6.1.Usaldusisiku tasu 1173,04 eurot (sh käibemaks) hüvitada riigi vahenditest ja maksta välja OÜ-le Menetlusabi Teenused (registrikood 16023173, arvelduskonto nr EE872200221074600312 Swedbank AS-is), so büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
6.2.Mõista usaldusisiku tasu 1173,04 eurot välja võlgnikult Q.T riigi tuludesse.
6.3.Punktis 6.2 märgitud kulu riigi tuludesse tasumise tähtaeg on 90 päeva käesoleva määruse jõustumisest. Usaldusisiku tasu riigi tuludesse tasumiseks vajalikud andmed on märgitud määrusele lisatud makseinfo lehel. Kui nõutud kulu ei ole riigi tuludesse tasutud 90 päeva jooksul arvates kohtulahendi jõustumisest, saadetakse lahend sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
6.4.Väljamõistetud summa riigi tuludesse tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade käsutuskeelu tühistamise kohta.
8.Toimetada määrus kätte võlgnikule ja usaldusisikule ning resolutsiooni p 6.1. osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse (FIMS) § 18 lg 10). Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (FIMS § 54 lg 11). Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse esitada menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 191 lg 1).
ASJAOLUD
1.Q.T (avaldaja/võlgnik) esitas 17.12.2024 Tartu Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avaldaja andmetel on ta vallaline ja tal ei ole ülalpeetavaid. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid. Avaldaja andmetel tema kohustuste suurus avalduse esitamise seisuga 52 281,43 eurot.
Maakohus keeldus 21.01.2025 määrusega asja menetlusse võtmisest.
3.Q.T esitas Tartu Maakohtu 21.01.2025 määruse peale määruskaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus rahuldas 31.03.2026 määrusega ja saatis tsiviilasja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi Tartu Maakohtule.
4.Maakohus nimetas 06.05.2026 määrusega võlgniku usaldusisikuks O.A peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ja kohaldas käsutuskeeldu.
(usaldusisik),
5.Usaldusisiku arvates on võlgnik püsivalt maksejõuetu, kuid esinevad alused kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Aruande kohaselt võlgnikul sisuliselt puudub vara. Ainus võlgniku vara on isiklikud asjad ja saadav töötasu (nõue töötasuga seoses), mis on nii väike, et sissenõuet olulistes summades ei ole võimalik pöörata. Võlgnikul isegi puudub pangakonto, mis on tavaline olukordades, kus isik on täitemenetluse võlgnik üle 25 aasta (kuna pangakontosid võlgnik ei kasuta, siis pangad on sulgenud kontod ja keeldunud sellistele isikutele kontosid avama). Võlgnik vabanes 06.03.2026 karistuse kandmisest vanglas ja asunud tööle 16.03.2026. Maksu- ja Tolliameti 11.05.2026 teatega on teavitatud, et võlgnik on asunud tööle xxxxxxxxxxxx (xxxxxxxxxx gruppi kuuluv ettevõtte), kuid saadavad sissetulekud on arvestades ülalpeetava arvu (1) nii väikesed, et sissetulekule sissenõudmist ei saa hetkel pöörata. Võlgnik märkis pankrotiavalduse esitamisel kohustuste suuruseks 52 281,43 eurot. Võlgnik tegelikult ei suuda käesoleva hetke seisuga nimetada kellele ja kui palju ta võlgu on ehk võlgnikul puudub ülevaade oma kohustustest. Usaldusisik on teinud kindlaks, et eeldavalt
