Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-24-14321 riigilõivuseaduse § 59 lg-le 19 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „riigilõiv kaja esitamisel“. Menetluse käik Hageja esitas 22.09.2024 kohtule hagiavalduse J.T. Pxxxxxx (nüüd J.T.) vastu üürilepingust tuleneva võlgnevuse nõudes. Hagi kohaselt sõlmisid pooled tähtajalise üürilepingu perioodiks 02.12.2020-02.12.2021, mida pikendati 01.04.2023-01.04.2024. Lepinguga andis hageja kostjale üürile korteri xxxxxxxxx, xxxxxx linn, XXX, Jõgevamaa. Kostja pidi igakuiselt tasuma üüri (175 eurot) ja kõrvalkulusid. Hageja esitas igakuiselt arveid. Kostja rikkus korduvalt üürilepingut. Kostja lõpetas ühepoolselt üürilepingu lühikese etteteatamise ajaga. Korteris oli tekitatud kahju, rikutud mööbel ja korter oli koristamata. Hageja saatis kostjale meeldetuletusi võlgnevuse tasumiseks. Kostja ei vastanud tähitud kirjadele ega e-kirjadele võlgnevuse tasumise osas. Kostjal on tasumata järgmised arved: üüritasu 04.2024 eest summas 175 eurot (arve nr 249, maksetähtaeg 15.04.2024), kommunaalid 03.2024 eest summas 163,17 eurot (arve nr 240335 maksetähtaeg 20.04.2024), kommunaalid 04.2024 eest summas 126,36 eurot (25 päeva eest, arve nr 240435 maksetähtaeg 20.05.2024), kompensatsioon tekitatud kahju ja koristuse jne eest summas 100 eurot (arve nr 111 maksetähtaeg 03.06.2024), kõik kokku summas 535,36 eurot, millest hageja tasaarvestas tagatisrahaga 205 eurot, jääk 330,36 eurot. Hageja on viivist arvestanud summalt 330,36 määras 12,25% aastas (seadusjärgne viivis) perioodil 04.06.202416.07.2024 summas 4,75 eurot. Hageja palus välja mõista täiendava viivise 12,25% aastas alates 17.07.2024 kuni 330,36 euro tasumiseni. 24.09.2024.a määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Kohus toimetas menetlusdokumendid kostjale kätte 22.10.2024. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt eeldatakse § 407 lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et VÕS § 76, § 82 lg 1, § 101 lg 1 p 1,6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 271, § 287 1 lg 1, § 292, § 308 lg 1 ja TsMS § 367 alusel on põhivõlgnevus, viivis ja täiendav viivis hagiavalduse põhjal õiguslikult põhjendatud ning need tuleb kostjalt tagaseljaotsusega hageja kasuks välja mõista.

2-24-14321 Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 335,11 eurot, millest 330,36 eurot on põhivõlgnevus ja 4,75 eurot 16.07.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised ja täiendava viivise põhinõudelt 330,36 eurot määras 12,25% aastas alates 17.07.2024 kuni põhivõla 330,36 euro tasumiseni. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud hagiavaldustega menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 140 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus nõude esitamisel riigilõivu 140 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see on põhjendatud. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.