2.Kinnitada O.P esitatud võlgade ümberkujundamiskava järgmiselt: Võlausaldaja
Aktsiaselts PlusPlus Capital1 (maksekäsk tsiviilasjas nr 222-100656) Aktiva Finance Group OÜ1 (maksekäsud tsiviilasjades nr 22-2-109009 ja nr 2-22-111858) Myntro AB (end. Rediem Capital AB)1 (maksekäsk tsiviilasjas nr 223-112554) OÜ GS Core1 (maksekäsk tsiviilasjas nr 221-121336) Snel Service OÜ1 (maksekäsk tsiviilasjas nr 221-125885) Era Liisingu Inkassoteenused OÜ1 (kompromissimää rus tsiviilasjas nr 2-24-117157)
Kohustuse täitmiseks tehtavate osamaksete arv ja suurus
Kohustuse täitmise ulatus eurodes
Põhikohustuse täitmise ulatus %-des
2498,03
2498,03
-
-
-
3161,94
3457,83
6619,77
24 kuud
10.kuupäev
23 / 131,75 1 / 131,69
3161,94
1870,82
1938,37
3809,19
24 kuud
10.kuupäev
1870,82
23 / 77,95 1 / 77,97
3931,35
37,33
3968,68
24 kuud
10.kuupäev
23/ 163,81 1 / 163,72
3931,35
110,88
110,88
-
-
-
24 kuud
10.kuupäev
23 / 46,67 1 / 46,59
Kohtutäitur Oksana Kutšmei2
725,40
725,40
24 kuud
10.kuupäev
23 / 30,23 1 / 30,11
725,40
Kohtutäitur Anne Böckler2
978,07
978,07
24 kuud
10.kuupäev
23 / 40,75 1 / 40,82
978,07
Kohtutäitur Aive Kolsar2
782,55
782,55
24 kuud
10.kuupäev
23 / 32,61 1 / 32,52
782,55
KOKKU:
12 570,13
8042,44
20 612,57
23 / 523,77 1 / 523,42
12 570,13
Kohustuse liigi selgitus: 1-võlanõue, 2- täitemenetluse kulu. Aktsiaselts PlusPlus Capital kinnitas 7. aprillil 2026, et on loobunud kõigist nõuetest, mis tulenevad tsiviilasjast nr 2-22-100656. Snel Service OÜ ei esitanud usaldusisikule andmeid
3.Ümberkujundamiskava täitmise tähtaeg on 10. juuni 2028. a eeldusel, et esimene kava järgne makse toimub 10. juulil 2026.
4.Vabastada R.D usaldusisiku kohustustest ja määrata O.P uueks usaldusisikuks M.C.
Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik M.C.
7.Määrata, et O.P-l on õigus kasutada, sh kava täitmiseks, pärast täitemenetluste peatamist O.P kontodele laekunud raha.
8.Jätta võlgade ümberkujundamise menetluse kulud O.P kanda, v.a võlausaldajate menetluskulud, mis jätta nende endi kanda.
Määrata O.P usaldusisiku R.D tasuks 1740 eurot 96 senti (käibemaksuga).
10.Usaldusisiku tasust (1740 eurot 96 senti) maksta 1000 eurot (käibemaksuga)välja O.P poolt kohtu deposiidina tasutud summa arvel Osaühingule Valdeku Kapital (end. Advokaadibüroo R.D OÜ) (registrikood 16766827, konto nr EE767700771009282569).
11.Ülejäänud usaldusisiku tasu 740 eurot 96 senti (käibemaksuga) mõista välja O.P-lt usaldusisiku R.D kasuks ning kanda Osaühingule Valdeku Kapital (end. Advokaadibüroo R.D OÜ) (registrikood 16766827) arvelduskontole nr EE767700771009282569.
12.Tühistada Tartu Maakohtu 8. jaanuari 2026. a määrusega maksejõuetusavalduse tagamiseks kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud.
13.Toimetada määrus kätte võlgnikule, võlausaldajatele ja edastada täitmiseks usaldusisikule.
