PLACET GROUP OÜ hagi J.K vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2710,29 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja PLACET GROUP OÜ (registrikood 11198910), lepinguline esindaja Darina Koivunen; Kostja J.K (isikukood XXX ).
Menetluse liik
kirjalik menetlus, lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada PLACET GROUP OÜ hagi J.K vastu tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista välja J.K-lt PLACET GROUP OÜ kasuks poolte vahel
2.mail 2024 sõlmitud krediidilepingust nr KK4085538 tulenev põhivõlg 1843,71 eurot, intressid 26,69 eurot ja perioodi eest 12. mai 2025 kuni 11. juuni 2026 sissenõutavaks muutunud viivis summas 205,56 eurot.
3.Mõista välja J.K-lt PLACET GROUP OÜ kasuks viivis alates
juunist 2026 põhinõudelt (1843,71 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
4.Jätta rahuldamata PLACET GROUP OÜ hagi J.K vastu põhivõla nõudes summas 152,06 eurot, intressinõudes summas 290,65 eurot, sissenõudmiskulude nõudes summas 10 eurot ja 11. mai 2025 seisuga sissenõutavaks muutunud lepingujärgse viivise nõudes summas 164,65 eurot.
5.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
5.1.Jätta menetluskulud 75% ulatuses J.K ja 25% ulatuses PLACET GROUP OÜ kanda.
5.2.Määrata PLACET GROUP OÜ hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 288,75 eurot.
5.3.Mõista välja J.K-lt PLACET GROUP OÜ kasuks menetluskulud 288,75 eurot.
7.Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja tuleb esitada Tartu Maakohtule (asukoht Kalevi 1, 51010 Tartu; e-post [email protected]). Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; tahteavaldus kaja esitamiseks; samuti tuleb esile tuua asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (asukoht Kalevi 1, 51010 Tartu; e-post [email protected]) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1.PLACET GROUP OÜ (hageja) esitas 25. veebruaril 2025 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse J.K-lt (kostja) 2325,45 euro saamiseks. Kohus tegi 28. veebruaril 2025 kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 12. mail 2025 maakohtule hagiavalduse menetluse jätkamiseks.
2.Hagi aluseks on hageja ja kostja vahel 2. mail 2024 sõlmitud krediidikonto leping nr KK4085538 (leping), mille alusel võimaldati kostjale krediidilimiiti 2000 eurot. Lepingu alusel teostas hageja kostjale väljamakseid kokku summas 2013,85 eurot. Kostja jäi viivitusse perioodi november 2024 kuni jaanuar 2025 osamaksetega. Hageja edastas kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse ja andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja võlgnevust ei tasunud, ütles hageja lepingu 25. veebruaril 2025 üles. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse põhiosa 1995,77 eurot, tasumata intressid 317,34 eurot, 11. mai 2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 164,65 eurot, sissenõudmiskulud 10 eurot ning viivised alates 12. maist 2025 põhinõude tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Tartu Maakohus võttis 27. mai 2025 määrusega hagi menetlusse ja kohustas kostjat esitama hagile kirjalik vastus 21 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest, hoiatades, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määrus on kostjale kättetoimetatud 17. juunil 2025. Seega on kostja teadlik hagile kirjaliku vastamise kohustusest. Kostja ei ole kohtu määratud ajaks (8. juuli 2025) ega ka hiljem hagile vastanud. Hageja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu määratud tähtajaks.
4.Kohus koostas 26. veebruaril 2026 hagejale kohtunõude, milles selgitas, et hageja nõue põhineb kostja ja hageja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingul võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 tähenduses ning kohus peab kontrollima sõlmitud lepingu seaduslikkust, sh vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Tutvunud hagiavalduse ja esitatud tõenditega, leidis kohus, et krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus andis hagejale tähtaja hagi täiendamiseks, kohustades teda põhjendama krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ja täpsustama vajadusel nõuet koos VÕS § 4034 lg 7 kohase ümberarvestusega.