enamike teadaolevate võlgniku kohustuste osas on algatatud täitemenetlused. Võlgniku rahaliste kohustuste kogusumma 47 578,10 eurot. Nimekirjas on kajastatud muuhulgas rahatrahvid, kriminaalasjade menetluskulud ja kahjuhüvitised, tsiviilasjadest tulenevad võlanõuded ning teenuse- ja muud rahalised nõuded. 75 võlanõude osas on algatatud täitemenetlused. Suurem osas nõuetest tuleneb võlgniku õigusvastasest tegevusest ja õigusvastase teo tagajärgedest. Viimane võlgniku karistav kohtulahend, mille karistuseks vabastuskaotus, on Tartu Maakohtu 09.10.2023 otsus kriminaalasjas nr 1-23-3508, milles mõisteti Q.T-lt välja kahjuhüvitised AS-i Olerex kasuks 151,52 eurot, Võru Tarbijate Ühistu kasuks 1407,29 eurot, Kaitseliidu Valgamaa maleva kasuks 351,41 eurot, AS-i TREV-2 Grupp kasuks 79,69 eurot ja K. F. kasuks 300 eurot ning solidaarselt K. K. I. R. kasuks 3000 eurot. Samas otsuses mõisteti Q.T-lt välja rahaline karistus 500 eurot ja menetluskulud 1000 eurot; I. R. nõude katteks määrati kasutada 325 eurot võlgnikult ära võetud sularaha. Usaldusisiku hinnangul on maksejõuetuseavalduse esitamise eeldatavaks põhjuseks olnud soov vabaneda täitemenetlustest, mitte aga soov täita võlausaldajate nõudeid kasvõi osaliselt. Pankroti väljakuulutamine ja kohustuste vabastamise menetluse algatamine ja järgnev võimalik otsus vabastada pankrotimenetluses jäänud kohustustest, ei vabasta võlgniku õigusvastasest tegevuses tulenevates nõuetest, mille suurus on umbes 8000 eurot. Karistusregistri andmete ja Tartu Maakohtu 09.10.2023 otsusest kriminaalasjas nr 1-23-3508 nähtub, et võlgniku on karistatud kelmuse eest (KarS § 209). Vastavalt FiMS § 45 lg 3 p-le 1 võib kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 217 2, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises. Arvestades võlgniku viimaste karistuste hulgast, sealhulgas karistamist kelmuse eest, siis esineb FIMS § 45 lg 3 p 1 nimetatud asjaolu. Kuna võlgnikku on alles karistatud, alles vangistusest vabanenud, siis usaldusisik on seisukohal, et võlgnikule ei tohiks anda võimalust tema kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Nimelt kannatanud mõistaks kohustuste vabastamise menetluse algatamist vääralt ehk ei saa aru, et võlgnik ei vabane nendele kahju hüvitamise kohustusest ehk võlgnik faktiliselt vabaneb kahjude hüvitamisest. Usaldusisiku hinnangul tuleb jätta kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Usaldusisiku arvates tuleb nõuda pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina 2325 eurot. Usaldusisik palub määrata enda tasuks 946 eurot, millele lisandub käibemaks.
6.Kohus määras asjaolude ärakuulamiseks istungi 09.06.2026. Võlgnik istungile ei ilmunud ja mitteilmumise põhjustest kohust ei teavitanud. Kohus üritas võlgnikku kätte saada telefoninumbrile xxxxxxx, mis algselt kutsus ja siis ütles „number millele te helistate, ei ole kättesaadav“. Usaldusisik helistas ise ning sai Q.T kätte. Q.T vastas, et ta ei teadnudki sellest ärakuulamisest ning ta viibib hetkel üldse Võrus. Kohtuistungi sekretär helistas uuesti Q.T-le ning seekord Q.T vastab. Kohus toimetas ärakuulamise telefoni teel. Q.T avaldas, et tema eesmärk on lahti saada võlgnevustest.
7.Maakohus määras 09.06.2026 määrusega pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2325 eurot. Ükski isik deposiiti ei maksnud.
KOHTU SEISUKOHT
8.Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et kohustustest vabastamise menetlus tuleb jätta algatamata ning maksejõuetusavalduse menetlus lõpetada raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.
9.FIMS § 18 lg 2 järgi vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kohus: 1) kuulutab välja võlgniku pankroti vastavalt PankrS §-s 31 sätestatule; 2) kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja sama seaduse §-s 45 sätestatule; 3) algatab võlgade ümberkujundamise menetluse vastavalt sama seaduse §-s 19 sätestatule; 4) jätab avalduse rahuldamata või 5) lõpetab menetluse raugemise tõttu vastavalt PankrS §-s 29 sätestatule. FIMS § 45 lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. FIMS § 45 lg 2 järgi kui esineb PankrS § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse.
