2.Võtta asja materjalide juurde järgmised tõendid: XXXXX korteriühistu 28. mai 2026. a seisukohale lisatud majandustegevuse kavad ja Eesti Energia AS-i ja Enefit AS-i arved.
3.Jätta määruskaebemenetluse menetluskulud Andrei Mihhaltšuki kanda.
4.Mõista Andrei Mihhaltšukilt XXXXX korteriühistu kasuks välja menetluskulu katteks 492 eurot.
5.Määrata, et välja mõistetud menetluskulude summalt (492 eurot) tuleb Andrei Mihhaltšukil tasuda XXXXX korteriühistule viivist alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Menetlusosalistel on õigus esitada Riigikohtule määruskaebus 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 696 lg 3). Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XXXXX korteriühistu (avaldaja) esitas 17. mail 2024 (täiendatud 10. oktoobril 2024, dtl 70) Viru Maakohtule avalduse, milles palus mõista Andrei Mihhaltšukilt (puudutatud isik) avaldaja kasuks välja põhivõla 1921 eurot 11 senti, viivise 30. septembri 2024. a seisuga 136 eurot 96 senti ning viivise põhivõlalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates
1.oktoobrist 2024 kuni nõude täitmiseni. Avaldaja loobus 15. jaanuaril 2025 nõudest 2000 euro ulatuses, kuna puudutatud isik tasus 2. jaanuaril 2025 selle summa nõude katteks. Avaldaja palus mõista puudutatud isikult välja põhivõla 58 eurot 7 senti ja viivise põhivõlalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 2. jaanuarist 2025 kuni põhivõla tasumiseni (dtl 270). Avaldaja palus jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Puudutatud isik on korteri asukohaga XXXXX, X linn, X omanik ja avaldaja liige. Avaldaja esitas puudutatud isikule ajavahemiku detsember 2022 – september 2024 eest arved järgmiste majandamiskulude tasumiseks: maja hooldus ja haldus, reservkapital, sihttasu (sihtotstarbeline sissemaks), vesi ja kanalisatsioon, vee vahe, üldvesi, vee soojendamine, soe vesi, küte, kaudsed kulud ja gaas. Arvete summa oli kokku 3121 eurot 11 senti. Puudutatud isik tasus 15. juunil ja 4. augustil 2023 avaldajale vastavalt 800 eurot ja 400 eurot, kokku 1200 eurot. Puudutatud isik ei määranud tasumisel, milliseid kohustusi ta täidab. Avaldaja arvestas tasutud summad VÕS § 88 lg 4 alusel seega põhivõla katteks. Tegemist on puudutatud isiku jaoks soodsama võla tasumise arvestusega. Maja hooldus ja haldus, reservkapitali, sihttasu makseid arvestatakse lähtuvalt korteri üldpinnast. Kuni 30. aprillini 2023 oli maja hooldustasu 0,70 eurot/m2, alates 1. maist 2023 kuni 30. aprillini 2024 oli see 0,76 eurot/m2 ning alates 1. maist 2024 on see 0,80 eurot/m2. Reservkapitali suurus on 0,03 eurot/m2. Sihttasu suurus on 0,40 eurot/m2. Puudutatud isiku korteri üldpind on 61 m2. Tasude arvestamise alus tuleneb avaldaja üldkoosoleku otsustest. Vee ja kanalisatsiooni kulu arvestuse alus on vee kehtivad tariifid ja veemõõturi näit. Puudutatud isiku korteris on külma ja sooja vee mõõdikud. Vee vahe arvestatakse selliselt, et
maja üldvee arvesti näitust lahutatakse korterite veearvestite näidud ning saadud jääk jagatakse maja elanike vahel võrdselt. Arvestuse alus on teenuse tariif. Soojusenergia tarbimisega seotud kululiigid on arvetel jaotatud kolmeks, s.o küte, sooja vee kaudsed kulud (suvel) ja vee soojendamine. Kütte tasu arvestatakse aja eest, mil elamus töötab küttesüsteem. Gren Viru AS esitab avaldajale arved avaldaja poolt kütte tarbimise eest. Avaldaja jagab arve summa liikmete vahel järgmiselt: arve summast lahutatakse vee soojendamise kulu ning jääk jagatakse korteriomanike vahel lähtudes korteriomandite reaalosade üldpindadest. Sooja vee kaudsete kulude tasu arvestatakse järgmiselt: suvel tarbitud soojusenergiast lahutatakse tarbitud sooja vee summa (leitud korterite veemõõturite alusel). Jääksumma jagatakse elamu korterite vahel võrdselt. Talvekuude kaudne soojus on suvekuude keskmine, mis on püsisuurus. Tasu arvestatakse kehtiva soojusenergia tariifi alusel. Gaasi tasu jaotatakse järgmiselt. Igas trepikojas on gaasimõõturid. Tasu gaasi eest jagatakse avaldaja liikmete vahel arvestite, kui korteris on arvesti, või ruutmeetrite järgi. Arvestamise alus on teenuse tariif. Puudutatud isikule arvestatakse gaasi eest tasu korteri suuruse järgi.