5.Hageja esitas 16. märtsil 2026 vastuse kohtunõudele, milles selgitas krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise järgimist. Alternatiivselt juhuks, kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, tugineb hageja VÕS § 4034 lg-le 7 ning leiab, et selle tagajärjeks ei ole krediidilepingu tühisus, vaid üksnes lepingujärgse intressi vähendamine seadusjärgse määrani ja muude krediidikulude äralangemine. Hageja selgitab, et kostja kasutas krediiti kokku 3215,77 euro ulatuses, millest 2013,85 eurot kanti kostja pangakontole ning 1201,92 eurot kasutati krediitkaarditehinguteks. Kostja tasus lepingu alusel kokku 1392,29 eurot, millest
ümberarvestuse kohaselt arvestati 1372,06 eurot põhiosa ja 20,23 eurot intressi katteks. Selle tulemusena jäi tasumata põhivõlg summas 1 843,71 eurot. Lisaks arvestas hageja ümberarvestuse alusel tasumata intressi ajavahemiku 13. juuli 2024 kuni 24. veebruar 2025 eest summas 26,69 eurot. Seega moodustab ümberarvestatud nõue kokku 1870,40 eurot. Sellest tulenevalt on hageja nõue põhivõlg summas 1843,71 eurot ning intressid 26,69 eurot ja viivised alates 12. maist 2025 põhinõude 1843,71 eurot tasumata osalt kuni selle kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus on hageja esitatud ümberarvestuse kostjale kätte toimetanud.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et käesolevas asjas on täidetud tagaseljaotsuse tegemise eeldused ning hagis esitatud asjaolud võimaldavad teha tagaseljaotsuse. Samas on kohus seisukohal, et hagi on õiguslikult põhjendatud üksnes osaliselt. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Käesoleval juhul esitab kohus põhjendused osas, milles hagi jäetakse rahuldamata või milles on vajalik selgitada hageja nõude õiguslikku põhjendatust.
7.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 2. mail 2024 krediidilepingu (leping), mille alusel võimaldati kostjale krediidilimiiti 2000 eurot (dtl 41). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijaga krediidilepingu sõlmimisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 6 võib krediidiandja tarbijaga lepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
8.Hagiavalduse ja esitatud tõendite põhjal leiab kohus, et krediidiandja ei ole täitnud VÕS § 4034 lg 2–3 kohast kohustust hinnata kostja krediidivõimelisust nõuetekohase hoolsusega. Hageja on hagiavalduses märkinud, et kostja maksevõime hindamisel lähtuti kostja pangakonto väljavõttest saadud andmetest perioodil november 2023 kuni mai 2024, kusjuures leping sõlmiti 2. mail 2024. Samas nähtub hagiavalduses esitatud krediidivõimelisuse arvutuskäigust, et tegelikult on hinnangus lähtutud üksnes perioodist veebruar 2024 kuni mai 2024 ja on saadud kostja keskmiseks sissetuleku suuruseks 2535 eurot kuus (dtl 21). Seega ei ole arvutustes arvesse võetud kogu väidetavalt analüüsitud perioodi andmeid, mistõttu on esitatud krediidivõimelisuse hinnang eksitav ega kajasta kõiki asjakohaseid asjaolusid. Pangakonto väljavõttest nähtub, et ajavahemikul november 2023 kuni märts 2024 koosnes kostja sissetulek peamiselt Sotsiaalkindlustusameti makstavatest peretoetustest summas 710 eurot (dtl 55 – 84). Tegemist on sihtotstarbeliste toetustega, mida ei saa käsitada kostja vabalt kasutatava ja püsiva sissetulekuna, eriti arvestades, et hageja kogutud andmete kohaselt oli kostjal kolm alaealist last ning seega ka alaealiste laste ülalpidamiskohustus. Konto väljavõttest nähtub töötasu laekumine üksnes 1. aprillil 2024, st vahetult enne lepingu sõlmimist. Samuti nähtub konto väljavõttest, et kostja on teinud vahetult enne lepingu sõlmimist märtsis ja aprillis eraisikule 2000 euro ulatuses tagasimakseid, selgitusega laenu tagastus. Kostja on saanud BB Finance OÜ-lt laenu 14. aprillil 2024 summas 559 eurot (2102464394) ja 11. aprillil 2024 summas 1240 eurot, (2102463203). Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks küsinud kostjalt täiendavaid selgitusi nimetatud kohustuste kohta. Arvestades eeltoodut, ei saanud krediidiandja VÕS § 4034 lg 6 tähenduses piisava
kindlusega veenduda kostja krediidivõimelisuses. Seetõttu on kohus seisukohal, et krediidiandja rikkus tarbijaga krediidilepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.
