arvel tehti tehinguid, mis võivad anda aluse pankrotivara suurendamiseks või tehingute tagasivõitmiseks. Nimetatud asjaolud vajavad täiendavat kontrollimist raamatupidamise algdokumentide, muude tõendite ning juhatuse liikmelt saadavate selgituste alusel. Coop Pank AS konto puhul nähtub, et sularaha sissemaksed kanti valdavalt samal või järgmisel päeval edasi krediidiandjatele olemasolevate laenu- ja krediidikohustuste teenindamiseks. Edasises menetluses vajab selgitamist, kas sularaha kasutati juhatuse liikme või temaga seotud isikute huvides või muul viisil võlausaldajate huve kahjustavalt. Võlgniku viimase äriregistrile esitatud 2024.a majandusaasta aruande kohaselt oli võlgnikul vara 181 585 eurot (käibevara 11 877 eurot, põhivara 169 708 eurot). Võlgniku juhatuse liikme selgituste kohaselt kasutati äriühingu vahendeid krüptoraha kaevandamise seadmete soetamiseks, mis hiljem väidetavalt müüdi eraisikutele sularaha eest pärast nende väärtuse olulist vähenemist. Aruande koostamise ajaks ei ole ajutisel pankrotihalduril olnud võimalik kontrollida nende väidete paikapidavust, kuna arvelduskonto väljavõtted ega muud esitatud dokumendid ei võimalda tuvastada seadmete soetamist, müügitehinguid ega müügist saadud raha laekumist võlgnikule. Palgalisi töötajaid võlgnikul ei olnud. Võlgniku majandustegevus on lõppenud ning ajutine pankrotihaldur ei näe võimalusi võlgniku majandustegevuse jätkamiseks ega võlgniku tervendamiseks.
Võlgnik on rikkunud pankrotiseadusest tulenevat kohustust esitada andmeid (PankrS § 22 lg 3 ja 4). Võlgniku poolt teabenõudele olulises osas vastamata jätmine on raskendanud halduril anda ülevaadet võlgniku varadest ja kohustustest ning majandustegevusest, sh tuvastada maksejõuetuse põhjuseid ning tekkimise aega. Kuna ajutisele pankrotihaldurile ei ole üle antud võlgniku raamatupidamisdokumente, siis võib võlgniku juhatuse tegevuses esineda KarS § 3811 (raamatupidamise kohustuse rikkumine) sätestatud süüteo tunnused. Ajutine haldur ei välista ka pankrotikuriteo tunnuste olemasolu (sh KarS § 384 ja 385), kuid ilma andmeid omamata on võimatu anda pädevat hinnangut maksejõuetuse tekkimise põhjustele ja ajale. Edasises menetluses vajab selgitamist, mis on saanud võlgniku 2024.a majandusaasta aruandes kajastatud põhivaradest summas 169 708 eurot ning kas sularaha on kasutatud võlgniku majandustegevuseks. Koos aruandega esitas ajutine haldur taotluse tasu 3124,80 euro (sh käibemaks) määramiseks.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada ning võlgniku pankrot välja kuulutada. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama sätte kolmanda lõike järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid, lisaks ületavad võlgniku kohustused (vähemalt 126 200,90 eurot) vara väärtust (30 000 - 45 000 eurot, millel lasub registerpant summas 37 000 eurot). Kõnealune suutmatus ei ole ajutine, ettevõte on majandustegevuse lõpetanud. Kuna ajutisele pankrotihaldurile ei ole üle antud võlgniku raamatupidamisdokumente, siis võib võlgniku juhatuse tegevuses esineda KarS § 3811 (raamatupidamise kohustuse rikkumine) sätestatud süüteo tunnused. Välistatud ei ole ka pankrotikuriteo tunnuste olemasolu (sh KarS § 384 ja 385), kuid ilma andmeid omamata on võimatu anda pädevat hinnangut maksejõuetuse tekkimise põhjustele ja ajale. Edasises menetluses vajab selgitamist, mis on saanud võlgniku 2024.a majandusaasta aruandes kajastatud põhivaradest summas 169 708 eurot ning kas sularaha on kasutatud võlgniku majandustegevuseks.
7.Kohus nimetab pankrotihalduriks O.H , kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele ning on andnud kohtule nõusoleku.
8.Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja PankrS § 78 lg 1 järgi, määratud resolutsioonis.
9.PankrS § 85 lg 1 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist.
Ajutises halduri aruandest nähtuvalt ei olnud võlgnik veel aruande koostamise ajaks esitanud haldurile bilanssi. Võlgniku juhatuse liige on kohustatud esitama pankrotihaldurile käesoleva kohtumääruse resolutsioonis märgitud dokumendid ja andmed hiljemalt resolutsioonis märgitud ajaks. Kohus hoiatab, et kooskõlas PankrS § 89 lg 1 p 1 võib kohus teabe andmise kohustuse ja/või vande andmise kohustust täitmata jätmisel võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. PankrS § 90 kohaselt kohaldatakse seda ka juriidilisest isikust võlgniku juhatuse liikme suhtes.
10.Kohus kohustab võlgnikku PankrS § 86 lg-te 1 ja 2 alusel vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Kohus määrab vande andmise aja resolutsioonis.
11.Kohus avaldab pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 33). Ajutise halduri tasu
12.Ajutine haldur on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 2520 eurot, millele lisandub käibemaks 604,80 eurot, kokku 3124,80 eurot.
13.PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust.
14.Taotluse kohaselt kulus ajutisel halduril PankrS §-s 22 sätestatud ülesannete täitmiseks kokku 18 tundi tunnitasuga 140 eurot.
15.Kohus ei pea põhjendatuks ega proportsionaalseks halduri ülesannete täitmiseks kulunud aega - 18 töötundi. Kohtu hinnangul on pankrotiavaldusega tutvumisele kulunud aeg 1h ülepaisutatud. Samuti leiab kohus, et erinevate andmete töötlemine on osaliselt hõlmatud andmete analüüsimise ja ajutise halduri aruande koostamisega. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, asja keerukust ja halduri kutseoskusi on põhjendatud ajakulu menetluses 15 tundi. Ajutise halduri tunnitasu 140 eurot ei ületa PankrS § 23 lg 3 kohast tunnitasu ülemmäära ja on põhjendatud. PankrS § 65 lg 11 kohaselt lisandub halduri tasule käibemaks. Kohus määrab O.H tasuks 2100 eurot (15h x 140 €/h), millele lisandub käibemaks 504 eurot, kokku 2604 eurot. Tasu kuulub välja mõistmisele võlausaldaja Maaelu Edendamise
16.Kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast (PankrS § 150 lg 2). Kuivõrd kohus rahuldab võlausaldaja pankrotiavalduse, tasutakse ajutise halduri tasu ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused pankrotimenetluse kuludena (PankrS §150 lg 1 p 2 ja 5) pankrotivarast.
17.PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub ajutine haldur tasu välja maksta büroole (Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ, registrikood 110289419), mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel on Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ käibemaksukohustuslane (nr EE101452094). Seega lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 24% (KMS § 15 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Eveli Vavrenjuk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.