14.Teha määrus avalikult teatavaks ja avaldada määruse kohta teade väljaandes Ametlikud Teadaanded.
15.Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest. Edasikaebamise kord Ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale võivad võlgnik ning ümberkujundamiskavale vastuväite esitanud võlausaldajad esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FIMS) § 28 lg 2). Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise osas võivad usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (FIMS § 54 lg 11).
ASJAOLUD
1.O.P (avaldaja, võlgnik) esitas 10. detsembril 2025 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt kaotasid võlgnik ja tema abikaasa töö. Sooviti säilitada elukoht, mistõttu võeti laene eluaseme laenumaksete teenindamiseks. Lisaks pidi võlgnik võtma enda kasvatada õe lapsed. Eelneva kohustuse täitmiseks võeti uus laen. Terviserikke tagajärjel võlgniku abikaasa suri ning võlgnik üksinda ei suutnud võetud kohustusi täita. Võlgnik oleks võinud jääda 2024. aastast pensionile, kuid otsustas jätkata töötamist kuna soovib kohustusi täita. Võlgniku sissetulekuks on töötasu 760 eurot ja pension 606 eurot ning väljaminekud 840 eurot. Võlgnikul on kohustusi ligi 19 000 euro ulatuses. Võlgnikul vara puudub.
2.Maakohus võttis maksejõuetusavalduse 8. jaanuaril 2026. a määrusega menetlusse ja nimetas võlgniku usaldusisikuks R.D. Usaldusisiku 19. jaanuari 2026. a hinnangu kohaselt sobib avaldaja makseraskuste ületamiseks võlgade ümberkujundamise menetlus.
3.Usaldusisik esitas 7. aprillil 2026 kohtule taotluse võlgade ümberkujundamise kava kinnitamiseks. Kava kohaselt on ümberkujundamisele kuuluv koguvõlgnevus 20 612 eurot 57 senti. Kava alusel tasub võlgnik kõik võlausaldajate põhinõuded täies ulatuses. Ümberkujundamiskava täidetakse 24 kuu jooksul. Kava täitmise tähtaeg on 10. mai 2028. a, eeldusel, et esimene kava järgne makse toimub 10. juunil 2026. Võlgniku igakuised vältimatud väljaminekud moodustavad arvestuslikult u 861 eurot kuus. Võlgnik kasutab neist ülejäävat sissetuleku osa erakorraliste kulude kandmiseks ja rahalise puhvri loomiseks, et võimalusel täita kava ennetähtaegselt. Seega on usaldusisiku hinnangul võlausaldajatele kava alusel tehtavate igakuiste maksete (u 524 eurot) tegemine võlgnikule jõukohane. Kuivõrd võlgnikul puudub muu arvestatav hinnaline vara peale sissetuleku, siis pankrotimenetluses moodustuks pankrotivara ettenähtavalt üksnes võlgniku sissetulekust tehtavate kinnipidamiste arvelt. Võlgniku 2026. a märtsi sissetulekuks on vanaduspension 606 eurot 77 senti ja töötasu 841 eurot 94 senti, kokku 1448 eurot 71 senti. Arvestades pankrotiseaduse (PankrS) § 108 lg 3, täitemenetluse seadustiku (TMS) § 131 ja § 132 ja võlgniku sissetulekut, oleks pankrotimenetluses võimalik võlgniku töötasust igakuiselt kinni pidada 375 eurot 14 senti. Sellest summast lähtudes laekuks kolme aastasel perioodil pankrotivarasse 13 505 eurot 4 senti. Minimaalsed pankrotimenetluse kulud (arvestades ainult halduri tasu alammäärast lähtudes) oleksid PankrS §-de 65 ja 65 1 järgi u 3951 eurot 43 senti, mis tähendab, et võlausaldajate vahel kuuluks jaotamisele 9553 eurot 61 senti (13 505,04 – 3951,43). Kava alusel saavad võlausaldajad 12 570 eurot 13 senti ehk suurema summa. Seejuures asutakse võlausaldajatele kava alusel makseid tegema varem kui pankrotimenetluses. Samuti tuleb arvestada, et võlgnik on täna 66-aastane vanaduspensionär. Võlgnik on jätkanud töötamist ainult põhjusel, et oma võlgasid tagasi maksta. Võlgnik pöördus kohtusse võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks seetõttu, et vaatamata täiturite poolt igakuiselt kinnipeetud suurele summale võlad ei vähene. Olukorras, kus kava jääb kinnitamata ja välja kuulutatakse võlgniku pankroti, siis on tõenäoline, et võlgnik töötamist ei jätka või jätkab oma eale vastava vähendatud koormusega. Töötamist või tänase koormusega töötamist ei saa usaldusisiku hinnangul vanaduspensionärilt nõuda, mistõttu täidaks võlgnik füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 47 lg-s 1 sätestatud kohustust ka siis, kui ta enam üldse ei töötaks või töötaks väiksema koormusega. Sellisel juhul koguneks pankrotimenetluses võlausaldajate nõuete rahuldamiseks oluliselt väiksem summa.
