8.Jätta võlgade ümberkujundamise menetluse kulud M.G kanda, v.a võlausaldajate menetluskulud, mis jätta nende endi kanda.
Määrata M.G usaldusisiku F.A tasuks 2015 eurot (käibemaksuta).
10.Usaldusisiku tasust 1800 eurot maksta välja M.G poolt kohtu deposiiti tasutud summa arvel MTÜ Majandamisnõustaja (registrikood 80292324) arvelduskontole nr EE231010220103421013).
11.Usaldusisiku tasu 215 eurot mõista välja M.G-lt. Tasu tuleb maksta MTÜ Majandamisnõustaja (registrikood 80292324) arvelduskontole nr EE231010220103421013.
12.Tühistada Tartu Maakohtu 4. veebruari 2025. a määrusega maksejõuetusavalduse tagamiseks kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud.
13.Toimetada määrus kätte võlgnikule, võlausaldajatele ja edastada täitmiseks usaldusisikule.
14.Teha määrus avalikult teatavaks ja avaldada määruse kohta teade väljaandes Ametlikud Teadaanded.
15.Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest. Edasikaebamise kord Ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale võivad võlgnik ning ümberkujundamiskavale vastuväite esitanud võlausaldajad esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FIMS) § 28 lg 2). Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise osas võivad usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (FIMS § 54 lg 11).
ASJAOLUD
1.M.G (avaldaja, võlgnik) esitas 13. jaanuaril 2025 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt töötab võlgnik xxxxxxxxxxxxx-s. Võlgnikul on kolm alaealist last. Võlgnikule kuulub kinnistu asukohaga XXX , hinnangulise väärtusega 180 000 eurot. Võlgniku väljaminekud ühes kuus on 1945 eurot. Võlgnikul on kohustusi kokku 57 253 eurot 13 senti.
2.Usaldusisiku aruande kohaselt tuleb avaldus rahuldada ja algatada võlgniku võlgade ümberkujundamise menetlus. Võlgnik soovib oma eluaset säilitada. Võlgnikule kuuluva kinnistu eeldatavaks väärtuseks on aruande kohaselt 180 000 eurot. Võlgnik jäi 2. aprilli 2025. a ärakuulamisel oma avalduse juurde. Võlgnik on motiveeritud kava täitma, et oma vara säilitada.
3.Usaldusisik esitas 3. juunil 2025 kohtule taotluse võlgade ümberkujundamise kava kinnitamiseks. Kava kohaselt võimaldatakse võlgnikule rahaliste kohustuste ümberkujundamist kohustuse täitmise pikendamise ja osadena täitmise teel. Vastavalt koostatud kavale tasub võlgnik 60 kuu jooksul 100% nõuetest. Alla 1000 euro suurune nõue täidetakse kahe aasta jooksul ning seejärel suurenevad maksed kõige suurema nõudega võlausaldajale. Kava koostamisel on arvestatud võlgniku maksevõimega, tõenäoliselt suudab võlgnik kava täita ning vältida alalist maksejõuetust ja vara müüki. Võlgniku enda hinnangul on tal reaalselt võimalik tasuda umbes 700 eurot kuus. Kavaväliselt tasutakse hüpoteeklaenu. Arvestades võlgniku sissetulekuid ja kulutusi, on kava koostatud viie aasta peale. Võlgade ümberkujundamisel tuleb võrrelda võlausaldajate huve võlgade ümberkujundamisel ja pankroti korral. Pankrotimenetlust saab algatada võlgniku suhtes, kes on püsivalt maksejõuetu. Arvestades võlgniku vara väärtust, kohustuste summat, igakuiseid sissetulekuid, ei ole võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgade ümberkujundamiskava kohaselt tasub võlgnik 60 kuu jooksul võlausaldajatele 37 057 eurot 59 senti ehk kogu põhjendatud võlgnevuse. Võlgniku soov on vältida pankrotimenetlust ja säilitada oma perele kodu. PLACET GROUP OÜ, Coop Pank AS, B2 Impact OÜ, Bigbank AS ja Holm Bank AS teatasid, et neil ei ole vastuväiteid kava suhtes. Multitude Bank p.l.c. tähtajaliselt avaldusi ega oma seisukohta ei esitanud. Hoovi Rental OÜ teatas, et põhinõue oli kavas valesti märgitud, mistõttu usaldusisik korrigeeris nõuet ning võlausaldaja nõustus. Ramirent Baltic AS soovis maksetähtaja lühendamist kuue kuuni, kuid usaldusisik selgitas, et see annaks võlausaldajale teiste ees põhjendamatu eelise ning seejärel võlausaldaja nõustus kavaga esitatud kujul. Sellest tulenevalt on seitse võlausaldajat kohtu poolt määratud kava esitamise tähtajaks nõustunud ümberkujundamiskavas toodud nõuete suuruste ja ümberkujundamise viisidega. Vastuväite esitanud AS Inbank Finance moodustab 11% võlausaldajate arvust ja tema nõue moodustab 13% nõuete kogusummast. Usaldusisiku hinnangul ei ole vastuväide põhjendatud ning võlgniku kava on võimalik FIMS § 26 lg 2 alusel kinnitada kuna ümberkujundamise kava täitmine on reaalne ning sellega ei ole kahjustatud võlausaldajate huvisid.
