Aktiva Finance Group OÜ hagi F.G vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
3217,03 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja F.G (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi F.G tagaseljaotsusega osaliselt.
vastu võla nõudes
2.Mõista F.G-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus 514,66 eurot, intress 56,76 eurot.
3.Mõista F.G-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhivõlgnevuselt 514,66 eurolt alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni põhivõlgnevuse täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Mõista F.G-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõlgnevuse osamaksed kokku 1805,07 eurot ja intress 3,23 eurot alates maksetähtajale järgnevast päevast järgmiselt: Maksetähtaeg
5.Mõista F.G-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvalt põhivõlgnevuselt alates maksetähtajale järgnevast päevast VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Ülejäänud osas jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi F.G vastu rahuldamata.
7.Jätta menetluskulud 19% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda ja 81% ulatuses F.G kanda.
8.Mõista F.G-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 81% ulatuses, s.o summas 534,60 eurot.
9.Mõista F.G-lt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.
10.Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
1.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega
seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata.
2.Aktiva Finance Group OÜ esitas 18.12.2025 hagiavalduse F.G vastu, millega hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 2215,90 eurot, intressi 119,84 eurot, haldustasu 5,80 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 412,37 eurot, viivised alates 19.12.2025 kuni põhivõlgnevuse summas 2215,90 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 20,90% aastas, riigilõivu summas 420 eurot, õigusabikulud 338 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.
3.Nõude aluseks kostja ja AS Inbank Finance vahel 03.01.2023 sõlmitud tarbijakrediidileping nr. L89011016790, mille kohaselt kostja sai laenu 3028 eurot, krediidi kulukuse määr 26,31% aastas ja intressimäär 20,90% aastas, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva 05.01.2029, osamaksete arv 72, laenulepingu sõlmimise tasu 60,56 eurot, igakuine lepingu haldustasu 2,90 eurot. Kuna kostja oma lepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud, ütles AS Inbank Finance lepingu 27.01.2025 üles. AS Inbank Finance loovutas 28.01.2025 kostja vastased nõuded hagejale.
4.14.01.2026 esitas hageja vastuse kohtunõudele koos nõude ümberarvestusega. Kostja sai laenulepingu L89011016790 alusel enda kontole 3028 eurot. Kokku on kostja teinud tagasimakseid esialgsele krediidiandajale 580,65 eurot ning hagejale 350 eurot ehk kokku 930,65 eurot. Ümberarvestuse kohaselt on täies ulatuses tasutud osamaksed alates 05.02.202305.04.2025 ja osaliselt tasutud 05.05.2025 osamakse. Ümberarvestuse kohaselt ei saa lugeda lepingut kehtivalt üles öelduks, seega esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning palub hagi rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel. Hageja palub välja mõista sissenõutavaks muutunud osamaksed 05.05.2025-05.01.2026 summas 342,66 eurot, millest põhivõlgnevuse maksed 303,21 eurot, intress on sissenõutavaks muutnud summas 39,45 eurot ning viivis sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuselt lepingus kokkulepitud määras 20,90% aastas ning tulevikus sissenõutavaks muutuv intress VÕS § 94 määras. Samuti palub võlausaldaja välja mõista tulevikus sissenõutavas muutunud osamaksed TsMS §369 alusel maksegraafiku alusel ja viivis põhivõlgnevuse osamaksetelt tasumise tähtajale järgnevast päevast.
5.Pärnu Maakohus võttis 19.01.2026 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus määras hagejale tähtaja hagiavalduse täpsustamiseks.
6.Menetlusdokumendid on kostjale toimetatud kätte 20.02.2026. Kostja on kinnitanud dokumentide kättesaamist e-postiaadressilt XXX. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. Hagiavalduse lahendamine
7.Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud.
8.Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas: − krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1); − krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1); − leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; − tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062); − tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); − lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; − lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); − krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; − viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; − kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); − kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; − lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; − tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86).
9.Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata.
10.Hagiavalduse kohaselt on lepingu sõlmimisel kostja kohustuste kontrollimisel võetud aluseks vaid kostja esitatud andmed laenutaotlusel ning andmed avalikest andmebaasidest ja kostja pangakonto väljavõte periood 30.05.2022 - 30.12.2022. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija
esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Kostja konto väljavõttest nähtub, et tal on juba mitmed olemasolevad laenukohustused ning igakuised laenumaksed koormavad olulisel määral tema sissetulekut. Samuti esineb korduvaid laekumisi laenudena ja märkimisväärseid sularaha väljavõtteid, mis viitavad ebastabiilsele finantskäitumisele. Seetõttu ei olnud kostja maksevõime piisav uue laenukohustuse turvaliseks teenindamiseks ning täiendava laenu andmine suurendas oluliselt krediidiriski.
11.Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et laenuandja ei ole veendunud piisavalt kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama.