Puudutatud isik palus jätta avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
Avaldaja nõue on ebaselge ja tõendamata. Avaldaja väitel oli puudutatud isikul enne 1. jaanuari 2023 võlg 319 eurot 36 senti. Selle võla tekkimise aeg ja alus ei ole tuvastatav. Kui avaldajal ei ole nõuet 319 eurot 36 senti, on ka järgnev võlaarvestus vale. Avaldaja esitas hooldus, reservkapitali ja sihttasu nõuete õiguslikku aluse. Arvestades puudutatud isiku poolt enne menetluse alustamist tasutud 1200 eurot, on need nõuded täidetud. Avaldaja ei esitanud muude nõuete osas õiguslikku alust, mis võimaldab avaldajal jagada kulud, nagu avaldaja on seda teinud. Selge ei ole, miks mingeid kulusid jagatakse korteriomanike vahel võrdselt ja mingeid teistmoodi. Avaldaja ei arvestanud puudutatud isiku poolt avaldajale võla katteks tehtud makseid kooskõlas VÕS § 88 lõigetega 6 ja 8. Kuna avaldaja suunas tasutud raha põhivõla, mitte viivise kattes, on avaldaja nõuded, sh põhinõue valesti arvestatud. Puudutatud isik ei tasunud kohtumenetluse ajal valdajale võlga. Summa kandis üle kolmas isik. Puudutatud isik vaidleb avaldaja nõudele vastu.
MAAKOHTU MÄÄRUS
3.Maakohus võttis 24. jaanuari 2025. a määrusega vastu avaldaja nõudest loobumise 2000 euro ulatuses ja lõpetas selles osas menetluse, rahuldas ülejäänud osas avalduse, mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 58 eurot 7 senti ning viivise 58 eurolt 7 sendilt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 2. jaanuarist 2025 kuni kohustuse tasumiseni. Maakohus jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulu 968 eurot koos viivisega. Avaldaja loobus oma nõudest 2000 euro ulatuses põhjusel, et puudutatud isik tasus 2. jaanuaril 2025 korteri võla katteks 2000 eurot. Avaldaja taotlus avaldusest osaliseks loobumiseks on selge. Avaldusest osaline loobumine ei ole välistatud. See, kas puudutatud isik tasus avaldajale isiklikult 2000 eurot, ei oma tähtsust. Maksekorraldusest nähtub, et Konstantin Mihhaltšuk tasus 2. jaanuaril 2025 avaldaja pangakontole 2000 eurot selgitusega: "XXXXX". Selge on, et makse on tehti puudutatud isiku eest ja tema võla katteks. Kohus võttis 2000 euro ulatuses nõudest loobumise vastu ja lõpetas selles osas menetluse. Puudutatud isik on X linnas aadressil XXXXX asuva korteri omanik ja korteriühistu liige. Korteriühistu põhikirja p 16 kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma korteriühistu põhikirja, üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid, sh tasuma jooksvate ja planeeritavate kulude katteks
