võlgnik/usaldusisik Q.S (ik XXX; elukoht XXX, xxxx XXX ; e-post: ) usaldusisik: K.V (Avitase OÜ; e-post XXX) võlausaldajad: 1) Swedbank AS (rg-kood 10060701; e-post ) 2) PG Inkasso OÜ (rg-kood 11100041; e-post ) 3) Holm Bank AS (rg-kood 14080830; e-post ) 4) B2 Impact OÜ (rg-kood 11542046; e-post ) 5) Bondora AS (rg-kood 11483929; e-post ) 6) AS SEB Pank (rg-kood 10004252; e-post ) 7) Aktiva Finance Group OÜ (rg-kood 10746479; e-post ) 8) OÜ GS Core (rg-kood 16183586; e-post 9) Aktsiaselts Saare Kalur (rg-kood 10021397; epost )
Kohtuistung
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Vabastada Q.S (isikukood XXX) tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotivõlausaldajate nõuded Q.S R. vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.
2.Lõpetada Q.S R. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus.
3.Vabastada K.V usaldusisiku kohustustest Q.S R. menetluses.
kohustustest vabastamise
4.Rahuldada Q.S R. usaldusisiku K.V tasu taotlus osaliselt.
5.Määrata usaldusisiku K.V tasu suuruseks Q.S R. menetluses 189,20 eurot.
kohustustest vabastamise
6.Usaldusisiku tasu summas 189,20 eurot maksta välja võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel. Võlgniku poolt enamloovutatud summa s.o 74,79 eurot tuleb usaldusisikul võlgnikule tagastada.
7.Toimetada määrus kätte menetlusosalistele. Avaldada PankrS § 175 lg 7 alusel teade võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad võlausaldajad ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 08.08.2022 määrusega välja Q.S R. pankroti ja määras pankrotihalduriks Tiia Kalausi. Tartu Maakohtu 06.03.2023 määrusega (jõustus 11.02.2023) lõpetati Q.S pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega ja algatati võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus. Kohus nimetas Q.S R. kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikuks K.V. Kohtumääruse kohaselt pidi võlgnik esitama aruandeid igal aastal 10. septembril ja 10. märtsil ning usaldusisik tegema võlausaldajate väljamakseid iga aasta 1. märtsil ja esitama selle kohta aruande kohtule iga aasta 10. märtsiks. Pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete kogusumma oli 74 203,03 eurot (II järgu nõuded).
2.Aruanded on kohtule esitatud 11.09.2023, 11.03.2024, 30.09.2024, 10.03.2025, 19.03.2025, 10.09.2025, 10.03.2026 ja lõpparuanne 05.05.2026.
3.Kohtule esitatud aruannete kohaselt on võlgnik alates 2023. a märtsist töötanud Iglufactory OÜ puidutöömeistrina. Võlgniku sissetulekuks on olnud töötasu ja ajutise töövõimetuse hüvitis. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel rahuldanud võlausaldajate nõudeid kokku summas 16 180,61 eurot.
4.Usaldusisik edastas 05.05.2026 kohtule võlgniku taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ning võlgniku täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Võlgnik on tasunud kohustustest vabastamise menetluse jooksul võlausaldajatele kokku 16 180,59 eurot ehk 21,81% pankrotimenetluse lõpu seisuga võlasummast. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik täitnud temale seadusest tulenevaid kohustusi korrektselt ja olnud motiveeritud. Sellest tulenevalt leiab usaldusisik, et võlgniku taotlus on põhjendatud ja kohtul tuleks taotlus rahuldada.
KOHTU SEISUKOHT
Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine
5.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.
6.Pankrotiseaduse (PankrS) § 1933 lg 2 sätestab, et kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022. aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine PankrS § 175 lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatati 06.03.2023 kohtumäärusega, mis jõustus 23.03.2023. Seega saab kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise alates 23.03.2026.
7.Vastavalt PankrS § 175 lg 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos, või 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Q.S ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
8.PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik on alates 2023. a märtsist töötanud Iglufactory OÜ puidutöömeistrina. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega.
9.PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kõik aruanded on kohtule esitatud. Kohtu hinnangul on kohut teavitatud võlgniku tegevusest ja sissetulekutest piisaval määral ja puuduvad andmed, et võlgniku vara oleks varjatud. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohut teavitanud.
10.PankrS § 173 lg 3 sätestab võlgniku loovutuskohustuse. Võlgniku sissetulekuks on olnud töötasu ja ajutise töövõimetuse hüvitis. Võlgnikul ülalpeetavad puuduvad. Arvestades võlgniku sissetulekuid on tal olnud kohustus menetluse jooksul eraldada võlausaldajatele vähemalt 16 391,27 eurot. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel teinud regulaarselt loovutusi kogusummas 17 107,11 eurot, millest 16 180,61 eurot on tasutud võlausaldajate nõuete katteks ja 583,99 eurot on jäetud usaldusisiku tasu katteks. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud loovutuskohustust.