10.Kohus jätab kohustustest vabastamise menetluse algatamata. FIMS § 45 lg 3 p 1 sätestab, et kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 217 2, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises. Karistusregistri andmete ja Tartu Maakohtu 09.10.2023 otsusest kriminaalasjas nr 1-23-3508 nähtub, et võlgniku on karistatud kelmuse eest (KarS § 209). Ka eelnevalt, 23.04.2008 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-08-5526, on võlgnik süüdi mõistetud kelmuses karistusseadustiku (KarS) § 213 järgi. Kohus nõustub usaldusisikuga, et kuna võlgnikku on alles karistatud ning ta on alles vangistusest vabanenud, siis ei ole õiglane anda võimalust tema kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Usaldusisiku aruandest nähtuvalt tuleneb suurem osas nõuetest (51 nõuet 75-st) võlgniku õigusvastasest tegevusest ja õigusvastase teo tagajärgedest. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku õigusvastane tegevus aastakümnete jooksul. Kohustustest vabastamise eesmärk ei saa olla vabastamine eeltoodud kohustusest. Kohus nõustub ka usaldusisiku hinnanguga, et maksejõuetuseavalduse esitamise eeldatavaks põhjuseks on olnud soov vabaneda täitemenetlustest, mitte aga soov täita võlausaldajate nõudeid kasvõi osaliselt. Kohus ei näe kõnealuses olukorras võimalust võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlust algatada. Kohustustest vabastamise menetlus on mõeldud eriti raskesse olukorda sattunud ausatele ja õiguskuulekatele võlgnikele.
11.Kohus lõpetab maksejõuetusavalduse menetluse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Kohus lõpetab PankrS § 29 lg 1 järgi määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Kohus on praegusel juhul tuvastanud, et tekkinud on raugemise olukord: võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, samuti pole kohus tuvastanud tagasivõitmise või nõudmise võimalusi. Võlgnikul on kohustused 47 578,10 euro ulatuses. Ainuüksi usaldusisik
on taotlenud tasu 1173,04 eurot (käibemaksuga), mis on pankrotimenetluse kulu. Järelikult ei piisa võlgniku varast pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus ei lõpeta menetlust PankrS § 29 lg 3 järgi raugemise tõttu PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Praegusel juhul ei ole võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud.
12.Eelneva tõttu tühistab kohus maakohtu 06.05.2026 määrusega kohaldatud käsutuskeelu ning võlgniku vara suhtes läbiviidava sundtäitmise peatamise. Kohus avaldab väljaandes Ametlikud Teadaanded teate käsutuskeelu tühistamise kohta (PankrS § 21 lg 4). Kohus vabastab usaldusisiku oma ülesannete täitmisest.
13.Usaldusisik on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 946 eurot, millele lisandub käibemaks.
13.1.FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. FIMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.
13.2.Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Usaldusisik O.A esitas tasutaotluse koos tasu arvestusega FiMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg-te 2, 3. Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 15 tundi tunnitasuga 66 eurot. Kuna usaldusisik taotleb võlgnikule menetlusabi andmist, siis usaldusisik taotleb tasu määramist summas 946 eurot, millele lisandub käibemaks. Usaldusisik taotleb tasu maksmist OÜ Menetlusabi Teenused arvelduskontole.
13.3.Kohus hindab, et taotletud tasu vastab FiMS § 54 lg 4 teises lauses märgitule ega ületa FiMS § 54 lg-s 5 ettenähtud piirmäära.
13.4.PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja pankrotiseaduse § 171 lg 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest.
13.5.PankrS § 23 lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lg-s 11 sätestatust.
13.6.Kohus määrab usaldusisiku tasu taotletud ulatuses ehk 1173,04 eurot (sh käibemaks).
13.7.Kohus leiab, et usaldusisiku tasu hüvitamine tuleb määrata riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4 esimeses lauses sätestatu kohaselt. Viidatud sätte teise lause kohaselt riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).
13.8.Käesoleval juhul on usaldusisiku tasu määratud kohtu poolt 1173,04 eurot, mis jääb lubatud piiresse. Samas leiab kohus, et PankrS § 23 lg 4 (esimeses lauses sätestatu) alusel tuleb usaldusisiku tasu välja mõista võlgnikult Q.T-lt riigi tuludesse. Riigi tuludesse makstava kohustuse täitmiseks antakse välja eraldi dokument, mis sisaldab makse tegemiseks vajalikke makserekvisiite. TsMS § 179 sätestab menetluskulude Eesti Vabariigi kasuks väljamõistmise ja sissenõudmise korra. TsMS § 179 lg 5 järgi määrab kohus menetluskulude riigi tuludesse tasumiseks tähtaja 90 päeva kohtuotsuse jõustumisest (seaduses ettenähtud 15 päeva asemel). TsMS § 179 lg 9 järgi Riigilõivu riigi tuludesse tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
14.TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Eveli Vavrenjuk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.