sihtotstarbelisi makseid (ka makseid elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste eest). Avaldaja esitas puudutatud isikule, arvestades tema mõttelise osa suurust ühises asjas ning korteriomandi reaalosa suurust, vastavuses tarbitud teenustega igakuiselt arveid. Arvetel sisalduvad osutatud teenused, tariifid ning korteriomanike poolt tasumisele kuuluvad summad. Tasumisele kuuluvad summad, tariifid ja viivise määr tulenevad korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsustest, korteriühistu põhikirjast ning teenuse osutajate tasumääradest. Puudutatud isik ei tasunud kasutatud teenuste ja majandamiskulude eest nõuetekohaselt. Avaldaja põhjendas ja tõendas, kuidas puudutatud isikule arvel kajastatud kulusid iga kululiigi osas arvestati ning millisel õiguslikul alusel seda tehti. Puudutatud isiku väited nõude tõendamatuse kohta on sisutühjad ja paljasõnalised. Puudutatud isiku põhivõlg on 2. jaanuari 2025. a seisuga seega 58 eurot 7 senti. Avaldaja võib nõuda põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist alates 2. jaanuarist 2025. Menetluskulud jättis kohus TsMS § 172 lg 1 ja § 168 lg 5 alusel puudutatud isiku kanda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Puudutatud isik palub määruskaebuses tühistada maakohtu määruse osas, milles maakohus rahuldas avalduse, mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 58 eurot 7 senti koos viivisega, jaotas menetluskulud ning mõistis need puudutatud isikult avaldaja kasuks koos viivisega välja. Puudutatud isik palub teha tühistatud osas uue määruse, millega jätta avaldus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus ei põhjendanud, miks ta puudutatud isiku vastuväidetega ei nõustu. Avaldaja ei toonud välja enne 1. jaanuari 2023 võla 319 euro 36 sendi kujunemist ega esitanud selle kohta tõendeid. Avaldajal ei ole hooldus, reservkapitali (reservfondi) ega sihttasu nõudeid, kuna need on puudutatud isiku poolt enne menetluse alustamist avaldajale tasutud. Muuda majandamiskulude arvestamiseks nii, nagu avaldaja on seda teinud, pole õiguslikku alust. Avaldaja arvestas puudutatud isiku poolt varasemalt avaldajale makstud summad vastuolus VÕS § 88 lg 6 punkti 1 ja lõikega 8 üksnes põhivõla, mitte viivise katteks. Avaldaja kõik nõuded on seega valesti arvestatud. Menetluskulude TsMS § 168 lg 5 alusel puudutatud isiku kanda jätmine ei ole põhjendatud. Avaldusest osaline loobumine või selle osaline tagasivõtmine on nõude kitsendamine TsMS § 376 lg 4 p 2 mõttes, mitte hagist loobumine. Puudutatud isik ei tasunud avaldajale 2000 eurot. Seda tegi puudutatud isiku tahteavalduseta kolmas isik. Puudutatud isik ei ole seega avaldaja nõuet rahuldanud. Tegemist ei olnud TsMS § 168 lg 5 kohase olukorraga.
Avaldaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud puudutatud isiku kanda.
Avaldaja nõue on selge ja tõendatud. Maakohtu määrus on põhjendatud, mh TsMS § 168 lg 5 kohaldamise osas. Kolmas isik võis täita puudutatud isiku kohustuse (VÕS § 78 lg 1). Avaldajal ei olnud õigust kolmanda isiku täitmisest keelduda.
6.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid muuta, sh täiendada, tuleb maakohtu määruse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659). Määruskaebus jääb rahuldamata.
8.Ringkonnakohus võtab TsMS § 667 lg 3 ja § 238 lg 1 alusel asja juurde avaldaja 28. mai 2026. a seisukohale lisatud majandustegevuse kavad ning Eesti Energia AS-i ja Enefit AS-i arved.