4.Tartu Maakohus andis 15. oktoobri 2025. a määrusega usaldusisikule täiendava tähtaja ümberkujundamiskava muutmiseks või uue ümberkujundamiskava esitamiseks kuna kohtu hinnangul ei ole Bigbank AS järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
5.Usaldusisik esitas 5. novembril 2025 kohtule muudetud võlgade ümberkujundamise kava kinnitamiseks. AS Bigbank esitas ümberarvestatud nõude ning nõude suuruse muutumise tõttu muudetud kava saatis usaldusisik puudutatud võlausaldajale seisukoha esitamiseks. AS Bigbank teatas usaldusisikule, et tal puuduvad vastuväited.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kohus, tutvunud muudetud võlgade ümberkujundamiskava ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et kava tuleb kinnitada ning usaldusisiku tasu taotlus rahuldada.
7.Pärast võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist koostab ja esitab usaldusisik kohtule FIMS § 20 lg 1 järgi võlgniku nimel võlgniku heakskiidetud võlgade ümberkujundamise kava, milles on märgitud: 1) milliste kohustuste ümberkujundamist ja millisel viisil taotletakse; 2) ümberkujundamiskava täitmise tähtaeg; 3) põhistus, et võlgade ümberkujundamise abinõude rakendamisel suudab võlgnik kohustused täita ja tõenäoliselt on võimalik tema püsivat maksejõuetust vältida; 4) usaldusisiku tasu kalkulatsioon. Lisaks
edastab usaldusisik võlausaldajate seisukohad võlgade ümberkujundamise kohta koos ümberkujundamiskavaga kohtule (FIMS § 24 lg 3). FIMS § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. FIMS § 26 lg 2 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväiteid esitatud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Kohus võib jätta ümberkujundamiskava sõltumata FIMS § 26 lg-tes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui: 1) võlgnik ei ole makseraskustes või need on ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada, või võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmisega; 2) ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline; 3) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või kohustuste kohta; 4) võlgnik rikub teabe andmise ja kaasaaitamiskohustust; 5) ettevõtte ümberkujundamise taotluse puhul ei ole ettevõtte jätkusuutlik majandamine pärast ümberkujundamist tõenäoliselt võimalik. FIMS § 26 lg 3 kohaselt võib kohus kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid FIMS § 26 lg-s 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui kohtu hinnangul: 1) on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud; 2) ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus.
8.Praegusel juhul on võlgade ümberkujundamisega taotletud viisil nõustunud võlausaldajad PLACET GROUP OÜ, Coop Pank AS, B2 Impact OÜ, Bigbank AS ja Holm Bank AS, Hoovi Rental OÜ ja Ramirent Baltic AS. Multitude Bank p.l.c ei ole kava suhtes seisukohta esitanud, mistõttu loetakse, et ka tema on kavaga nõustunud (FIMS § 25 lg 1). Vastuväite esitanud AS Inbank Finance moodustab 11% võlausaldajate arvust ja tema nõue moodustab 13% nõuete kogusummast. Usaldusisiku hinnangul ei ole vastuväide põhjendatud ning võlgniku kava on võimalik FIMS § 26 lg 2 alusel kinnitada kuna ümberkujundamise kava täitmine on reaalne ning sellega ei ole kahjustatud võlausaldajate huvisid.