4.Usaldusisik selgitas järgnevat võlausaldajate nõuete kohta.
4.1.Aktsiaselts PlusPlus Capital, Aktiva Finance Group OÜ, Myntro AB (end.Rediem Capital AB), OÜ GS Core, Snel Service OÜ ja Era Liisingu Inkassoteenused OÜ nõuded võlgniku vastu tulenevad Pärnu Maakohtu määrustest tsiviilasjades nr 2-22-100656, nr 2-22-109009, nr 2-22-111858, nr 2-23-112554, nr 2-21-121336, nr 2-21-125885 ja nr 2-24-117157. Valdavas ulatuses tulenevad ümberkujundatavad nõuded tarbijakrediidilepingutest. Valitseva kohtupraktika kohaselt tuleb pankrotihalduril kontrollida mh jõustunud kohtulahendiga tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud nõuete põhjendatust. Kuigi usaldusisik palus kõigil võlausaldajatel, kelle nõuded tulenevad tarbijakrediidilepingutest, esitada usaldusisikule tarbijakrediidi sätete järgimist kinnitavad selgitused ja tõendid, siis neid ei esitatud. Kuivõrd nende nõuete kohta on tehtud jõustunud kohtulahendid, siis kooskõlastatult võlgnikuga ei asu usaldusisik vaidlustama tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete suurust, kuid palub
sellega arvestada võlgade ümberkujundamise abinõude valiku ja proportsionaalsuse hindamisel. Aktsiaselts PlusPlus Capital on teatanud, et ei suuda krediidiandja kohustuste täitmist tõendada, viidates erinevatele asjakohatutele põhjendustele ning on 7. aprillil 2026 usaldusisikut teavitanud, et võlausaldaja on loobunud kõigist võlgniku vastu olenevatest nõuetest, mis tulenesid tsiviilasjast nr 2-22-100656. Usaldusisik leiab, et kõigi võlausaldajate nõudeid on põhjendatud vähendada kõrvalnõuete ulatuses. Kava alusel tasutakse võlausaldajate põhinõuded 24-kuulisel perioodil. Nendele võlausaldajatele, kelle põhinõuded on tänaseks täies ulatuses täidetud, kava alusel makseid ei tehta ning kava kinnitamisega loetakse võlgniku kohustused nende ees lõppenuks.
4.2.Kohtutäiturite Oksana Kutšmei, Anne Böckleri ja Aive Kolsari nõuete näol on tegemist täitekulude, mis on seotud eelpool nimetatud kohtumääruste alusel algatatud täiteasjadega.
5.Kava koostamisel on arvestatud võlgniku reaalse maksevõimega ning kava kinnitamisel suudab võlgnik ümberkujundatud nõuded tõenäoliselt täita. Võlausaldajate võrdne kohtlemine on tagatud sellega, et võlgnik täidab 24 kuu jooksul kõik ümberkujundamise menetluse ajaks kogunenud põhjendatud pandiga tagamata nõuded. Võlgnik on igati motiveeritud võlgnevuste tasumise nimel pingutama ning ümberkujundamiskava alusel nõuded rahuldama.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kohus, tutvunud võlgade ümberkujundamiskava ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et kava tuleb kinnitada. Kohus rahuldab usaldusisiku tasu taotluse.
