Usaldusisik M.T (ik XXX; Regnum Consult OÜ; e-post ) Võlausaldajad:
5.Kohtuistungi toimumise aeg
IPF Digital AS (rg-kood 11034137; e-post ) ESTO AS (rg-kood 14180709; e-post ) Bondora AS (rg-kood 11483929; e-post ) Bigbank AS (rg-kood 10183757; e-post ) AS LHV Finance (rg-kood 1241l7231; e-post )
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Vabastada K.G (ik XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotivõlausaldajate nõuded K.G vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.
pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise
3.Vabastada M.T usaldusisiku kohustustest K.G
kohustustest vabastamise menetluses.
4.Rahuldada K.G usaldusisiku M.T tasu taotlus osaliselt.
5.Määrata usaldusisik M.T tasu suuruseks K.G kohustustest vabastamise menetluses 250 eurot, millele lisandub käibemaks 24% 60 eurot, kokku 310 eurot.
6.Usaldusisiku M.T tasu 83,65 eurot, sh käibemaks 16,19 eurot, hüvitada võlgniku K.G poolt usaldusisikule loovutatud raha arvel ning maksta välja Regnum Consult OÜ (registrikood 12190052) arvelduskontole nr EE491010220201058223.
7.Anda K.G-le hüvitamiskohustuseta menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks riigi vahenditest 226,35 eurot.
8.Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta usaldusisiku M.T usaldusisiku tasu katteks riigi vahenditest 226,35 eurot, sh käibemaks 43,81 eurot, Regnum Consult OÜ (registrikood 12190052) arvelduskontole nr EE491010220201058223 (AS SEB Pank). Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja edastada resolutsiooni p 8 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Avaldada füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 49 lg 14 alusel teade K.G kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad võlausaldaja, võlgnik ja usaldusisik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 04.05.2023 määrusega välja K.G pankroti, algatas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse ja nimetas pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Y.D . Kohus lõpetas 15.03.2024 määrusega K.G pankrotimenetluse raugemise tõttu ning jätkas võlgniku suhtes 04.05.2023 algatatud kohustustest vabastamise menetlust. K.G kohustustest vabastamise menetluses määrati uueks usaldusisikuks M.T. Kohus kohustas usaldusisikut esitama kohtule aruande igal aastal hiljemalt 4. mail ning tegema väljamakseid võlausaldajatele iga aasta 29. aprillil. Määruse kohaselt moodustasid pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused kokku 13 740,59 eurot, sh II järgu nõuded 12 361,07 eurot ning III järgu nõue 1379,52 eurot.
2.Usaldusisik esitas kohtule aruanded 29.04.2025 ja lõpparuande 06.05.2026. Aruannete kohaselt töötas võlgnik
veebruarist kuni
juulini xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, seejärel lühiajaliselt xxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Alates 20.01.2026 on võlgnik Töötukassas töötuna arvel. Võlgnikule on määratud viieks aastaks osaline töövõime alates 20.01.2023. Aruannete kohaselt on võlgnik pärast pankrotimenetluse lõpetamist loovutanud usaldusisikule kokku 1016,55 eurot, millest 914,90 eurot on tasutud võlausaldajate nõuete katteks ning 101,65 eurot on jäetud usaldusisiku tasu katteks. Väljamaksed võlausaldajatele tehti 29.04.2025, 05.05.2026 ja 06.05.2026.