9.Kohtul on kohustus tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete puhul mh kontrollida, kas krediidiandja on järginud võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg-st 1 tulenevat vastutustundliku laenamise põhimõtet (vt RKTKm 24.11.2023. a, nr 2-21-13098, p-d 11, 17, 25, 29). Kohus nõustub usaldusisiku hinnanguga, et AS Inbank Finance ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. AS Inbank Finance 21. mai 2025. a vastuväites (dtl 781jj) toodud andmete kohaselt on võlausaldaja krediidiotsus tehtud pangakonto väljavõtte alusel (periood 5 kuud) (dtl 874jj) ning väljavõtte alusel kontrolli nii sissetulekuid kui ka kohustusi. Laenulepingu nr L89010628781 sõlmimisel 28. novembril 2022 võttis võlausaldaja arvesse võlgniku sissetulekuna 2100 eurot ja kohustuste suuruseks hindas pangakonto väljavõtte alusel 261 eurot. Teise lepingu sõlmimisel 24. jaanuaril 2023 (algne lepingu nr C85011216109, mis muudeti 22. oktoobril 2024 väikelaenu lepinguks nr L89018088064) võttis võlausaldaja arvesse võlgniku sissetulekuna 2230 eurot ja kohustuste suuruseks hindas pangakonto väljavõtte alusel endiselt 261 eurot. Tarbija krediidivõime hindamisel on kasutatud täpselt samasid andmeid, mis esimese lepingu sõlmimise ajal, põhjendades, et pangakonto väljavõtte andmed kehtivad 90 päeva. Samuti jättis võlausaldaja arvestamata enda varasemast lepingust nr L89010628781 lisandunud kohustuse kuumaksega 234 eurot 30 senti.
Lisaks märgib kohus, et ehkki võlgniku pangakonto väljavõte sisaldas viie kuu andmeid, on võlausaldaja võtnud arvesse vaid viimase kahe kuu sissetuleku, sest eelnevalt oli sissetulek enam kui poole väiksem (nt augustis laekus juuli 2022. a eest võlgniku kontole kokku 1041 eurot 96 senti, septembris laekus augusti 2022. a eest 972 eurot 65 senti). Muuhulgas on võlausaldaja arvestanud sissetulekute hulka peretoetuse, kuid ei ole selgitanud krediidivõime hindamisel kuidas ja milliste kuludega on arvestatud võlgniku ülalpeetavatele (lepingu sõlmimise ajal 3 ülalpeetavat). Ehkki võlgnik ei ole laenutaotluses ülalpeetavate arvu märkinud, nähtuvad pangakonto väljavõttelt laekumised peretoetuse, ranitsatoetuse, vanemahüvitise ning kulutused seoses lasteaiamaksu võla tasumisega. Kohus leiab, et 261 eurot ei ole käesoleval juhul piisav kohustuste summa, kuna konto väljavõttelt nähtus ainuüksi kuumakse Primero Finance OÜ-le summas 216 eurot. Lisaks veel maksed korteriühistule (Elva vald, Elva linn, Õuna tn 2 KÜ) 77 – 88 eurot kuus ja interneti teenusepakkujale Elevi AS 23,90 – 47,80 eurot kuus. Sellest tulenevalt on usaldusisik põhjendatult arvestanud ümber võlausaldaja AS Inbank Finance nõude.
10.Kohus, olles tutvunud võlgade ümberkujundamiskavaga ning usaldusisiku hinnanguga, on seisukohal, et kava kuulub kinnitamisele. Kava vastab FIMS § 20 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Kohus korrigeeris usaldusisiku poolt esitatud kava ühte kuumakset. Usaldusisikul olid kõik 60 makset ühesugused ning lõplik summa erines ebaoluliselt põhjendatud nõuete kogusummast. Kohtu hinnangul ei pea kõik makse olema ühesugused, samas on põhjendatud, et kavaga täidetakse põhjendatud nõuded ega ületata neid. Pärast kohtupoolset ühe makse korrigeerimist sai kohustuste kogusumma täpseks ja ei tule summade erinevust. Võlgade ümberkujundamise eesmärgiks on võimaldada võlgnikul ületada tekkinud makseraskused ning seda saab praegusel juhul teha kavas märgitud viisil. Võlgnik täidab olemasolevate võlausaldajate põhjendatud nõudeid täies ulatuses. Ilma ümberkujundamiskavata ei ole võlgnik suuteline kohustusi täita. Kohus otsustab kava kinnitamise või kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve kaaludes. Seejuures on võlgniku kui raskustesse sattunud isiku huvid võlausaldaja huvidega võrreldes mõnevõrra esiplaanil ja seda tuleb kava kinnitamise otsustamisel arvestada (vt nt RKTKm 10.04.2013. a, nr 3-2-1-28-13, p 16). Eeltoodust tuleneb, et võlgniku kaitsmist vääriva huvina tuleb arvesse võtta eelkõige vajadust tagada võlgniku sotsiaalne toimetulek ja võlakoormuse sellist jaotamist, mis võimaldaks makseraskuste reaalset ületamist. Samuti võib kohus arvesse võtta võlgniku pereliikmete huve sotsiaalse toimetuleku tagamiseks. Kava on koostatud arvestades võlgniku majanduslikku seisundit ja maksevõimet ning soovi kava täita. Võlgnik on suuteline kava igakuiselt täita umbes 700 euro ulatuses. Kava kohaselt täidetakse võlausaldajate põhjendatud nõuded 100% ulatuses 5 aasta jooksul. Käesolevas menetluses saab õigustatud huvide kaalumisel arvestada, et võlgniku ülalpidamisel on kolm alaealist last ning võlgnik on valmis tegema pingutusi makseraskuste ületamiseks ja kodu säilitamiseks. Kohus on seisukohal, et võlgade ümberkujundamine on poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega.