7.Pärast võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist koostab ja esitab usaldusisik kohtule FIMS § 20 lg 1 järgi võlgniku nimel võlgniku heakskiidetud võlgade ümberkujundamise kava, milles on märgitud: 1) milliste kohustuste ümberkujundamist ja millisel viisil taotletakse; 2) ümberkujundamiskava täitmise tähtaeg; 3) põhistus, et võlgade ümberkujundamise abinõude rakendamisel suudab võlgnik kohustused täita ja tõenäoliselt on võimalik tema püsivat maksejõuetust vältida; 4) usaldusisiku tasu kalkulatsioon. Lisaks edastab usaldusisik kohtule koos ümberkujundamiskavaga võlausaldajate seisukohad võlgade ümberkujundamise kohta (FIMS § 24 lg 3). FIMS § 25 lg-te 1–3 kohaselt kui võlausaldaja, kelle nõuet soovitakse ümber kujundada, ei nõustu võlanimekirjas esitatud nõude suuruse ja muude andmetega, esitab ta seaduse alusel määratud tähtaja jooksul usaldusisikule avalduse, milles märgib asjaolud, millega ta võlanimekirjas ei nõustu, ja esitab tõendid enda vastuväidete kohta. Avalduse tähtpäevaks esitamata jätmise korral loetakse, et võlausaldaja on nõude suurusega nõustunud. Kui usaldusisik ei nõustu võlausaldaja vastuväitega, edastab ta koos ümberkujundamiskavaga avalduse koos tõenditega kohtule ja põhjendab, miks ta avalduses märgituga ei nõustu. Usaldusisik edastab koos ümberkujundamiskavaga kohtule ka võlausaldajate esitatud seisukohad, avaldused ja tõendid. Kohus otsustab esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu kava kinnitamisel.
8.Usaldusisik edastas kava kõikidele võlausaldajatele 13. märtsil 2026 (dtl 449). Usaldusisiku kinnitusel on OÜ GS Core 13. märtsil 2026 teatanud, et tal ei ole vastuväiteid võlgade ümberkujundamise kavale. Aktsiaselts PlusPlus Capital 7. aprilli 2026 avaldusega loobus nõudest ning ülejäänud võlausaldajad ei ole enda seisukohta tähtajaks esitanud. Seega on OÜ GS Core nõude suuruse ja selle ümberkujundamise viisiga nõustunud ning ülejäänud võlausaldajate puhul tuleb lugeda vastavalt FIMS §-le 25, et nad on nõude suuruse ja selle ümberkujundamise viisiga nõustunud.
9.FIMS § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. FIMS § 26 lg 2 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväiteid esitatud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Kohus võib jätta ümberkujundamiskava sõltumata FIMS § 26 lg-tes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui: 1) võlgnik ei ole makseraskustes või need on ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada, või võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmisega; 2) ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline; 3) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või kohustuste kohta; 4) võlgnik rikub teabe andmise ja kaasaaitamiskohustust; 5) ettevõtte ümberkujundamise taotluse puhul ei ole ettevõtte jätkusuutlik majandamine pärast ümberkujundamist tõenäoliselt võimalik. FIMS § 26 lg 3 kohaselt võib kohus kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid FIMS § 26 lg-s 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui kohtu hinnangul: 1) on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud; 2) ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus.