3.07.05.2026 esitas usaldusisik tasu taotluse, mille kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 3 tundi 30 minutit järgnevalt: pangakontolt ülekanded 12x – 40 minutit; aruande koostamise alustamine, telefonikõned võlgnikuga, andmete kontroll, päring tegevuse kohta aruandeperioodil, lisadokumentide päring – 50 minutit; kiri maksuametile – 10 minutit; Maksuameti vastus – 10 minutit; võlgnikuga suhtlus loovutuse puuduolevast osast – 10 minutit; väljamaksete arvutamine ja maksed võlausaldajatele kahel korral – 20 minutit; aruande koostamise lõpetamine ja kohtule esitamine – 50 minutit; usaldusisiku tasu aruande koostamine – 20 minutit. Usaldusisik palub füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 54 lg 5 alusel usaldusisiku ülesannete täitmise eest 3 tunni 30 minuti ulatuses määrata tasuks 328,10 eurot (30 2/6
minutit × 88,60 eurot, 3 tundi × 94,60 eurot), millele lisandub käibemaks 24%, s.o 78,74 eurot, kokku 406,84 eurot. Usaldusisik palub hüvitada usaldusisiku tasu võlgniku loovutuse arvel ja puudujäävas osas menetlusabi korras.
KOHTU SEISUKOHT
4.FIMS § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse.
5.FIMS § 49 lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma FIMS §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb FIMS § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
6.Kohus lähtub võlgniku taotluse üle otsustamisel FIMS § 49 lg-s 5 sätestatust ja usaldusisiku avaldatust.
Kohus kontrollib esmalt, kas võlgnik on täitnud FIMS § 47 sätestatud kohustusi ning kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (FIMS § 49 lg 5 ja lg 7).
8.FIMS § 49 lg 5 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdimõistmise pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises ning kui selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. K.G ei ole eelpool nimetatud kuritegudes süüdi mõistetud.
9.Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud FIMS § 47 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul tuleb ka tuvastada, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
FIMS § 47 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Aruannete kohaselt on võlgnikule määratud viieks aastaks osaline töövõime kuni 19.01.2028. Võlgnik töötas lühiajaliselt 2024 juulist septembrini xxxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxx, 2025.a veebruarist 2026.a juulini xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, seejärel lühiajaliselt xxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Alates 20.01.2026 on võlgnik Töötukassas töötuna arvel kuna tervislikel põhjustel ei saanud varasemal töökohal jätkata. Kohus leiab, et tulenevalt oma tervislikust seisundist ei ole võlgnik rikkunud töötamise või töö otsimise kohustust.
FIMS § 47 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Usaldusisik on kohtule esitanud kõik aruanded. Kohtu hinnangul on võlgnik teavitanud oma tegevusest ja sissetulekust piisaval määral ja puuduvad andmed, et ta varjanuks oma tulu või vara ning ta ei ole rikkunud FIMS § 47 lg 2 sätestatud kohustust.
FIMS § 47 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Võlgniku sissetulekuks menetluse kestel on olnud töötasu, ajutise töövõimetuse hüvitis, töövõimetoetus, tulumaksutagastus, peretoetus, elatisabi ja lähedaste rahaline abi. Võlgnikul on üks ülalpeetav. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel valdavalt saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi
3/6
saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgnik on eraldanud võlausaldajate väljamakseteks menetluse jooksul kokku 1016,55 eurot, millest usaldusisik on teinud võlausaldajatele väljamakseid 914,90 eurot ning 101,65 eurot on jäetud usaldusisiku tasu katteks. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud FIMS § 47 lg-tes 3–5 sätestatud raha eraldamise kohustust.
Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud FIMS § 47 lg 6 sätestatud kohustust.
FIMS § 49 lg 7 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik teavet varjanud.
10.Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11). Võlgnik on rahuldanud võlausaldajate nõudeid ka enda mittearestitava sissetuleku arvelt, näidates seeläbi üles tahet oma kohustuste täitmiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
11.FIMS § 49 lg 9 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. Kohtu hinnangul on võlgnik kohustustest vabastamise menetluses täitnud kolme aasta jooksul oma FIMS § 47 kohustusi nõuetekohaselt. Võlgniku sissetulekuid ja teisi asjaolusid arvestades, ei ole oluliselt suuremas mahus nõuete rahuldamist ette näha, mistõttu ei pea kohus põhjendatuks menetluse pikendamist.