9.Avaldaja nõuab puudutatud isikult ajavahemikul detsember 2022 – september 2024 puudutatud isikule esitatud arvetel märgitud järgmiste majandamiskulude tasumist: hooldus ja haldus, reservkapital, sihttasu, vesi ja kanalisatsioon, vee vahe (üldvesi), vee soojendamine (soe vesi), küte, kaudsed kulud ja gaas (arved dtl 30, 40–56, 67, 77–80). Ringkonnakohus leiab, et avaldajal on õigus nõuda puudutatud isikult järgmisi majandamiskulusid: hoolduse ja halduse, reservkapitali, sihttasu, vee ja kanalisatsiooni, küte ja gaasi kulud. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
9.1.Korteriomanikud valitsevad korteriomandite kaasomandiosa korteriühistu kaudu (KrtS § 34 lg 2). Korteriühistu juhatus peab koostama korteriühistu majandusaastaks majanduskava, milles peab muu hulgas kajastuma korteriomanike kohustuste jaotus majandamiskulude kandmisel ning reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suurus (KrtS § 41 lg 1). Majanduskava kehtestab korteriomanike üldkoosolek (KrtS § 41 lg 3). Korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele (KrtS § 40 lg 1). Korteriühistul on seega õigus nõuda korteriomanikult majandamiskulude tasumist korteriühistu üldkoosoleku kehtestatud majanduskava ja KrtS § 40 lg 1 alusel lähtuvalt korteriomaniku korteri kaasomandi osa suurusest. Samas kui korteriomanike üldkoosolek ei ole majanduskava kehtestanud, on korteriühistul KrtS § 40 lõikest 1 tulenevalt siiski võimalik nõuda korteriomanikult majandamiskulude hüvitamist, kui konkreetsete majandamiskulude kandmise on otsustanud korteriomanike üldkoosolek. Kulude kandmisest ei vabasta korteriomanikku see, kui kulude kandmine tuleneb küll korteriomanike üldkoosoleku otsusest, kuid otsust ei ole pealkirjastatud majanduskavana. Kui majanduskava ei ole kehtestatud ja kulude kandmist ei ole otsustatud ka muu korteriomanike üldkoosoleku otsusega, saab korteriühistu ikkagi nõuda korteriomanikelt kaasomandil lasuvate kohustuste täitmist KrtS §-s 40 sätestatud suhte alusel (RKTKm 20.06.2022, 2-19-8045/46, p 11).
9.2.Avaldaja väidab, et ühistu üldkoosolek kehtestas 2022., 2023., ja 2024. aastal majanduskava (dtl 327). See väide ei ole ringkonnakohtu hinnangul aga tõendatud. Avaldaja 2022., 2023., ja 2024. a üldkoosoleku protokollidest (dtl 82–83, 93–94, 104–105) nähtub, et üldkoosolekute päevakorras oli ja nendel võeti vastu 2022., 2023. ja 2024. a majandusaasta plaan. Avaldaja esitatud protokollide põhjal ei ole aga võimalik tuvastada, kas üldkoosolekutel vastu võetud majandusaasta plaanid on samad dokumendid, mis ringkonnakohtule esitatud 2022-2023., 2023-2024. ja 2024-2025. a majandustegevuse kavad (dtl 330 – 335). Avaldaja 2022., 2023., ja 2024. a üldkoosoleku protokollidest ei nähtu seega, et avaldaja üldkoosolek oleks võtnud vastu otsuse kehtestada avaldaja 2022-2023., 20232024. ja 2024-2025. a majandustegevuse kavad. Kuna majanduskavade kehtestamise otsuse vastuvõtmine ei ole tõendatud, ei ole asja lahendamisel põhjust analüüsida, kas sellised otsused võiksid olla tühised. Avaldaja 2022-2023., 2023-2024. ja 2024-2025. a majandustegevuse kavad (dtl 330–335) ei vasta ka KrtS § 41 lg 1 nõuetele. Samas nähtub avaldaja ülalviidatud 2022., 2023. ja 2024. a üldkoosolekute protokollidest selgelt, et avaldaja üldkoosolekute päevakorras oli hooldustasu tõus, sihttasu ja tariifide kinnitamine ning avaldaja üldkoosolekud otsustasid selle raames alates maist 2022 järgmiste majandamiskulude kandmise: hooldustasu, sihttasu, reservfondi tasu, vee soojendamise tasu ning vee ja kanalisatsiooni ja gaasi kulu (dtl 82–83, 93–94, 104–105). Avaldaja üldkoosoleku otsuste kehtivuses ei ole alust kahelda. Puudutatud isiku väide, et avaldaja 2022. a üldkoosoleku protokollile lisatud registreerimislehel olev puudutatud isiku allkiri on võltsitud, ei muuda 2022. a üldkoosolekul vastu võetud otsuseid tühiseks ega
kehtetuks ega anna alust jätta 2022. a üldkoosoleku protokolli tervikuna tõendina arvestamata. Isegi, kui puudutatud isiku allkiri 2022. a üldkoosoleku registreerimislehel on võltsitud, saaks sellest järeldada üksnes, et puudutatud isik ei osalenud avaldaja 2022. a üldkoosolekul. Samas see ei tähenda, et avaldaja ülejäänud 36 liiget 60-st ei osalenud samuti 2022. a üldkoosolekul ega võtnud seal otsuseid üksmeelselt vastu nii, nagu protokollis on kirjas (dtl 82). Puudutatud isik ei väida, et tema hääl oleks olnud otsustav 2022. a üldkoosoleku kvooruminõude täitmiseks või üldkoosolekul otsuste vastuvõtmiseks. Sellist järeldust ei saa teha ka asja materjalide põhjal. Avaldaja 2022., 2023. ja 2024. a üldkoosoleku otsused hooldustasu, sihttasu, reservfondi tasu, vee soojendamise tasu ning vee ja kanalisatsiooni ja gaasi kulude kandmise osas on seega puudutatud isikule kui korteriomanikule siduvad. Puudutatud isikul on KrtS § 40 lõikest 1 tulenevalt järelikult kohustus osaleda nende kulude kandmises.