10.Asja materjalidest nähtuvalt on usaldusisik kava koos lisadega edastanud kõigile võlausaldajatele, kelle nõudeid kavaga ümber kujundatakse (dtl 449). Usaldusisik on andnud võlausaldajatele seaduses ettenähtud tähtaega kava suhtes seisukohtade esitamiseks. Ümberkujundamiskavaga nõustumisest on usaldusisikule teatanud OÜ GS Core. Aktsiaselts PlusPlus Capital loobus (dtl 482) enda nõudest võlgniku vastu. Aktiva Finance Group OÜ, Myntro AB (end.Rediem Capital AB), Snel Service OÜ, Era Liisingu Inkassoteenused OÜ, kohtutäitur Oksana Kutšmei, kohtutäitur Anne Böckler ja kohtutäitur Aive Kolsar tähtajaliselt avaldusi ega oma seisukohta kava suhtes ei esitanud. Võlausaldajatele saadetud teatises juhtis usaldusisik võlausaldajate tähelepanu asjaolule, et tähtajaliselt oma seisukoha või avalduse esitamata jätmisel loetakse, et võlausaldaja nõustub ümberkujundamiskavas toodud nõuete suuruse ja ümberkujundamise viisiga. Seega tuleb lugeda, et kavaga on nõustunud kõik võlausaldajad ning esineb FIMS § 26 lg 1 alus võlgade ümberkujundamiskava kinnitamiseks.
11.Kohus, tutvunud võlgade ümberkujundamiskavaga ning usaldusisiku hinnanguga, on seisukohal, et kava kuulub kinnitamisele. Kava vastab FIMS § 20 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Koos kavaga esitas usaldusisik kohtule võlausaldajatele saadetud teatised võlgade ümberkujundamise kohta, kokkuvõtte võlausaldajate vastustest, usaldusisiku arvamuse, usaldusisiku tasu aruande ja taotluse ning taotluse usaldusisiku vabastamiseks ja uue nimetamiseks (dtl 444jj). Kavas on märgitud, milliste kohustuste ümberkujundamist ja millisel viisil taotletakse (FIMS § 20 lg 1 p 1). Kavaga kujundatakse ümber üheksa võlausaldaja kohustused kokku 20 612 euro 57 sendi ulatuses. Kõigi võlausaldajate nõudeid on vähendatud kõrvalnõuete ulatuses. Kohus on seisukohal, et võlgade ümberkujundamine on poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Kava järgi tasub võlgnik 100%
põhinõuetest. Nõuete rahuldamise määr on kõikide võlausaldajate puhul ühesugune, kõik põhinõuded tasutakse tervikuna (100% ulatuses).
12.Kohtu hinnangul on praegusel juhul võlgniku ja võlausaldajate huvides kava kinnitamine. Kohtu arvates on praeguses asjas valitud abinõud võlgnikul tekkinud makseraskuste ületamiseks õiglased ja sobivad, võttes arvesse võlgniku sissetulekute suurust ning ühtlasi võlausaldajate õigustatud huvisid ja õigusi nõuete rahuldamisel. Võlgnik ei ole maksejõuetu, kava on koostatud just võlgniku majanduslikust seisundist ja maksevõimest lähtuvalt. Võlgade ümberkujundamise eesmärgiks on võimaldada võlgnikul ületada tekkinud makseraskused ning seda saab praegusel juhul teha kavas märgitud viisil. Ilma ümberkujundamiskavata ei ole võlgnik suuteline kohustusi täitma. Kava täitmine on tõenäoline, võlgniku sissetulekud (märtsi 2026. a seisuga töötasu 841 eurot 94 senti ja vanaduspension 606 eurot 77 senti) võimaldavad kavas märgitud igakuist makset summas ligikaudu 524 eurot maksta. Võlgniku käsutusse jäävast rahast peab ta katma enda igapäevased kulud. Võlgnik on avaldanud, et kasutab neist ülejäävat sissetuleku osa erakorraliste kulude kandmiseks ja rahalise puhvri loomiseks, et võimalusel täita kava ennetähtaegselt. Kohus otsustab kava kinnitamise või kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve kaaludes. Seejuures on võlgniku kui raskustesse sattunud isiku huvid võlausaldaja huvidega võrreldes mõnevõrra esiplaanil ja seda tuleb kava kinnitamise otsustamisel arvestada (vt nt RKTKm 10.04.2013. a, nr 3-2-1-28-13, p 16). Eeltoodust tuleneb, et võlgniku kaitsmist vääriva huvina tuleb arvesse võtta eelkõige vajadust tagada võlgniku sotsiaalne toimetulek ja võlakoormuse sellist jaotamist, mis võimaldaks makseraskuste reaalset ületamist. Samuti võib kohus arvesse võtta võlgniku pereliikmete huve sotsiaalse toimetuleku tagamiseks. Kava on koostatud arvestades võlgniku majanduslikku seisundit ja maksevõimet ning soovi kava täita. Võlgnik on valmis tegema pingutusi makseraskuste ületamiseks ning jätkama töötamist ka pensionieas.