12.Hageja on esitanud nõude ümberarvestuse. Kostjale väljastati laen 3028 eurot. Hageja toob välja, et ümberarvestuse kohaselt on täies ulatuses tasutud osamaksed alates 05.02.202305.04.2025 ja osaliselt tasutud 05.05.2025 osamakse. 05.05.2025-05.01.2026 summas 342,66 eurot, millest põhivõlgnevuse maksed 303,21 eurot, intress on sissenõutavaks muutnud summas 39,45 eurot.
13.VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse korral tuleb kontrollida, kas lepingu ülesütlemise eeldused oleksid ka uue maksegraafiku kohaselt täidetud. Hageja toob välja, et arvestades kõik kostja maksed põhivõlgnevuse katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas.
14.Hageja esitab lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt. Hageja palub lisaks välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõlgnevuse osamaksed TsMS § 369 alusel maksetähtpäevale järgnevast päevast ning ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõlgnevuse osamaksete kohta viivis lepingus kokkulepitud määras või alternatiivselt seadusjärgses määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
15.VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus.
16.Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse nõue. Kostja ei ole alates 2024 detsembrist täitnud lepingust tulenevaid kohustusi ega osale kohtumenetluses. Seega võib eeldada, et kostja ei tasu tähtaegselt tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid.
17.Kohtuotsuse esitamise seisuga on hageja põhinõue muutunud sissenõutavaks summas 514,66 eurot (periood 05.05.2025 osaline - 05.06.2026) ja intress 56,76 eurot (periood 05.05.202505.06.2026), milline summa kuulub kostjalt väljamõistmisele. Ülejäänud nõue kuulub väljamõistmisele vastavalt resolutsioonis toodud maksegraafikule. Hageja toob küll välja, et nõuab tulevikus sissenõutavaks muutuvat intressi VÕS § 94 määras, kuid hageja ei esitanud intressiarvestust alates 05.08.2026 osamaksest. Kuna hageja ei ole esitanud intressiarvestust järgnevate osamaksete kohta, saab kohus arvestada üksnes 05.07.2026 osamakse intressiga
summas 3,23 eurot. Hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest (TsMS § 5 lg 1).
18.Ringkonnakohtute praktikas on selgitatud, et vaatamata VÕS § 4034 lg 7 teises lauses sätestatule on laenuandjal siiski õigus nõuda seadusjärgset viivist, kui vastava nõude eeldused on täidetud (TlnRnKo nr 2-18-134930, p 10; TrtRnKo nr 2-21-125271, p 9; TrtRnKo nr 2-18-12417, p 11 ja TlnRnKo nr 2-23-147731, p 42). Kooskõlas VÕS § 4034 lõikega 7 ja § 415 lõikega 1 ei saa viivisemäär vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel jääda kehtima suuremas ulatuses, kui seaduses sätestatud määras ja võlasuhtele tuleb kohaldada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäära (TlnRnKo nr 2-23-147731, p 40).
19.Hageja viivise nõue on põhjendatud sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuselt 514,66 eurolt alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni põhivõlgnevuse täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Põhjendatud on ka hageja viivise nõue tulevikus sissenõutavaks muutuvalt põhivõlgnevuselt alates maksetähtajale järgnevast päevast VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
20.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuse 514,66 eurot, intress 56,76 eurot ja viivis põhivõlgnevuselt 514,66 eurolt alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni põhivõlgnevuse 514,66 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras ning tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõlgnevuse osamaksed perioodil 05.05.2026- summas kokku 1805,07 eurot, intressi 3,23 eurot, ja viivise tulevikus sissenõutavaks muutuvalt põhivõlgnevuselt alates maksetähtajale järgnevast päevast VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
21.Ülejäänud osas jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
22.Hageja nõude suurus kokku oli 3217,03 eurot. Kohus mõistis tagaseljaotsusega kostjalt välja 2615,79 eurot (514,66+1805,07+56,76+3,23+aastane viivis hagi esitamise ajal kehtinu määras 10,15% aastas summas 236,07 eurot). Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 81%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 19% ulatuses hageja kanda ning 81% ulatuses kostja kanda.
23.Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja kohaselt on tasutud riigilõiv 420 eurot ja õigusabikulu 338 eurot.
24.Vastavalt TsMS § 138 lg 1 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2) ja kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate (TsMS § 144 p 1). Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 420 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud menetluskuluga.
25.Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja märgib, et on käibemaksukohustuslane ja ka hageja lepinguline esindaja on käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal õigus saada käibemaksu tagastust. Lepingulise esindaja arve on arvestatud ilma käibemaksuta. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 169 eurot (km-ta). Kohus leiab, et tunnitasu määr 169 eurot võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma käibemaksuta. Kohus peab
lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks 2 tunni ulatuses, seega on põhjendatuks esindaja kulu (2 x 120) 240 eurot ilma käibemaksuta.
26.Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (420 + 240) 660 eurot, millest kostja kanda jääb 81% ehk 534,60 eurot.
27.TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
28.TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /digitaalselt allkirjastatud/ Nele Seping kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.