9.3.Maja ühiskommunikatsioonid kuuluvad eelduslikult kaasomandi koosseisu ja kõigile korteriomanikest kaasomanikele (KrtS § 4 lg-d 3 ja 4; RKTKo 24.10.2018 2-17-7999/68, p 13.4). Selliseks kaasomandi koosseisu kuuluvaks ühiskommunikatsiooniks on ka korterelamu ühine küttesüsteem (RKTKo 13.02.2012 3-2-1-116-11, p 27; 11.05.2005 3-2-1-38-05, p 13). Kuna korteriomanikud valitsevad korteriomandite kaasomandi osa KrtS § 34 lg 2 kohaselt korteriühistu kaudu ühiselt, kannavad nad ühise küttesüsteemiga seotud kulud üldjuhul samuti ühiselt, lähtudes KrtS § 40 lõikest 1 (RKTKm 24.05.2023, 2-20-119460/71, p 21).
9.4.Avaldajal on eelnevat arvestades seega õigus nõuda puudutatud isikult maja hoolduse ja halduse, reservkapitali, sihttasu, küte, vee ja kanalisatsiooni ning gaasi kulusid avaldaja 2022. 2023. ja 2024. a üldkoosolekute otsuste ja KrtS § 40 lg 1 alusel.
10.KrtS § 40 lg 1 järgi vastutab korteriomanik majandamiskulude eest vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Sellest põhimõttest on lubatud kõrvale kalduda üksnes korteriomanike kokkuleppe alusel või juhul, kui põhikirjas on teistsugune majandamiskulude jaotuse alus ja tasumise kord ette nähtud (KrtS § 40 lg 2). Avaldaja kinnitas, et korteriomanikud ei ole sõlminud majandamiskulude korteriomanike vahel jagamise kohta kokkuleppeid (dtl 328). Avaldaja põhikirjas ei ole majandamiskulude jaotuse kohta erisusi (dtl 9 – 12). Avaldaja saab nõuda puudutatud isikult majandamiskulusid seega KrtS § 40 lõikes 1 sätestatud ulatuses, s.o vastavalt puudutatud isiku kaasomandi osa suurusele.
10.1.Avaldaja väide, et kuna vee ja kanalisatsiooni ning gaasi kulud ei ole majandamiskulud, vaid kommunaalkulud, võib avaldaja neid jaotada korteriomanike vahel nii, nagu ta sobivaks peab, ei ole põhjendatud. Esiteks on korteriühistu kaudu tarbitavate vee ja kanalisatsiooni ning gaasi teenuste kulud majandamiskulud. See tuleneb ennekõike KrtS § 41 lõike 1 punktist 5, mis näeb majanduskavas märgitavate kuludena mh ette ka kütuse, soojuse ja vee ja kanalisatsiooniteenuse kulud. Tegemist on KrtS § 41 lg 2 ja § 40 lg 2 mõttes tegelikust tarbimisest sõltuvate majandamiskuludega. Teiseks saab avaldaja nõuda korteriomanikult korteriühistu kaudu tarbitavate vee ja kanalisatsiooni ning gaasi teenuste kulude eest raha üksnes korteriomanike kokkuleppest, põhikirja kulude jaotamise sätetest või KrtS § 40 lõikest 1, s.o korteriomandi kaasomandi osa suurusest, lähtuvalt. Muid nõude aluseid ei ole.