13.Kohus leiab, et FIMS § 26 lg-d 3 ja 4 arvestades peab kohus kaaluma võlgade ümberkujundamise poolte õigustatud huve ja õigusi ning muu hulgas seda, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud võlausaldaja nõuet pankrotimenetluses võrreldes ümberkujundamiskava alusel sellele võlausaldajale välja makstava summaga, üksnes siis, kui võlausaldajad kavaga ei nõustunud või nõustusid FIMS § 26 lg-s 2 sätestatust väiksemas ulatuses. Praegusel juhul eelnimetatud eelduseid ei esine, kuna kavaga nõustusid kõik võlausaldajad. Järelikult ei pea kohus praegusel juhul nn võlausaldajate huvide testi läbi viima, st võrdlema vastuväite esitanud võlausaldaja nõude rahuldamise ulatust pankrotimenetluses ümberkujundamiskava alusel välja makstava summaga.
14.Kohtu arvates puuduvad FIMS § 27 lg-s 1 sätestatud välistavad asjaolud kava kinnitamiseks. Võlgnik on makseraskustes, kuna ta ei suuda rahuldada igakuiselt kõigi võlausaldajate nõudeid nende poolt nõutud ulatuses. Makseraskused ei ole seejuures ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta. Kohtu arvates on ümberkujundamiskava täitmine võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline (FIMS § 27 lg 1 p 2). Kohtul puuduvad andmed, et võlgnik oleks tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või kohustuste kohta või rikkunud teabe andmise ja kaasaaitamiskohustust (FIMS § 27 lg 1 p-d 3 ja 4). Eelmärgitut arvestades leiab kohus, et aluseid võlgade ümberkujundamiskava kinnitamata jätmiseks ei esine ning see tuleb kinnitada, arvestades nii võlgniku kui võlausaldajate huve. FIMS § 30 lg 4 kohaselt on kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava täitedokument sellega
ümberkujundatud nõude suhtes. Kui ümberkujundamiskavas on ette nähtud kohustuse täitmise tähtaja pikendamine, ei saa ümberkujundamiskavas nimetatud tähtaja jooksul nõuet maksma panna. FIMS § 32 lg 2 kohaselt jätkatakse ümberkujundamiskava kinnitamise järel maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisel või usaldusisiku nimetamisel peatatud täitemenetlust ja kohtumenetlust nõude suhtes, mille kohta ümberkujundamiskava ei kehti.