9.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. Kui vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, kohaldatakse VÕS § 403 4 lg 7 ning VÕS § 94 intressimäära, vähendades vajadusel muid tasusid ning jättes tarbijal tasumata krediidiandjale kuuluvad lisakulud. Krediidiandja peab seejärel tagasimaksed ümber arvutama, arvestades intressimäära ja muudest kuludest tulenevat vähendust.
10.Vastuseks kohtunõudele esitas hageja VÕS § 4034 lg 7 kohase nõude ümberarvestuse. Esitatud ümberarvestuse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks põhinõude summas 1843,71 eurot (3215,77 – 1372,06), intress summas 26,69 eurot ja viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras alates 12. mai 2025 (hagiavalduse esitamisest).
11.Kohus on seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud põhinõude osas summas 1843,71 eurot, intresside osas summas 26,69 eurot ja viiviste osas VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras alates 12. maist 2025.
11.1.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Lähtudes eeltoodust ja hageja taotlusest arvestab kohus sissenõutavaks muutunud viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni otsuse tegemiseni, mis tasumata põhinõudelt 1843,71 eurolt perioodil 12. maist 2025 kuni 11. juuni 2026 moodustab 205,56 eurot
11.2.Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, seega juhindudes TsMS §-st 367, kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 12. juunist 2026 edaspidine viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määraga põhivõlgnevuse tasumata jäägilt kuni põhivõlgnevuse 1843,71 euro tasumiseni.
11.3.Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus hageja hagi kostja vastu ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 1843,71 eurot, intressid summa 26,69 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise perioodi eest 12. mai 2025 kuni 11. juuni 2026 summas 205,56 eurot ning viivised põhinõudelt 1843,71 eurot alates 12. juunist 2026 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
11.4.Kohus jätab rahuldamata hageja nõude kostja vastu põhivõla osas summas 152,06 eurot (1995,77 – 1843,71), intressinõude osas summas 290,65 eurot (317,34 – 26,69), tasumata sissenõudmiskulude osas summas 10 eurot ja 11. mai 2025 seisuga sissenõutavaks muutunud lepingujärgsete viivise nõude osas summas 164,65 eurot.
12.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
13.TsMS § 173 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja menetluskulude rahalise suuruse kohtuotsuses.
13.1.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
13.2.Kohus rahuldab hageja ümberarvestatud lõpliku nõude 75% ulatuses hageja esialgsest nõudest. Tulenevalt hagi osalisest rahuldamisest jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud 75% ulatuses kostja ning 25% ulatuses hageja kanda.
14.Hageja esitas kohtule hagiavalduses menetluskulude nimekirja, milles palub kostjalt välja mõista menetluskulude katteks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 385 eurot ja õigusabikulud 150 eurot.
14.1.Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv 385 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseadus § 59 lg 1 ja lisa 1). Kohtule esitatud hageja esindaja volikirjast nähtub, et volitatud esindaja on hageja enda töötaja. Menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. Kohus leiab, et hagejal ei ole tekkinud lepingulise esindaja kulusid, sest hagejat esindas volikirja alusel TsMS § 218 lg 2 kohaselt oma töötaja. Seega õigusabikulud 150 euro ulatuses hüvitamisele ei kuulu.
14.2.Kuna kohus jättis menetluskulude jaotuse kohaselt menetluskuludest 75% kostja kanda, on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku 288,75 eurot.
15.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Sama sätte teise lõike järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Niinemets kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.