11.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü
olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. PankrS näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale PankrS §-st 173 tulenevaid kohustusi, rahuldades võlausaldajate nõudeid ka enda mittearestitava sissetuleku arvel. Võlgnik ei ole oma sissetulekuid varjanud ega neid süüliselt vähendanud. Võlgnik on omanud püsivat töökohta ja regulaarset sissetulekut. Kohtul puudub alus kahelda selles, et võlgnik on esitanud tõeseid andmeid.
12.PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. Võlgnik on oma kohustusi kolme aasta jooksul täitnud ning teinud väljamakseid ka enda mittearestitava sissetuleku arvelt. Kohus leiab, et Q.S tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.
13.PankrS § 176 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
14.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud Q.S R. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka Q.S R. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
15.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Usaldusisik on lõpparuande esitanud kohtule 05.05.2026. Kuna kohus lõpetab Q.S R. kohustustest vabastamise menetluse, tuleb K.V vabastada usaldusisiku kohustustest Q.S R. kohustustest vabastamise menetluses. Usaldusisiku tasu määramine
6.FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab tasu usaldusisiku taotlusel võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel ning tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik
peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. FIMS § 54 lg 5 kohaselt on usaldusisiku tunnitasu ülemmäär kohustustest vabastamise menetluses summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale (kuni 31.03.2026.a 88,60 eurot, alates 01.04.2026.a 94,60 eurot). FIMS § 54 lg.6 kohaselt Usaldusisiku tasu makstakse ja kulutused hüvitatakse kohustustest vabastamise menetluses kohtumääruse alusel võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel. Usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast.
7.Usaldusisik on kohtule esitanud tasu arvestuse, mille kohaselt kulus tal usaldusisiku ülesannete täitmisele 3 tundi tunnitasuga 88 eurot; kokku 264 eurot (käibemaksuta). Usaldusisik on esitanud oma tööaja arvestuse, kuid kohus ei pea sellist ajakulu põhjendatuks. Nimelt on antud menetluses tegemist kolmanda aruandega ja varasemalt on ajakulu olnud 2 tundi. Kohtule esitatud aruandest ei selgu asjaolusid, millest tund aega suurem ajakulu tingitud võiks olla. Võrreldes eelnevate aruannetega on viimasele aruandele lisatud usaldusisiku lühike seisukoht menetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise kohta. Kohus leiab, et põhjendatud ajakulu on 2,5 tundi. Kohtu hinnangul on tasu määramine kehtiva kõrgeima tasumäära alusel põhjendatud pigem erandlike asjaoludega kui menetlus on olnud tavapärasest keerukam või mahukam. Antud juhul ei ole tunnitasu määr 88 eurot põhjendatud kuna tegemist ei ole keeruka menetlusega, võlgnik on olnud usaldusisikule kättesaadav ja teinud regulaarseid loovutusi. Kohus leiab, et põhjendatud tunnitasumäär on 80% kehtivast ülemmäärast, st 75,68 eurot.
8.Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi tuleb usaldusisiku tasu taotlus rahuldada osaliselt ning usaldusisiku K.V tasuks määrata 2,5 tunni eest 189,20 eurot.
9.Usaldusisik on esitanud 05.05.2026 kohtule ülevaate tema ametialasele kontole võlgniku poolt tehtud eraldismaksetest viimasel aruandeperioodil 11.03.2025-10.03.2026. Samuti laekus võlgnikult 10.03.2025 pärast väljamaksete tegemist usaldusisiku ametikontole 345 eurot, mis maksti välja 18.03.2026. Seega oli viimasel aruandeperioodil usaldusisiku ametikontole kogunenud rahalisi vahendeid 6230 eurot, millest 5966,01 eurot on usaldusisiku poolt võlausaldajatele välja makstud 18.03.2026.a ning 263,99 eurot on jäetud usaldusisiku tasu katteks. FIMS § 54 lg 6 näeb ette, et usaldusisiku tasu makstakse välja võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel, kuid see ei tohi ületada 10% usaldusisikule loovutatud varast. Usaldusisikule on võlgniku poolt loovutatud 6230 eurot, seega ei ületa usaldusisiku tasu katteks jäetud summa (s.o 263,99 eurot) 10% loovutusest. Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldas usaldusisiku tasutaotluse osaliselt ning määras usaldusisiku tasuks 2,5 tunni eest 189,20 eurot, tuleb võlgniku poolt enamloovutatud summa (s.o 74,79 eurot) usaldusisikul võlgnikule tagastada.
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Ülle Raag
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.