15.Kuigi FIMS näeb kava kinnitamise tagajärjena ette täitemenetluste peatamise nendes enne kava kinnitamist algatatud täiteasjades, kus täidetakse kavaga hõlmatud nõudeid, ei reguleeri FIMS siiski täitemenetluste peatamise tagajärgi. Kuna FIMS-is ei ole eriregulatsiooni, tulenevad täitemenetluste peatamise tagajärjed täitemenetluse seadustikust. Täitemenetluse peatamise korral jäävad tehtud täitetoimingud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 47 lg 1 järgi jõusse. See tähendab, et isegi, kui täitemenetluse peatamine on tingitud võlgniku suhtes ümberkujundamiskava kinnitamisest, jäävad juba tehtud täitetoimingud, sh võlgniku pangakontode arestimised, jõusse. Eelmärgitu ei tähenda siiski, et võlgnik ei peaks saama täitemenetluste peatamisele järgneval ajal oma pangakontodele laekuvat raha vabalt kasutada. Võlgniku konto arestimise alus on konto arestimise akt. Võlgniku konto on arestitud arestimisaktis näidatud ulatuses (TMS § 115 lg 2 esimene lause). Arestimisakt edastatakse krediidi- ja makseasutusele täitmiseks (TMS § 115 lg-d 3–6). Krediidi- ja makseasutus täidab arestimisakti reeglina nii, et ta kannab võlgniku pangakontol oleva raha arestimisaktis arestitud ulatuses üle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole (TMS § 115 lg 2 teine lause). Kui arestimise hetkel ei ole võlgniku kontol arestimisaktis näidatud ulatuses raha, loetakse puudujäävas osas arestituks ka pärast arestimise hetke kontole laekuvad summad (TMS § 115 lg 2 kolmas lause). Sel juhul täidab krediidi- ja makseasutus arestimisakti nii, et kannab pärast arestimise hetke võlgniku pangakontole laekuvad summad üle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole kuni arestimisakti täitmiseni (TMS § 115 lg 2 viimane lause). Täitemenetluse peatamise ajaks peatub TMS § 47 lg 12 teise lause kohaselt võlgniku pangakontode arestimisakti alusel nõude täitmine. See tähendab, et ajal, mil täitemenetlus on peatatud, ei saa lugeda võlgniku pangakontodele laekunud summasid TMS § 115 lg 2 kolmanda lause alusel arestituks, krediidi- ja makseasutus ei saa sel perioodil võlgniku pangakontode arestimisakti täita ega kanda võlgniku pangakontodele laekuvaid summasid kohtutäituri ametialasele arvelduskontole. Võlgniku suhtes pangakontode arestimisakti täitma kohustatud isikutel ei ole TMS § 115 lg 2 ja § 47 lg 12 järgi seega alust takistada võlgnikul oma pangakontodele laekuva raha kasutamist, sh seda kinni pidada, kuna kava kinnitamise ja jätkuva kehtivuse tõttu on võlgniku suhtes algatatud täitemenetlused peatatud. Eespoolöeldust tulenevalt määrab kohus, et võlgnikul on õigus kasutada, sh kava täitmiseks, pärast täitemenetluste peatamist tema kontodele laekunud raha.
16.FIMS § 16 lg-s 3 sätestatud usaldusisiku nimetamisel kohtu poolt kohaldatud abinõusid võib rakendada kuni pankroti väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. Kohus tühistab käesoleva määrusega kava kinnitamisel maakohtu 8. jaanuari 2026. a määrusega käesolevas asjas kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud.
17.Kohus selgitab, et võlgniku maksekäitumine on järelevalve all. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (FIMS § 35). Senine usaldusisik R.D esitas taotluse usaldusisiku ülesannetest vabastamiseks. Kohtule on esitatud M.C nõusolek usaldusisikuna jätkamiseks. M.C vastab FIMS § 15 lg-tes 3–5
usaldusisikule esitatavatele nõuetele ning tal on teadmised ja kogemused usaldusisikuna tegutsemiseks ning ta on kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgnik peab andma usaldusisikule aru ümberkujundamiskava täitmise kohta ning seaduses on kehtestatud meetmed juhuks, kui ümberkujundamiskava ei täideta - eelkõige kava tühistamine, mille järel taastuvad kõik nõuded esialgses suuruses ja viisil (FIMS § 41). Kohtu hinnangul on need meetmed piisavad, et kohustada võlgnikku täitma võlgade ümberkujundamiskava. Ümberkujundamiskava kinnitamise tagajärjed on sätestatud FIMS §-des 30–34. Ümberkujundamiskava on võimalik muuta (FIMS § 36). Usaldusisikul tuleb võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks esitada kohtule aruanne. Kohus lisab, et tühistab kava FIMS § 41 lg 1 võlgniku avalduse alusel, samuti võlgniku pankroti väljakuulutamisel. Ka võib kohus kava tühistada eelviidatud sätte teise lõike kohaselt, kui 1) võlgnik ei täida ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral; 2) ümberkujundamiskava kehtivuse ajast vähemalt poole möödumisel on ilmne, et võlgnik ei suuda sellega võetud kohustusi täita; 3) võlgnik ei ole makseraskustes või on need ületanud ning võlausaldajate nõuete ümberkujundamine ei ole asjaolude olulise muutumise tõttu nende suhtes enam õiglane; 4) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta; 5) võlgnik on teinud makseid ümberkujundamiskavas nimetamata võlausaldajatele teiste võlausaldajate huve oluliselt kahjustades; 6) võlgnik ei osuta kohtule või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on järelevalve teostamiseks vaja; 7) võlgnik jätab tasumata usaldusisiku või eksperdi tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Kohus selgitab, et FIMS § 38 kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude pärast kava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes kavas kokkulepitud, kuid täitmata ulatuses. Menetluskulude jaotus
18.FIMS § 8 lg 3 alusel jätab kohus võlgnike menetluskulud nende endi kanda ning võlausaldajate kulud nende endi kanda.