12.FIMS § 49 lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse
4.peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus leiab, et puuduvad alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast. K.G tuleb FIMS § 49 lg 1 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.
13.FIMS § 50 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 4/6
14.FIMS § 49 lg 11 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud K.G pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka K.G pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
15.Kuna kohus lõpetab K.G kohustustest vabastamise menetluse, tuleb M.T vabastada FIMS § 55 lg 1 p 2 alusel usaldusisiku kohustustest K.G kohustustest vabastamise menetluses. Usaldusisiku tasu määramine
16.FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab tasu usaldusisiku taotlusel võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel ning tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. FIMS § 54 lg 5 kohaselt on usaldusisiku tunnitasu ülemmäär kohustustest vabastamise menetluses summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale (kuni 31.03.2026.a 88,60 eurot, alates 01.04.2026.a 94,60 eurot).
17.Usaldusisik on kohtule esitanud tasu arvestuse, mille kohaselt kulus tal usaldusisiku ülesannete täitmisele 3 tundi ja 30 minutit, sh 30 minutit tunnitasuga 88,60 eurot ja 3 tundi tunnitasuga 94,60 eurot. Esitatud tööaja arvestuse põhjal ei pea kohus põhjendatuks usaldusisiku ajakulu kahele väljamaksele (2 x 10 minutit), mistõttu vähendab usaldusisiku ajakulu toimingutele 10 minuti võrra ja loeb põhjendatud ajakuluks 3 tundi 20 minutit. Usaldusisik oleks saanud teha väljamaksed võlausaldajatele optimeeritult ühekorraga. Usaldusisik on taotlenud talle tasu määramist FIMS § 54 lg 5 järgi tunnitasu ülemmääras. Usaldusisiku tasu taotlemine tunnitasu ülemmääras on põhjendatud eelkõige keerukamates järelevalvemenetlustes, näiteks olukordades, kus menetlus eeldab ulatuslikku suhtlust võlgnikuga, rahvusvahelise mõõtmega tegevuste korraldamist, arvukaid võlausaldajaid või muid erakorralisi asjaolusid. Käesolevas menetluses ei ole kohtu hinnangul selliseid keerukust suurendavaid asjaolusid esinenud. Samuti ei nähtu esitatud aruandest puudusi ega probleeme, mis viitaksid järelevalve teostamise erakorralisele ajamahule või sisulisele keerukusele. Seega puuduvad asjaolud, mis õigustaksid järelevalve teostamise eest usaldusisikule tasu määramist seaduses sätestatud tunnitasu ülemmäära alusel. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel muu hulgas ka piirkondlikku keskmist usaldusisikute tunnitasu määra, mille kohaselt jääb tunnitasu üldjuhul alla seaduses sätestatud ülemmäära. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks määrata usaldusisiku tunnitasu määraks 75 eurot. Seega määrab kohus usaldusisiku tasu järelevalve toimingute teostamise eest 3 tunni ja 20 minuti ulatuses 250 eurot.
18.FIMS § 54 lg 5 kohaselt usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 1 1 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Usaldusisik palub tasu välja maksta büroole Regnum Consult OÜ (registrikood 12190052, KMKR EE101524977).
19.Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi tuleb usaldusisiku tasu taotlus rahuldada osaliselt ning usaldusisik M.T tasuks määrata 250 eurot, millele lisandub käibemaks 24%, s.o 60 eurot, kokku 310 eurot. 5/6
20.Usaldusisiku tasu 83,65 eurot, sh käibemaks 16,19 eurot, tuleb hüvitada võlgniku K.G usaldusisikule loovutatud raha arvel.
poolt
21.FIMS § 54 lg 7 kohaselt võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. Kuna võlgnikule on määratud osaline töövõime ja tal puudub terviseseisundile sobiv töökoht, siis leiab kohus, et usaldusisikule tasu hüvitamiseks summas 226,35 eurot, tuleb K.G-le anda hüvitamiskohustuseta riigi menetlusabi. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
6/6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.