11.Pankrotimenetluses tuleks võlausaldajate nõuded kaitsmisele samas suurusjärgus kui on kavas esitatud. Pankrotimenetlusega lisanduvad menetluskulud on eelduslikult aga suuremad, kui võlgade ümberkujundamise menetluses. Pankrotimenetluses kantakse kulud pankrotivara arvelt, kuid võlgade ümberkujundamise menetluses tasub menetluskulud võlgnik. Võlgnik soovib aga oma vara, eelkõige eluase, säilitada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kinnitades võlgade ümberkujundamise kava, tagatakse
võlausaldajatele ümberkujundamiskava täitmisel nõuete rahuldamine mitte väiksemas ulatuses sellest, mida võlausaldajatel oleks võimalik saavutada pankrotimenetluses, mistõttu on võlgade ümberkujundamise kava kinnitamine põhjendatud ning see ei kahjusta võlausaldajate huve. Võlgnik on kasutanud õigust pöörduda võlgade ümberkujundamiseks kohtu poole. Võlgade ümberkujundamise eesmärk on makseraskuste ületamine, mitte nende süvendamine. Võlgade ümberkujundamise menetlus on seaduseandja poolt kujundatud pigem võlgnikukeskseks ning mõeldud pankrotimenetluse asemel sellisel juhul, kus võlgnikul on võimalus makseraskused ületada võlgade ümberkujundamise kaudu. Kohus leiab, et arvestades võlgniku varalist seisundit on kinnitamiseks esitatud võlgade ümberkujundamiskava täidetav. Kava kohaselt tasub võlgnik võlausaldajate nõuete katteks 59 kuu jooksul igakuiselt ca 617 eurot kuus ja ühel kuul 647 eurot. Arvestades võlgniku sissetuleku suurust (koos riiklike toetustega, sh peretoetusega kokku umbes 2500 eurot), suudab võlgnik esitatud kava ka täita. Võlgnik soovis võlgade ümberkujundamise kavast välja jätta COOP PANK AS eluasemelaenu, mis avalduse esitamise seisuga oli 185 611 eurot 71 senti, igakuise osamaksega 552 eurot 36 senti, kuna kohustus on tagatud hüpoteegiga.
12.Kohtu arvates puuduvad FIMS § 27 lg-s 1 sätestatud välistavad asjaolud kava kinnitamiseks. Võlgnik on makseraskustes, kuna ta ei suuda rahuldada igakuiselt kõigi võlausaldajate nõudeid nende poolt nõutud ulatuses. Makseraskused ei ole seejuures ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta. Kohtu arvates on ümberkujundamiskava täitmine võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline (FIMS § 27 lg 1 p 2). Kohtul puuduvad andmed, et võlgnik oleks tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või kohustuste kohta või rikkunud teabe andmise ja kaasaaitamiskohustust (FIMS § 27 lg 1 p-d 3 ja 4). Eelmärgitut arvestades leiab kohus, et aluseid võlgade ümberkujundamiskava kinnitamata jätmiseks ei esine ning see tuleb kinnitada, arvestades nii võlgniku kui võlausaldajate huve. FIMS § 30 lg 4 kohaselt on kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava täitedokument sellega ümberkujundatud nõude suhtes. Kui ümberkujundamiskavas on ette nähtud kohustuse täitmise tähtaja pikendamine, ei saa ümberkujundamiskavas nimetatud tähtaja jooksul nõuet maksma panna.
13.FIMS § 16 lg-s 3 sätestatud usaldusisiku nimetamisel kohtu poolt kohaldatud abinõusid võib rakendada kuni pankroti väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. Kohus tühistab käesoleva määrusega kava kinnitamisel maakohtu 4. veebruari 2025. a määrusega käesolevas asjas kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud.