19.Koos kavaga esitas usaldusisik oma tegevuse aruande ja tasu taotluse, milles palub määrata enda tasuks 1404 eurot, millele lisandub käibemaks ning kanda see Osaühing Valdeku Kapital (end. Advokaadibüroo R.D OÜ) kontole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Usaldusisikul kulus ülesannete täitmisele kokku 10,4 tundi (tunnitasuga 135 eurot), sh 1,2 tundi kuni võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseni ning 9,2 tundi kava koostamisele ja suhtlusele võlausaldajate ning võlgnikuga. FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (FIMS § 54 lg-d 3 ja 4). Usaldusisiku tunnitasu ülemmääraks võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on FIMS § 54 lg 5 järgi summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2024. a määruse nr 87 kohaselt oli alates 1. jaanuarist 2025 kuni 31. märtsini 2026 kuupalga alammäär 886 eurot. Seega oli usaldusisiku tunnitasu ülemmääraks 177 eurot 20 senti. Vabariigi Valitsuse 23. märtsi 2026. a määruse nr 36 kohaselt on alates 1.
aprillist 2026 kuupalga alammäär 946 eurot, seega usaldusisiku tunnitasu ülemmäraks 189 eurot 20 senti. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 1 1 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 65 lg 1 1 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.
20.Kohus leiab, et usaldusisiku tunnitasu suurus 135 eurot (käibemaksuta) on põhjendatud ning vastab menetluse keerukusele ja mahule. See ei ületa FIMS § 54 lg-s 5 ettenähtud tunnitasu ülemmäära. Usaldusisik on välja selgitanud võlgniku kohustused ja vara, teostanud selleks erinevaid päringuid, hinnanud võlausaldajate nõudeid, koostanud kohtule hinnangu, kohustuste- ja vara nimekirjad ning võlgade ümberkujundamise kava. Samuti on usaldusisik esitanud kohtule enda tasu arvestuse, mille kohaselt kulus tal kokku 10,4 tundi. Seega määrab kohus usaldusisiku tasuks 1404 eurot (135*10,4) (ilma käibemaksuta), s.o 1740 eurot 96 senti koos käibemaksuga.
21.Võlgnik on tasunud usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiidina kokku 1000 eurot). Usaldusisiku tasust (1740 eurot 96 senti) tuleb 1000 eurot maksta võlgniku poolt kohtu deposiidina tasutud summa arvel ning ülejäänud 740 eurot 96 senti (käibemaksuga) tuleb välja mõista võlgnikult usaldusisiku kasuks. Usaldusisik palub kanda tasu Osaühing Valdeku Kapital (end. Advokaadibüroo R.D OÜ) kontole EE767700771009282569. FIMS § 54 lg 9 sätestab, et kohus võib usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Seega tuleb usaldusisiku tasu maksta välja vastavalt esitatud taotlusele. (allkirjastatud digitaalselt) Anastassia Stalmeister kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.