10.2.Avaldaja 2022. 2023. ja 2024. a üldkoosolekute otsuste kohaselt oli hooldustasu 2022. a maist 2023. a aprillini 0,70 eurot/m 2, 2023. a maist 2024. a aprillini 0,76 eurot/m 2, 2024. a maist 0,80 eurot/m2; sihttasu iga aasta juunist – septembrini 0,4 eurot/m2; reservfondi tasu 0,03 eurot/m2 (dtl 82–83, 93–94, 104–105). Asjas ei tuginetud sellele, et puudutatud isiku eluruumi üldpinna ja kaasomandi mõttelise osa suurus ei oleks vastavuses. Avaldajal on KrtS § 40 lg 1 alusel seega õigus nõuda puudutatud isikult hooldustasu, sihttasu ja reservfonditasu eelviitatud määrades, arvestades, et avaldaja korteri pindala on 61 m2 (dtl 13). Avaldaja on puudutatud isikule vaidlusalusel perioodil esitatud arvetes hooldustasu, sihttasu ja
reservfonditasu nii nõudnud (arved dtl 40–56, 77–80). Hooldustasu, sihttasu ja reservfonditasu on kokku seega põhjendatud 1267 eurot 58 senti (hooldustasu 1007,72 + sihttasu 219,6 + reservfond 40,26).
10.3.Avaldajale esitati novembri 2022 kuni augusti 2024 eest küttearveid kokku 69 035 eurot (arvete summa – korduvalt esitatud arve 7230002363 summas 4798 eurot 68 senti, vt dtl 173 – 194), vee- ja kanalisatsiooni teenuse eest arveid kokku 21 236 eurot 20 senti (arvete summa – korduvalt esitatud arved nr 23013465 ja 24004266 summas 2070 eurot 93 senti, vt dtl 151 – 172) ning maagaasi võrgutasude eest arveid kokku 503 eurot 94 senti (arvete summa, vt dtl 195 – 261) ja gaasienergia eest arveid kokku 1925 eurot 56 senti (gaasienergia arvete summa - perioodivälise arve 174378555186 summa 105,84, vt dtl 336 – 404). Puudutatud isiku kaasomandi osa suurus on 610/28358 (dtl 13). Puudutatud isiku osa ajavahemiku küttekuludes on 1484 eurot 99 senti (69 035 × 610/28358), vee ja kanalisatsiooni kuludes 456 eurot 81 senti (21 236,20 × 610/28358), maagaasi võrgutasudega seotud kuludes 10 eurot 84 senti (503,94 × 610/28358) ning gaasienergia kuludes 41 eurot 42 senti (1925,56 × 610/28358).
11.Avaldajal on seega õigus nõuda vaidlusalusel ajaperioodil puudutatud isikult hooldustasu, sihttasu ja reservfonditasu, küte, vee ja kanalisatsiooni ning gaasi eest kokku 3261 eurot 64 senti (1007,72 + 219,60 + 40,26 + 1484,99 + 456,81 + 10,84 + 41,42). Avaldaja esitas puudutatud isikule nende kulude eest arveid kokku 3121 eurot 11 senti, s.o vähem kui tal olnuks selleks õigus. Puudutatud isik tasus 15. juunil ja 4. augustil 2023 kohustuste katteks vastavalt 800 ja 400 eurot (dtl 68, 268). Kolmas isik tasus 2. jaanuaril 2025 puudutatud isiku kohustuste katteks avaldajale 2000 eurot (dtl 272). Puudutatud isik väidab, et tema poolt tasutud 1200 eurot tuleks arvestada hooldus, reservkapitali (reservfondi) ja sihttasu nõuete katteks ja lugeda need nõuded selle arvel tasutuks. See tähendab, et puudutatud isik on sisuliselt nõus 1200 euro tervikuna põhivõla kattes arvestamisega (1267,58 – 1200). Puudutatud isik leiab samas siiski, et avaldaja oleks pidanud VÕS § 88 lg 8 alusel arvestama 1200 eurot majandamiskulude nõudelt tasumisele kuuluva viivise katteks. Seejuures ei esita puudutatud isik viivisenõudele sisulisi vastuväiteid. Puudutatud isiku hinnangul ei saa kolmanda isiku poolt tasutud 2000 eurot üldse arvestada tema kohustuste katteks. Ringkonnakohus märgib, et kui puudutatud isiku need väited oleksid (hüpoteetiliselt) põhjendatud, oleks puudtatud isiku majandamiskulude võlg avaldaja ees on suurem kui maakohtu poolt välja mõistetud 58 eurot 7 senti. Sel juhul oleks majandamiskulude võla katteks tasutud vähem kui avaldaja ja maakohtu arvestatud summad. Puudutatud isiku kõnealustest väidetest ei järeldu seega, et maakohus oleks mõistnud puudutatud isikult avaldaja kasuks põhjendamatult välja majandamiskulude võla 58 eurot 7 senti. Kuna puudutatud isiku eelnimetatud väited ei mõjuta maakohtu määruse resolutsioon õigsust, ei hinda ringkonnakohus neid menetlusökonoomia kaalutlustel sisuliselt. Maakohus rahuldas avaldaja viivisenõude KrtS § 42 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 teise aluse alusel põhjendatult.