14.Kohus selgitab, et võlgniku maksekäitumine on järelevalve all. Võlgnik peab andma usaldusisikule aru ümberkujundamiskava täitmise kohta ning seaduses on kehtestatud meetmed juhuks, kui ümberkujundamiskava ei täideta - eelkõige kava tühistamine, mille järel taastuvad kõik nõuded esialgses suuruses ja viisil (FIMS § 41). Kohtu hinnangul on need meetmed piisavad, et kohustada võlgnikku täitma võlgade ümberkujundamiskava. Ümberkujundamiskava kinnitamise tagajärjed on sätestatud FIMS §-des 30–34. Ümberkujundamiskava on võimalik muuta (FIMS § 36). Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (FIMS § 35). Usaldusisikul tuleb võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks esitada kohtule aruanne. Kohus lisab, et tühistab kava FIMS § 41 lg 1 võlgniku avalduse alusel, samuti võlgniku pankroti väljakuulutamisel. Ka võib kohus kava
tühistada eelviidatud sätte teise lõike kohaselt, kui 1) võlgnik ei täida ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral; 2) ümberkujundamiskava kehtivuse ajast vähemalt poole möödumisel on ilmne, et võlgnik ei suuda sellega võetud kohustusi täita; 3) võlgnik ei ole makseraskustes või on need ületanud ning võlausaldajate nõuete ümberkujundamine ei ole asjaolude olulise muutumise tõttu nende suhtes enam õiglane; 4) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta; 5) võlgnik on teinud makseid ümberkujundamiskavas nimetamata võlausaldajatele teiste võlausaldajate huve oluliselt kahjustades; 6) võlgnik ei osuta kohtule või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on järelevalve teostamiseks vaja; 7) võlgnik jätab tasumata usaldusisiku või eksperdi tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Kohus selgitab, et FIMS § 38 kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude pärast kava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes kavas kokkulepitud, kuid täitmata ulatuses. Menetluskulude jaotus
15.FIMS § 8 lg 3 alusel jätab kohus võlgniku menetluskulud tema enda kanda ning võlausaldajate kulud nende endi kanda.
16.Koos kavaga esitas usaldusisik oma tegevuse aruande ja tasu taotluse, milles palub määrata enda tasuks 2015 eurot ning kanda see MTÜ Majandamisnõustaja kontole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmisele 19,5 tundi, sh 6,5 tundi tunnitasuga 90 eurot ja 13 tundi tunnitasuga 110 eurot. FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (FIMS § 54 lg-d 3 ja 4). Usaldusisiku tunnitasu ülemmääraks võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on FIMS § 54 lg 5 järgi summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2024. a määruse nr 87 kohaselt oli alates 1. jaanuarist 2025 kuupalga alammäär 886 eurot, seega usaldusisiku tunnitasu ülemmäraks 177 eurot 20 senti. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lg-s 1 1 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.
17.Kohus leiab, et usaldusisiku tunnitasu suurus 90 eurot ja 110 eurot on põhjendatud ning vastab menetluse keerukusele ja mahule. See ei ületa FIMS § 54 lg-s 5 ettenähtud tunnitasu ülemmäära. Samuti saab pidada põhjendatuks usaldusisiku näidatud ajakulu oma ülesannete täitmiseks 19,5 tunni ulatuses. Usaldusisik on välja selgitanud võlgniku kohustused ja vara, teostanud selleks erinevaid päringuid, suhelnud menetlusosalistega võlgniku makseraskuste ületamiseks sobiva lahenduse leidmiseks, hinnanud võlausaldajate nõudeid, koostanud kohtule hinnangu, kohustuste- ja vara nimekirjad ning võlgade ümberkujundamise kava. Seega määrab kohus usaldusisiku tasuks 2015 eurot.
18.Võlgnik on tasunud usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiidina 1800 eurot. Usaldusisiku tasust 1800 eurot tuleb maksta võlgniku poolt kohtu deposiiti tasutud summa arvel ning ülejäänud 2015 eurot tuleb mõista välja võlgnikult.
Usaldusisik palub kanda tasu MTÜ Majandamisnõustaja kontole. FIMS § 54 lg 9 sätestab, et kohus võib usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Seega tuleb usaldusisiku tasu maksta välja vastavalt esitatud taotlusele. Kohus peab vajalikuks selgitada, et mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 1 lg-d 1 ja 2 kohaselt on mittetulundusühing isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. Mittetulundusühingu tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Mittetulundusühing ei või jaotada kasumit oma liikmete vahel. Samas on nt tsiviilkohtumenetluses võimalik kulude hüvitamine menetlusosalise korraldusel muule isikule (vt nt TsMS § 150 lg 4). Seega tuleb usaldusisiku tasu maksta välja vastavalt esitatud taotlusele.