12.Vastusena määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus veel, et erinevalt määruskaebuses väidetust on avaldaja toonud välja enne 1. jaanuari 2023 tekkinud võla 319 euro 36 sendi kujunemise ning esitanud sellega seotud tõendid. Tegemist on 2022. a novembri ja detsembri eest arvestatud majandamiskulude võlaga, mille koosseis nähtub vastaval ajal avaldaja poolt puututatud isikule (dtl 40) ja teenusepakkujate poolt avaldajale esitatud arvetelt.
13.Maakohtu määratud menetluskulude jaotust ei ole alust muuta. Avaldaja loobus avaldusest osaliselt põhjusel, et kolmas isik tasus menetluse ajal 2000 euro ulatuses puudtatud
isiku võla. Avaldus rahuldati ülejäänud osas. See, kas kolmas isik maksis puudutatud isiku võla puudutatud isiku nõusolekul või mitte, ei oma menetluskulude jaotuse seisukohalt tähtsust. Kohtusse pöördumise vajaduse ja sellega seotud menetluskulude tekkimise põhjustas puudutatud isik, kuna ta jättis avaldajale majandamiskulude eest tähtaegselt tasumata. Avaldajal oli VÕS § 78 lg 1 ja 2 alusel õigus võtta kolmanda isiku poolt puudutatud isiku kohustuste katteks tasutud 2000 eurot vastu (vt RKTKo 6.05.2026, 2-22-11644/37, p 14). See, et avaldaja kasutas enda õigust võtta kolmanda isiku poolt puudtatud isiku kohustuste katteks tasutud raha vastu, ei vabasta puudutatud isikut menetluskulude kandmisest, mis tekkisid põhjusel, et puudutatud isik ei täitnud oma kohustusi. Maakohtus kantud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 ja § 168 lg 5 alusel seega puudutatud isiku kanda.
14.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluse menetluskulud puudutatud isiku kanda (TsMS § 171 lg 1). Avaldaja määruskaebuse menetlusega seotud menetluskuluks on esindajatasu 492 eurot käibemaksuga. Avaldaja tegi järgmised toimingud: maakohtu määrusega tutvumine, määruskaebusele vastuse koostamine (ajakulu 2 tundi) ning kohtunõudele vastuse koostamine (ajakulu 2 tundi). Avaldaja esindaja tunnitasu oli 122 – 124 eurot käibemaksuga (dtl 328 – 329). Arvestades tsiviilasja õiguslikku keerukust ja mahtu, on avaldaja esindaja tehtud toimingud ja neile kulunud aeg TsMS § 175 lg 1 järgi vajalik ja põhjendatud. Avaldaja esindaja tunnitasu ei ületa oluliselt keskmist sarnastes asjades tasumisele kuuluvat tunnitasu. Avaldaja esindaja tunnitasu 122 – 124 eurot käibemaksuga on seega põhjendatud. Avaldaja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (dtl 329). Avaldaja esindajakulud tuleb järelikult hüvitada käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10). Avaldaja esindajakulud on seega põhjendatud 492 eurot [(2 × 122) + (2 × 124)] käibemaksuga. Kohus märgib avaldaja taotlusest (dtl 313) ja TsMS § 177 lõikest 4 lähtudes määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates määruse jõustumisest kuni selle täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.